Autor: Alan Durier

Rubriigid
Kohvijutud

Valed mida loobitakse rahvale nagu sigadele kartulit.

Piibel on igav, kas pole? Minu jaoks on see huvitav instrument, aga enamuse jaoks on see tõesti igav.

Teadsid, et me elame saatanaga üheskoos kupli all? Me oleme akvaariumis. Põnev ja šhokeeriv väide. Kõik mida ma siin kirjutan, proovitakse maha vaikida, põhjusega. See vajutab õigetele nuppudele.

Ma ei saa enam Saatanat, Piiblit ja Jeesust välja jätta, sest kõik lõppude lõpuks jõuab ikka selleni, aga mida saan lugejatele pakkuda on seda kõike serveerida teises võtmes, et seda oleks vähe põnevam lugeda.

Kõige tähtsam ja olulisem osa on inimesel teada, et kõik mida meile õpetatud on, tuleb unustada. Me elame suures vales. Põhjusega. Me elame väga vähe aega, põhjusega. See on süsteemne.

Räägime maagiast. Räägime mustast maagiast. Kõige võimsam must maagia mida ma olen kohanud: Masside hüpnoos.

Inimesed kes on nii suures udulooris, et nad ise arvavad, et nad teavad kõike, aga kõik mida nad teavad on ette visatud nii nagu sigadele visatakse kartulid. Nad matsutavad ja ahnitsevad, ega mõista.

Nad ei õpi kusagilt mujalt, kui siis ainult meediast ning tööl kui keegi argipäeva kuulujutte kiusust lausub. Hüpnoos on reaalne. See ei lase inimesel väljuda oma nähtamatust lõksust. Inimene ei ole võimeline mõtlema ega ammugi mitte mõistma kui kergekäeliselt rahvaid hullutada saab.

Teadus on religioon mis muundab tõde ja keskendub valedele seletustele baseeruvalt sellest mis on tõeline. Kõik kergus mille üle saaksime imestuda ja mõista iseenesest, tuleb läbi teaduse filtreerida keeruliseks. Süsteem kasutab seda päris kurjasti ära. Sest rahvad on kollektiivselt jäänud kõike uskuma. Midagi pole teha.

Minule ei ole karvamööda kutsuda masse lammasteks, samamoodi ma ei kutsu kedagi vandenõuteoreetikuks ega lamemaalaseks, sest see on nii ära matsutatud massidele mõeldud sõnavarakasutus. See on labane.

Ma mõtlen omaette. Ma võin plastiliini katsuda, aga ma ei tea täpselt millest see koosneb, kuidas reageerib vastavalt välistele mõjutustele või miks see töötab minu näppude vahel nii elastselt.

Ma tean ainult seda, et mul on enda kujutlusvõime ja uudishimu proovida voolida sellest plastiliinist midagi välja ja siis näevad teised ka minu fantaasiaviljasid. Samamoodi on kõigega mida minu silmad näevad, hing haistab ja süda tunneb.

Ma lihtsalt tunnen, et õige on käituda vastavalt oma tõu omadustele ning minu omadusteks on eripäraline kahtlus ja võitlus õigluse eest, isegi kui see lajatab minule endale tagasi valede koorma all. Ma jätkan kuni lõpuni.

Ma tean, et inimesed on hullutatud. Nad on massilises hüpnoosis nii tugevalt kinni, et ka mina olen arvamusel, et seal ei saa mitte midagi teha minu poolt, et seda muuta. Ma saan lihtsalt jätta oma ülestunnistuse selle kohta.

Meile on valetatud alates hetkest kui koolipinki istusime, samamoodi täies usalduses. Kui naiivne võib laps olla, et ta usub headusesse, aga saab ikka läbi headuse maitsta valede vilju. See on headuse ja usalduse kuritarvitamine.

Meie vanemad ei teadnud paremini. Ka nemad usaldasid meid teiste kätte. Ja need õpetajad pole ka halvad inimesed, sest ka nemad ei teadnud paremini. Sellepärast see süsteem välja kujundatud selliselt ongi, sest seda on väga keeruline murda.

Pole kedagi otseselt süüdistada kui iseennast. Selle peale ei tule ka ilmselt igaüks õigel ajal.

See on ennast kugistav madu, aga ega see enne ei lõppe kui sa oma saba välja oksendad suust. Kõik mis meile on õpetatud, tuleb unustada. Tuleb lahti lasta kõigest mida arvasime teadvat ja alustama otsast peale. Kõige raskem on see tunne, et kuidas sind niimoodi peteti ja mitte ainult Sind, vaid ülejäänud maailma samuti.

Mehe ego ei luba tal seda tunnistada iseendale, et ta niimoodi lolliks tehti.

Ainult need kes on sündinud eliitide vereliini või nende sohilastena, oskavad või on piisavalt rangelt õpetatud saladust hoidma ning valetama osavalt.

Neid pekstakse, alandatakse ja manipuleeritakse senikaua kuni lapse psüühika muutub küpseks, et ta teistmoodi enam ei tahagi elu näha. Temast on saanud globalistide nupuke malelaual kes ootab mida temaga ette võetakse. Ülejäänud massid paljunevad ja pesevad edasi oma mõistust seebivees kuni eliitgrupp nad ette võtavad.

Nad võtavad iga 100 aasta tagant nad korralikult ette. Kui tahad teada kuidas praegune eliit rahvaid hullutab ja lollitab, siis oota minu järgmist postitust.

Rubriigid
Kohvijutlus

Julgus ärgata. Julgus näidata.

Lootus on alati see mis jääb viimasena. See on tagasitulek hindamatu väärtustega arusaamani mis toob Sind hetkesse ja nõuab Sinult selle eest pühendumist. Lootus püsib täpselt senikaua kuni oled Sina elavate kirjas.

Looja laegas on süda, meil igaühel on üks omapäraselt mõtlev süda mis aitab meie meeltel puhata mõtlemisest. Ainult kurjus on see mis soovib seda välja meist rebida. Ohverdada. Järada.

Nad proovivad seda lõpetada, sest see ei meeldi neile. Lootus võib olla tõepoolest nakkav ja vahel rasketel aegadel edasiviiv. Seda ei saa niisama naljalt hävitada, sellepärast ka see jõhkrus selle suunal. Nii on ka kirjas, et lootus sureb viimasena.

See oled Sina, sina oled universumi unelm, nii palju kui vähe seda meis üldse enam järel on, ei ole see kadunud. Hakkame lootma, aga suure pühendumisega vastu võtma seda mida meile eluteele saadetakse, kergusega. Oleme lihtsalt meeldiva kõla tänutundes kõige selle vähese ja ilmselt ka kõige selle palju eest.

Seda mida on liialt palju, tulgu sellele meeldiv tasakaal käsikäes vastupidiselt mida liiga vähe, et natu rohkem. Näiteks nagu võimalusi inimestele elada täisväärtuslikult külluses. Leidke omale võimalused rajada ülesse omale maakodu, perekond ja perekonna vapp. Ehitage see ülesse mitte iseendale, vaid tulevastele tähelastele. Küllust lootes igaühele, kõiges selles vales mida me teame olevat, midagi õiget meie eludesse tulevat.

Nagu näiteks meeldiv teadmine ja rahulolu, et kõik mis keerleb ülesse, tuleb sealt ka alla ning toimub selginemine. Käib see kiik üle võlli ja hoog raugeb, tuleb rahu. Ehitage omale südametemplid rindkere piirkonda ja las igavene leek põleb seal uhke leegiga. Julgus ärgata. Julgus näidata.

Rubriigid
Kohvijutud

Selleks need raskused ongi.

Maitsele erinevalt lubatult, pipart ja soola ning kõike mida keegi eelistab, tuleb alati ise juurde eraldi panna. Sõnade buffee tuleb laias pildis kitsamavaatelisem, kuid see venib, kuni võimalikusteni.
Keegi õpetab Sind vihkama, keegi armastama. Inimesed kogevad aega lineaarselt ja selline ühekülgeline elamine toob mängu järjekorrad. Kui vihkamine on olnud järjekorras esimesel kohal, siis järgmine õpetus saab olema armastus. See on loomulik, et see jõuab igaüheni läbi raske leppimise või allaandmisega kõige osas.

Selleks, et avatakse tähtedevaheline uks, läbi mille valgusetöötajad saabuvad, tuleb neid meelitada. Neid meelitab kõige paremini tõeline tundmus kergusest. Kõigest on selleks hetkeks küllalt. Aga vot siis nemad justnimelt tulevad. Justnimelt alles siis nad väiksed armukandjad tulevad ja krutivad sind ülesse. Kui kord allaandmise rõõmus kergust oled tundnud, siis tead, et see on nende lemmik tundmus mida nemad suudavad tunda igal ajal. Sina aga tunned alles siis kui tunned, et sured ja lased lahti, kõigest.

Kergus ja Raskused tunnevad ükseist hästi. Ühte on üks, teisi on palju. Kerguse tundmine meelitab uusi tärkavaid seemneid ja soosib rohkem ilusat juhtuvat meie maailmaruumis. Me oleme kergelt rohkem kui natuke pimedusega löödud ja me teeme palju tööd. Meie siin, kes me midagi ei mäleta ja peame üha uuesti omandama nii hea kui halva, kibeda ja magusa ning tegema neil vahet.

Meie õppetükkide jada on eluliselt oluline, see komistamine ja kukkumine on meile vajalik, aga eks järgmised ilusad õppetükid saabuvad kui me saame ise abiratasteta sõita. Kui me saame avastada julguse ja kaotada hirmu, avastada justnimelt iseenda võimeid ja panna kogu usk enesele.

Selleks need raskused ongi.
Ja kui nüüd Sina suudad tunda, et Armastus on kohal ja ka Sina suudad sellest alguses korraks kinni hoida, seejärel kerguses lahti lasta ja usaldada pimesi, siis peab maailm lugu Sinust. Eeskuju, mis on ehitatud erinevate õppetükkide peale, alati püsti tõustes ja midagi teistmoodi õppides jõuda arusaamani, et muutus järgmiseks korraks võib olla sinu viimane eksam.

See on realisatsioon, et alguses tuled Sina ja kui sa jõuad kohale mõistmiseni, siis tulevad teised kõik järele. Ja lineaarsest ajateljest saab rohksete dimensioonidega valguse HUB, selline hubane pesa kus vihkamisest koorub lubavus ja kõik selle pesaloomad on ära hellitatud läbi raskuste. Tugevad isendid, kes on mõeldud ellujäämiseks, täis valgust ja hoolivust maksimaalsete kogemusteni. 🙏

Rubriigid
Kohvijutlus

Kasvame paradiisi, sünnime looja kaitses inglitena puhtast valgusest

Vaikselt taustaks mängib ilmalik lootus, mis on viinud mind mõtlema ja unistama, see on keelatud ootus. See on ootus sellest, et sügaval sisimas kasvab hingeline avanemine looja usaldusse. See usaldus on tingimusteta, läbinisti puhas ja läbipaistev, nii et seal puuduvad tagamaad ja konksud. See on lubamine. See lubamine on seda väärt, sest keskkond soosib seda.

Inimene kelle südamepiirkond hakkab tulitama, lausa põletama ja lubab endal muutuda, see toob sooja südamekeskuse, see on usaldamine, et see on Kristuse kingitus. Võta see vastu.
Mis viib inimese sügavale enda sisse? Langused. Aeg ja kogemused, valu ja kaotused, lahtilaskmised ja tõusmised.

Kuniks me vaatame endasse ja näeme ka kõike head mis meis peidus veel on. Senikaua kuni teised elavad Sinu elus, ei lase see sul enesel areneda. Kõik mängivad käitumist, aga hingedemaailmas ei ole oluline teeselda, või hoida ennast tagasi, vaid justnimelt olla tervikuna väes. See kehtib kõikide hingede kohta. Kui lõppeb kord see näitemäng ja avaneb tõeline olemine. Kui puuduks konflikt üksteise käitumise pärast. Keskkond ja seltskond saaksid kokku. Selles elus me oleme seemned. Me tõuseme mullast ja kasvame kõrgele, me sirutame oma tiivad lahti ja tärkame inglitena elama.

Valged inglid on ikka veel enda positsioonil loojat teenimas. Need inglid on jumala meeleheaks ja auks. Räägime neist kes siin… kuigi maailm vaikib ja keegi ei taha rääkida sellest…… räägime inglitest kes said oma külge tumeda pleki.

Kord enne suurt uputust, enne kui looja vihastus ja puhastas maailma sohilastest, langenud inglite ja inimeste vahel sündinud hiiglastest, algas lugu selliselt, et inglid elasid inimestega üheskoos.
Inglid juhendasid ja kaitsesid looja uusimat loodut, inimest, tema enda näo järgi veel puha. Mõned inglid armusid inimestesse kes neid võrgutasid ja said nendega lapsi. Need on langenud inglid kes laskusid suurimasse pattu.

Inimestel on vaba tahe, vaba valik teha ükskõik mida. Langenud inglid said samamoodi nüüd oma tahtmise. Kannatavad nüüd inimesed ja need inglid mõlemad oma otsuste tagajärgede käes.
Enamus hiiglasi hävines suure uputusega, aga palju jäi elama. Neil oli õitsengu aeg pärast. Ehitasid omale vallid ette ja valitsesid, neil oli suur nälg ja kui inimesed enam neile andameid ei toonud, siis läks asi nii käest ära, et nad hakkasid sööma kõike mis kätte ulatus… linnud, kalad, roomajad ja inimesed…
See oli kaua aega tagasi, aga mitte nüüd nii kaua, et me oleksime sisimas unustanud selle tunde, et see ei kuulu meile, vaid ka süütud hinged elavad üle midagi iidselt nässu läinud karmat.
Ja siis veel huvitavat…. Lilith olla Aadami esimene naine, aga sõnakuulmatult iseseisev… Lilith läks teise “mehe” ingli juurde ja sai temaga lapse… Aadam sai looja poolt omale kuulekama naise kelleks oli Eeva.

Piibli tekstist, eriti Enochi raamatust ja Hiiglaste raamatust, võib leida vihjeid jumala vihastusele inglite suhtes, kes hakkasid inimestega lapsi saama ja selle tulemusena visati taevast välja.
Inglid langesid patustades: Mõned taevased inglid langesid patustades ja soovides ühineda inimestega, eriti naistega.
Nende patt oli ebajumalakummardamine: Inglid rikkusid jumala poolt antud korda ja pühendumist, otsides inimnaiste seltsi ja luues nendega järglasi.

Hiiglaste sünd: Inglidest ja inimnaistest sündisid hiiglased, keda sageli nimetatakse nefiliimideks. Nende suurus ja vägivaldsus põhjustasid segadust ja hirmu maailmas.
Jumala viha: Jumal vihastas nende inglite peale, kes olid oma loomuse ja ülesande unustanud ning inimestega pattu langenud. See viha viis otsusele, et nad visatakse taevast välja ja neile määratakse karistus.

Väljaviskamine: Jumal viskas langenud inglid taevast välja, saates nad maa peale. Nad kaotasid oma jumaliku staatuse ja langesid inimeste hulka. Meie piiratud arusaam tahab rohkemat?
Need sündmused, mis on pärit Enochi raamatust ja Hiiglaste raamatust, on osa apokrüüfilisest kirjandusest ja pole osa Piibli põhitekstist. Nende tekstide tõlgendamine võib erineda, ja neid ei tunnustata kõigis religioonides või kirikutes ametliku õpetusena.

 

Meie tõeline kasvuaed mis toidab meie olemist ja kõigil kes sinna õide on läinud, avaneb kogeda seda mis on üdini õige. Sellised suured otsingud on pannud mind lugema piiblit ja mõtlema rohkem oma hinge peale. Ainult iseendaga.

Rubriigid
Kohvijutlus

Saatan on kui hunt lambanahas, karjas sees kui ka väljas peidus.

Teadmine asendati religioonidega. Üksmeelne suhtlus asendati keeltega. Igavene olemine asendus momentidega ja nendel silma hoidma määrati aeg, vastupidiselt tundele… nüüd jälgima seierid hakati tika taka sünnist surmani.

Templite rituaalide ja kanalduste imed asendusid küpsiste ja teeõhtute juturingiga. Iga sõnum läks laiali erinevas tõlgenduses jutuna millest ajapikku keegi enam aru õigesti ei saanud.
Iseseisvast tundmisest sai igapäev rutiin, kõik vaba meele meelelahutus, teadmised ja usaldus sai kaante vahele ja tolmu kätte riiulisse unustusse see jäigi. Ei tea enam keegi lugeda, mäletada või tunnetada, kasvõi tegutseda oma maagia kallal rohkem.

Võimsad arhitektuurid, tasuta energia ja perfektne kliima. Kunsti ja motivatsiooni külluses ja inspiratsiooni supluses selle sees. Kõik oli paika seadistatud, ilma, et keegi midagi mõtlemagi pidanuks.

Ja sealtmaalt tuligi parasiitide võimalus kõik hävitada, lolliks teha ja üle võtta, sest oma märkamises leidsid nad tagaukse paradiisi ning täpselt nii tegid, et hävitasid ja valetasid, manipuleerisid ning lõid süsteemi seda valet üleval hoidma, igaüks signaaliks maatriksis.
Raha toidab süsteemi ja võimu ja see viimane on personaalselt kõigile lubatud vastavalt nende intellektuaalse ja südametunnistuse püksikummile… mõnel siiski pole südant ega süütunnet. Ei leia seal hoolivust, aitamist ja vennalikku arusaama.

Küll siis on erinevad grupid, nii avalikud kui salajased, selleks, et usaldust kasvatada vastavalt religioonidele, keeltele ja erinevatele elulistele, hingetutele ja hingelistele missioonidele.
Ja sealt edasi jääb üks suur hall mass autopiloodil kuuletujaid, järgijaid ja uskujaid keda juhendavad psühhopaatidest irvaksuud ja rosinasilmad.

Reptiilsed deemonlikud neljanda taseme kiskjad kelle energiaks oleme meie ja operatiivsüsteemiks on poliitika, sealhulgas sõjad ja erinevad seadused mida kasutatakse sildadeks ühelt kaldalt teisele, vastavalt kuhu nad soovivad jõuda. See on nende mäng.

Kas Jeesus tuleb tagasi? Kas satanistid valmistuvad Anti-kristuse tulekuks? Kas taevaväravatest saabuvad inglid? Kas me lähme kõik vabatahtlikult paldiski maanteele järjekorda? Seda näitab ainult aeg…

Maailm on täis müstikat, segadusi ja saladusi. Kui keegi elab maailmas mis tundub õige, siis see on veetav hammasratas selles süsteemis mis on õnnestunud edukalt filtreerida sobivaks NPC’ks.
Süsteem on näitamas elavatele ja teadlikkele inimestele oma tõelist reptiilset palet, see on poliitiline kaos ja uhta-ahta siia sinna tuupimine, kohustuste ja seletuste ahel iga väikse mõtte ning teo üle peetakse jauramiskursuseid õppelajuhataja klassist kuni kohtumajadeni välja.

Ega süsteemist väljas olemine pole sugugi parem, see on varjudemaailm. Seal hoiavad korda ülemeelikud.
Süsteem on disainitud väga kaua aega tagasi, see pole esimene kord kui seda on installeeritud kellegi reaalsuses. Aja jooksul on sellest õppetükke kogunud ka erinevad iidsed organisatsioonid ning seaduste ja reaalsuste koodeksi loomine on rohkne.

Teadmine, et kuidas asjad tegelikult on või olla võivad, see on kõige tõelisem ja ausam olemine. Kes haistab, see teab, et maailm milles me elame on kujundatud spetsiaalselt meie jaoks, aga süsteem on läinud hapuks ning see omakorda näitab mis toimub loori taga… sellepärast ka järgmine lähtestamine planeeritud ongi. Süsteem tahab kukkuda kokku, justnimelt selliste inimeste pärast kes on ärganud ülesse ja teavad täpselt mis toimub, sest see on lihtsalt selge kui silmad, kõrvad lahti ja meel avatud on.

Teadmine, et kõik kriisid ja igapäeva tähelepanu mäng on selle jaoks, et narratiivi peal jooksutada meie argipäeva aega. Teadmine sellest, et see toimub meie ümber, see ongi võti, et hoida ennast kainena. Teadmine ja väljumine mentaalselt sellest süsteemist. Süsteem mis on meile kui nähtamatud trellid teha mida sa tõeliselt teha soovid, ilma tingimusteta.

Rikkad inimesed suplevad maisetes mõnudes, vaesed inimesed läbi oma kannatuste ärkavad ja toovad muutusi maailma, loodetavasti ilma reptiilse süsteemita, maatriksist väljas, lahendustes. Üheskoos. Siis on kõigil rikkus majas, õues ja südames, see on tõeline küllus kui sul puuduvad igasugused piirangud tegeleda loometööga.
Kas tuhande aastane rahu saabub taas või juhtub midagi vastupidist? Seda teab ainult looja ise kes on võimeline sekkuma, aga teeb seda ilmselt hetkel kui keegi seda ei oska oodata.