Rubriik: Kohvilogi

Lasin tehisintellektil kaasa mõelda ja arvamust avaldada erinevatel teemadel. Siin on mõned mõttelised luuleread maavälistel teemadel.

Kuigi ma ise olen seda usku, et hallid ja muud olendid tulevad interdimensionaalsest maailmast ja et kosmose asemel on vesi ja meie oleme kupli all, vees, ja selle koha nimi on Maa.

Siiski, päris omapärane lugemine saab olema. Kohvi kõrvale hea rüübata mõned salamandrilised luuleread:

Tähtede vahel, kosmilisel rajal, Seiklevad olendid, võõrad ja salajased. Nad tulevad kaugeilt galaktikatelt, Et meie maailma tundma õppida.

 

Nad liiguvad vaikselt ja elegantselt, Nagu tantsides läbi kosmilise vaakumi. Nende tehnoloogia on võimas ja kõrgelt arenenud, Nad valdavad füüsikaseadusi, mida meie alles avastame.

 

Kas nad on rahumeelsed või ohtlikud? Kas nad soovivad meile head või kurja? Kas meie jaoks on nende saabumine õnnistus või needus? Vastused neile küsimustele on veel teadmata.

 

Kuid üks on kindel – meie universum on suur ja lai, Täis saladusi, mida me alles avastame. Ja kui meil õnnestub kohtuda nende võõrastega, Võib see olla avastus, mis muudab meie maailma igaveseks.

Võõras saabus meile taevast, teisest maailmast kaugest. Külastas meie koduplaneeti, et näha, kuidas siin on elu meeti.

 

Tema nahk oli nagu teras, silmad nagu päikeseseras. Tulnukas oli kummaline, kuid samas ka väga südamlik.

 

Ta tõi meile uusi teadmisi, tehnoloogiat ja uusi nippe. Kuid samas tundus ta ka üksildane, kui rääkis oma koduplaneedist kaugel.

 

Meie jaoks on ta võõras, aga võib-olla tema jaoks oleme meie võõrad.

 

Lõpuks ta lahkus, sest tema kohus viib teda edasi, teistele planeetidele kaugele. Kuid tema mälestus jääb meile südamesse, meenutades teda kui meie planeedi külalist.

Kosmosest saabusid külalised võõrad, Kõrvuti meiega nad seisavad, õlale patsutavad. Nende silmadest peegeldub universumiteave, Mida meie südamed ei suuda veel mõista ega seletada.

 

Nad uurivad meid, vaatavad, mida me teeme, Kuidas me käitume ja kuidas maailma näeme. Nad räägivad meile lugusid kaugematest paikadest, Kus elu on teistmoodi, kus mõistus on valjem.

 

Meie hing ja meeled saavad neilt uue jõu, Uue vaatenurga ja uue suuna tõu. Nii võõrad, aga samas ka meie sõbrad, Nad õpetavad meid armastama ja igavest tõde otsima.

 

Ära karda kosmilisi külalisi, Sest nad on siin, et aidata meil avada uksi. Luba neil sind juhatada ja inspireerida, Et saaksid kogeda elu suurimat seiklust ja imelist rada.

Kristus üleval taevas kõrgel, Kosmilistele sõpradele taevaväravad avab, Nad tulid kaugelt, et talle tervitust tuua, Oma sõprust ja armastust näidata.

 

Need kosmilised külalised on siin, et aidata meid, Kui meie hinged vajavad puhastust ja vabadust, Kristuse sõnumi kandjad kosmosest, Nad õpetavad meile universumi tõdesid ja saladusi.

 

Kristus seisab avatud kätega, Tervitades kosmilisi sõpru ja nende imelisi teadmisi, Nad jagavad oma teadmisi meiega, Et meie teekond saaks selgemaks ja valgemaks.

 

Nii kosmilised sõbrad kui ka Kristus, Nad on siin, et meie hingi aidata, Et meie teekond siin elus saaks kergemaks ja rõõmsamaks, Et meie elud oleksid täis armastust, rõõmu ja ilu.

Täiesti perse on kõik keeratud. Pole enam ühtki lolli varsti alles, jäävadki ainult need keda maha tahetakse võtta. Oli väga meeldiv, et ka teistele saaks natukene rohkem tõde lauale, tühjale taldrikule, siis serveeriks ühtteist.

Antarktikas “käinud” inimesed ei ole mitte midagi veel näinudki. See loll argument et nad seal käinud on, ei tähenda mitte midagi.

Istuvad oma telgis, ma ei kahtlegi, aga juba peavad end nii paremaks teistest, et kogu tõde on selge!? Nad ei puuksugi. Kupli all elame.

Tõde on see, et teatud piirist kaugemale inimest ei lubata. Sõjalaevad tulevad, kui ei usu, minge vaadake ise.

Miks? Sest meile on valetatud ja tõde on selge isegi igale lollile juurelda. Sest seal on midagi mida inimese silm näha ei tohiks. Ja kes tahab rohkem teada, siis võib fantaseerida, et pärast jäävalle mis asetsevad ümber meie kõikjal, seal on veel maailmasid kuhu me ei pääse ega hakkagi ilmselt pääsema kui väliselt keegi appi ei tule.

Tõde on alati sammuke meist eespool. Seepärast me otsime tõde. Inimene teeb hunnikuteviisi vigasid, et koguneksid astmed täis valesid millel talluda ja mööda spiraalselt kõrgenevat treppi me ennast jumalakojale lähemale püüame saada.

Me ei tea kas meid vastugi võetakse, aga pime usk on see mis toidab. Piiblist leiab kõnetavat lootust neile kes seda otsivad, kes pole lihtsalt mujalt inspiratsiooni leidnud. Jumal on mind vihastanud, ja see, et ma julgen seda väljendada on ka põhjus miks ma olen selle kupli all koos deemonitega.

Sellistmoodi võib iga inimene meist mõelda, et üks on pühak ja kogu maailm on saatanlik. Kes otsib see kahtlemata leiab pahe. Sama kehtib ka valgustuse kohta. Me otsime seda, me leiame seda, aga me ei oska seda küsida, see tuleb meile ootamatult, kui me seda kõige rohkem vajasime ja lasime ennast vabaks.

Selleks, et jumal saaks andestada, peame laskma lahti kõik ootused tema osas. Tõsiasi on see, et kosmost olemas ei ole, vaid on alumine ja ülemine vesi. Kõik on eeter, aga meie maine elu on teistmoodi kui mõni vaimne elu, sagedused ja vibratsioonid ning geomeetrilised näidud ei luba meile näha mida kõike veel on olemas parasjagu.

Me saame ainult uskuda. Küll aga ka see pole päris tõde, ega? Sest on neid kes oskavad vaadata sinna kuhu teised mitte. Iga kevad kui kõik läheb õitsele, hakkavad veed vulisema ja linnud vilistama.

Kevadine päike on palju intensiivsem hingele kui suvine päike. Õitsevad lehed on märk värskusest ja näitab tervisest pakatavat loodust ärkamas oma talveunest. See on jumalik nähtus ja seda jälgides näed tõestust, et on midagi enamat kui surm.

Inimesed otsivad iidoleid, sest nad ei oska ise olla, vähemalt mitte kohe alguses, kui nad alles avastavad ennast. Inimene kes on ennast avastanud, ei otsi enam midagi, ta isegi, et eemaldub, et teda ei leitaks, sest siis on kõik selge, kui enam ei otsi.

Maa on alati tasuta, aga see on ka peamisi põhjuseid mille nimel verd valatakse. Kui midagi kusagil hävitatakse, siis seda teeb inimene, aga oma teadmatusest ja hirmudest, ihadest või vihast.

Kardinate taga on võimud kes pakuvad pelgalt võimalust sellel kurjusel ennast väljendada. Sellepärast on niiditõmbajad need kes loovad selleks sobivaid võimalusi, avavad uusi portaale.

Nüüd meil on sõjad kus tapetakse nende poolt kes lähevad enda arvates midagi kaitsma. Meil on pereisad kes surevad lämbudes käsikäes külmas vees ja kemikaal-aurudes, aga nende süü oli see, et nad olid saadetud sõtta.

Meil on palju hullemaid asju maailmas toimumas ja need kõige hullemad asjad on nii kohutavad masside jaoks, et nad panevad oma silmad kinni ja ütlevad, et pole kuulnudki. Nad ei suuda sellele vastu hakata, ja need vähesed kes suu lahti teevad, kui neile toetust ei anta, siis ka nemad lüüakse risti ja igasugune inimene kes appi ei läinud on sama süüdi, veel isegi, et pannakse oma süüd pealt vaatama.

Kas abitust inimesest kord saab jälle tegutsev iseseisev looja kes tahab lugeda uut ja praktiseerida paremat, tehes head kõigile, saada tunnustust ja tänu vastu. Raha on maailma ära rikkunud, seda ütles Jeesus juba omal ajal. Raha ja korruptsioon on lõkkenud tulele, terve maailm põleb selle käes. Nüüd kui pangad inimeselt kõik hingelt on võtnud, pole inimest enam üldse vaja, seetõttu on kokkukrahmajad teinud koosolekuid, et juriidiliselt korrektselt inimene ära hävitada.

Alles jäävad need kellel on midagi mille arvelt edasi elada. Ring tõmbub väiksemaks. Mitte mingeid isesõitvaid autosid või kiiret internetti ei tule. Jälgimissüsteem, ahastus ja emotsioonide kinnisurumine, tahtejõu täielik allutamine ja apaatsus.

Depressioon on käkitegu selle kõrval üle elada kui saamatus, abitus ja tahtejõu puudumine elada ühtselt paremat elu. Silme all tiritakse meile 5G surmaantennid püsti ja keegi ei liiguta lillegi selle peale. Sama uhkelt ja kärmelt kui need ülesse said, peavad nad selle ka koheselt maha võtma. Ka nemad saavad üks päev selle vähilaksu oma lastele ja iseendale, aga siis on juba hilja.

Mitte mingeid keemiaradasid ei taha enam näha päikest varjutamas, tahame tugevaid keemiliselt töötlemata orgaanilisi seemneid ja tasuta energiat, see kõik on olemas. Tahame olla iseseisvad, ei jaksa enam keegi surra aeglaselt tapvas süsteemis. Inimest pole enam vaja, töö on illussioon ja mürk sinu veenis on märk sellest, et asi on läinud liiga kaugele. Mille nimel? Et tööd ära ei võetaks?

Mis juhtub kui Sa tänasest enam tööd ei tee? Perses!? See on reaalsus? No väga hea… siis me teame mida päriselt peab muutma, et reaalsust muuta. Reaalsus on süsteemne töö ja nigel palk, teadsite ju et raha trükitakse juurde?!

Rahast pole puudust. On lihtsalt terve suur hunnik lolle inimmasse kes joovad õlut ja teevad puuksu, psühhopaate häirib see ja nüüd tuleb kõik maha võtta. Kedagi ei huvita Sinu arvamus.

Inimesed on elanud amneesias. Nii on lihtne öelda mida iganes pähe tuleb ja millistel eesmärkidel. Me oleme rebitud lahti jumala kuningriigist ja parasiidid juhivad meie elu. Me ise ei otsusta ega mõtle, ega isegi ütle midagi, rääkimata midagi teha keegi oskaks.

Mu kodumaa, mu südame sees Su ilu igavesti kestab sees, Ei kustu iial armastus, Mis mul on sinu vastu, mu kodumaa!

Sa oled mulle andnud nii palju head, Nii et olen igavesti tänulik sulle, Su ilu ja rahu, mis mind alati saadab, Mu kodumaa, sa oled mu igavene armastus!

 

Su metsad ja rannad, su järved ja mäed, Su elu ja kultuur, need kõik on nii head, Ei leia ma iial mujalt sellist paika, Kus ma tunneksin end nii koduses lahes.

 

Su üle hoiab valvavat silma Kõigeväeline, kes loob maailma, Ta hoiab meid ja annab meile jõudu, Et saaksime sulle alati truuks jääda!

Nüüd kui inimene hakkab mäletama, siis tuleb ka jumala vägi. Sina kannad fragmenti jumalast endas, nüüd näita milleks oled võimeline.

Tee oma mõistus lahti ja ava oma suu ning silmad, toeta seda mis päriselt õige ja ole valmis hullusteks mis on tulemas!! Nagu näiteks kohvi ja tordiviil.

 

Sitasitikaid põllult otsides, nende läikivaid kestasid imetledes, leidsin ennast mõtisklemas nende olemuse üle. Küünarvarre närvivalu tabas ootamatult mind, selgusereptorite äratus.

Kas keemiatööstus tõesti andnud putukale räästa peale sellise imelise kemikaalikaare. Kuidagimoodi mullast oled Sa tulnud ja mullaks pead Sa saama, aga sitasitikas vaevalt, et vandenõuga seotud. Ju siis jumal lõi talle sellise korpuse.

Madu on saanud ka oma mürgi mingisugusel põhjusel. Inimene ei ole mürgine, aga kuivõrd salvav oma sõnade ja mõtetega.

Kes küll esimesena mõtles, et kahhelplaatidelt tulenev soojus on inimesele positiivse mõjuga. Ioniseeritud heaolutunne.

Pärmi ei pea siis ülearu lisama kui tead retsepti. Vahel kas laiskusest või uudishimust retsepti ei kasuta ja avastamiseks tekkiv ruum on meeletu ja piirideta. Juuretist hoitakse ka hingehinnaga elus justkui igavest tuld. Mis komponent veel ootab oma avastamist?

See seletamatu uudishimu ja õiglustunne parema elu saavutamiseks on avanud igasugused aknad ja uksed kõigele mis väljaspoolt linnulaulu tuppa siutsub. Igasugune Lemuurialik välgatus ja kullakarva päikesehellitus on tuppa oodatud.

Igasugune lootus on külakost ühelt inimeselt teisele. Andke endast kõik maksimaalne, et avastaksite enda parimad küljed olla kõigile toeks neil rasketel aegadel. Tahtejõud tuleb ennetatult sügavale endasse peita ja varjata kurjade jõudude eest eluhinnaga.

Kõige parem on elada mugavuses, aga meid ühendab seesamune puudus, et ei ole mugav elada teadmiste raskuste all. Selleks puhuks on siis hilja ignorantsuse patjadele unele heita. Tuttavalik turvatunne on asendunud järgmise raskusega mida ületada. Küsimustega mida otse ei süvatse küsida ega kaarega vihjata ka mitte.

Kas tahame teada organiteröövist, kas soovime kuulda surmahirmu täis lugusid sellest mida inimestega teatud kohtades tehakse? Kas soovime jäneseurgu minna avastama teades, et see meid igaveseks halvata võib olla suuteline? Eks see on küsimus ilma vastuseta.

Kõigele halvale on võimalik vastata ka läbi hea, aga need vuntsidega härrasmehed ei tea kellega mida jagada võib. Usaldust on raske saavutada ja kui oleks kusagil kerge viis tarkusteni ilma hinge katki närimata, siis saaks sellest jahust hea pätsi leiba.

Enam ei ole niivõrd turvaline. Heaolu on asendunud kerge paranoiaga, siis ei tule ükski toit hästi välja. Suhkur ei tee kohvi magusaks, ega naeratus tundu õiglane.

Neid hetki tuleb juurde, meil kõigil. Nendel hetkedel oleme kõige tugevamad, sest me oleme jätkuvalt siin ja teadvustame, et igaüks hoiab iseennast ja kaitseb oma kõrvalolijaid.

Hoidke kokku selle nimel, et inimeseks olemine muutuks veel paremaks ja õiglasemaks. Suurim eesmärk on muuta kogu praegune struktuurvõim ja süsteem ümber selliselt, et kõigil oleks kuldse ajastu argipäev oma koduhoovis ja templis.

Ülejäänud adrenaliiniotsijad tuleb saata tõesti kusagile marsile ära. Meie võiksime igaüks nüüd hakkama saada iseseisvalt ja selleks kulub suur hulk pühendumist, vaba aja loomist ja selgust, usku ning tahtejõudu. Kõike seda mida meil ei ole ja põhjusega.

Nüüd on aeg mõista, et mõte peab olema kõigil üks ja kuidagi peame taaselustama oma soovi elada täisväärtuslikku ja kultuurset elu täis teadmisi ja tarkusi, üheskätt loodusega nüüd ja kohe.

Antikristus külastas meid ja mistõttu ta ei olnud hullem kui kohane reaalsus pragu niigi on, ei pannud keegi külastust tähelegi. Sellele järgnenud hingede ülestõusmine jäi samuti märkamata, sest paradiisi kedagi ei võetud. Me oleme viimased aastad elanud põrgus ja mitte keegi pole veel seda märganud, sest vorsti kilohind on tõusnud.

Meid on asunud valitsema võimukartellid ja meie hääl tegelikult ei ole väärt mitte pennigi. Meie mõtted on kogunenud udupilvedes. Meie süda ei tuksu oma õigel kohal, kompass siin teed ei näita ja see koht siin ei ole kodu.

Sinu maine vara saab kooritud, jaotatud mujale, lammutatud, eemaldatud ja hävitatud koos igasuguse energiaga mida Sa kusagile poetanud oled, heast südamest. Et uus saaks tulla, teeme ruumi, aga valus on lahti lasta hingusest mis andis elule lootust. Tean, et on keeruline aeg, aga et nii pimesi järjekorda peame võtma, see on see mida ma lapsena üleskasvades alati arvasin juhtuvat.

Ma olin kuulnud ajalugu palju, aga kuulanud vähe. Ma ei teadnud suuremalt muud kui et koguaeg keegi sõdis ja ründas kedagi. Nii pidi ma sõda nägin, et alati kuskil keegi ründab. Konfliktide algatajad ja neid kätte raisk ei saa, sest süsteem ei otsi iialgi teadmatusest algpõhjust. Üks lööb teist, teine lööb tagasi ja kui järjekord on käest läinud, siis ei teagi enam kes algatab mida.

Meediast loed kõike seda mida meedia ei kirjuta, niimoodi ridade vahelt ja siis ei hakka kusagil pasundama seda mida sa just mõistsid, et kirjapilti pandud ei ole. Otsid selle asja tuuma ülesse. Usaldad oma vastikut poolt, uurid väheke veel siit ja vähekese sealt, mõtled veidi veel ja… lähed kogu hingega sisse. Siis tunned kohe ära et mis tegelikult toimub kus iganes midagi ei tundu õige.

Mida teha kõige selle vana laskemoonaga? Suured hunnikud laskemoona seisavad lihtsalt eelmisest maailmasõjast alates kusagil laos… Mida Sa teed sellega? Sellest on ju vaja lahti saada?

Ja kui oleks kusagil keegi meistermõtleja suurte munadega strateegiaid mõtisklemas, siis ilmselt ta leiaks vastused kus ja millistel tingimustel kogu see pahaks läinud pask lahti saata.

Ja kus parem oleks lahti saada vanast tehnikast ja laskemoonast kui kasutada seda vanade hoonete lammutamiseks, et saaks uued peale kellegi raha eest ehitada? See siis ei käi praegu? Täpselt selliselt see läheb, võtkem kasvõi ennustust, et kui kusagil nüüd kõik maatasa tehakse, siis ehitab USA kohe Blackrocki abiga kõik uuesti ja kes sellest siis kasu saab?

Ega BlackRock vanadele elanikele uut kodu ei hakka ehitama… see on kõik selleks, et laieneda. Me liigume tarbismisühiskonda vol2 mis on sünteetiline, automaatne ja apaatne.

Ise laseme omale põrgu ukse taha ja siis avame uksed, kutsume sisse ja pakume teed, küpsiseid ja kõike mis meil hingel on. Pank võtab kõik kodud käest ära, sest juriidiliselt on kõik korrektne. Kui tööd enam ei ole, ja inimesi pole tarvis, siis on igatepidi loogiline allesjäänud tühimass eemaldada.

Sellejaoks on ettevalmistused tehtud ja kõik need rõvedad kiiruga installeeritud antennid polnud isesõitvate autode jaoks või kiire neti pakkumiseks.

Kui vähegi momentum on tarvilik, siis läheb mikrolaenahi täissagedustel tööle ja minu lapsena mõtiskletud “Tuleviku küüditamine ja massideviisiline hävitamine VOL2” on leidnud oma troojahobuse läbi nende sitaste antennide. Põrgu!

Maapealne põrgu on nagunii teada neile kes meile sellest ei räägi, sest võim on nende käes kes teavad midagi rohkemat. Küll on lollakas tunne lihtsalt olla nii… mõtlen, et küsida ka ei oskaks.

“A kuule mis selle Eelmise tsivilisatsiooniga juhtus?”, ee kuidas oleks, et .. “aa kuulge, kas jumal on surnud, mis juhtus?” või et “Kas me oleme kusagil sügaval, kupli all koos parasiitidega kes meid tehislikult lõid, et uus populatsioon orjatöölisi laiale nikli eest saata töösturitele ?”…. Ma ei teagi , nii palju küsimusi on tegelikult peas.

Ja iga hetkega inimene nõrgestub ja ei oska midagi kusagilt peale hakata. Keegi ei lähe naljalt suud lahti tegema esimesena, aga mina juba oma kodukohas uurin kes mida paigaldas ja soovitan julgesti kõgil teistel samamoodi uurima hakata. Pinge alla seada… tõde on väge kerge välja tulema, et miks meie rakud stressi all on.

Iga kord kui mingi parasiitlik tehisvõrk ülesse seatakse on keegi jälle haige… aga naerma ja nutma ajab asjaolu, et välistatakse seos sellega ja liigutakse edasi ignorantsusesse, et sellest asi tingitud ei ole.

Aga on küll ja kui kõik need antennid maapeal lahti ühendatud oleksid, siis oleks kõigil hoopealt parem olla ja tervis pakatab tagasi.

Aga me laseme järjest lähemale need kuradima valvesüsteemid ja kui oma riik ei saa ohu potensiaalist aru mida need antennid teha saavad, siis ei saa mitte jätta arvamata, et kelle poolt keegi on.

Rahvas aga on vaene ja tööjõudu pole enam varsti nii suures mahus tarvis, pensioneid välja maksta kõigile haigetele on aga liiga suur koormus… lahendusi?

Pange ennast miski kurjami asemele, vaadake läbi kurjami pilgu milliseid lahendusi reaalselt tarvis kasutama hakata on ja te saate oma ausad vastused.

Ja pole siin midagi niiväga muud öelda, kui et kas kasvõi süütu mõte sellest, et kui netitehnik vanasti 2 nädalat ei suutnud tulla Sind koju aitama, siis nüüd järsku arstid ja poliitikud kõik Sinust nii väga hoolima on hakanud, et Sind vabatahtlikult aitama kukuvad?

Selline keelitamine mis on aastaid kestnud, ikka elame… milleks see jätk kõigele? Kõigil on rahast suu nii mett täis, et kõik see läga on selgelt näha mis järele sellest jääb… aga enam ei varja keegi seda.

Ja niimoodi ma unistangi, et kõik unustus saaks tagasi ja kõik lõhutud, saaks parandatud. Hip-Hip Hurrrraaaaaa!!!

Kui tõesti jumal on interdimensionaalne, siis vaadakem alguses suure lootuse sagedusel enda sisse ja mõelge, kas eestlane on tugev rahvus? Jah on küll! Ära unusta seda!