Täiesti perse on kõik keeratud. Pole enam ühtki lolli varsti alles, jäävadki ainult need keda maha tahetakse võtta. Oli väga meeldiv, et ka teistele saaks natukene rohkem tõde lauale, tühjale taldrikule, siis serveeriks ühtteist.
Antarktikas “käinud” inimesed ei ole mitte midagi veel näinudki. See loll argument et nad seal käinud on, ei tähenda mitte midagi.
Istuvad oma telgis, ma ei kahtlegi, aga juba peavad end nii paremaks teistest, et kogu tõde on selge!? Nad ei puuksugi. Kupli all elame.
Tõde on see, et teatud piirist kaugemale inimest ei lubata. Sõjalaevad tulevad, kui ei usu, minge vaadake ise.
Miks? Sest meile on valetatud ja tõde on selge isegi igale lollile juurelda. Sest seal on midagi mida inimese silm näha ei tohiks. Ja kes tahab rohkem teada, siis võib fantaseerida, et pärast jäävalle mis asetsevad ümber meie kõikjal, seal on veel maailmasid kuhu me ei pääse ega hakkagi ilmselt pääsema kui väliselt keegi appi ei tule.
Tõde on alati sammuke meist eespool. Seepärast me otsime tõde. Inimene teeb hunnikuteviisi vigasid, et koguneksid astmed täis valesid millel talluda ja mööda spiraalselt kõrgenevat treppi me ennast jumalakojale lähemale püüame saada.
Me ei tea kas meid vastugi võetakse, aga pime usk on see mis toidab. Piiblist leiab kõnetavat lootust neile kes seda otsivad, kes pole lihtsalt mujalt inspiratsiooni leidnud. Jumal on mind vihastanud, ja see, et ma julgen seda väljendada on ka põhjus miks ma olen selle kupli all koos deemonitega.
Sellistmoodi võib iga inimene meist mõelda, et üks on pühak ja kogu maailm on saatanlik. Kes otsib see kahtlemata leiab pahe. Sama kehtib ka valgustuse kohta. Me otsime seda, me leiame seda, aga me ei oska seda küsida, see tuleb meile ootamatult, kui me seda kõige rohkem vajasime ja lasime ennast vabaks.
Selleks, et jumal saaks andestada, peame laskma lahti kõik ootused tema osas. Tõsiasi on see, et kosmost olemas ei ole, vaid on alumine ja ülemine vesi. Kõik on eeter, aga meie maine elu on teistmoodi kui mõni vaimne elu, sagedused ja vibratsioonid ning geomeetrilised näidud ei luba meile näha mida kõike veel on olemas parasjagu.
Me saame ainult uskuda. Küll aga ka see pole päris tõde, ega? Sest on neid kes oskavad vaadata sinna kuhu teised mitte. Iga kevad kui kõik läheb õitsele, hakkavad veed vulisema ja linnud vilistama.
Kevadine päike on palju intensiivsem hingele kui suvine päike. Õitsevad lehed on märk värskusest ja näitab tervisest pakatavat loodust ärkamas oma talveunest. See on jumalik nähtus ja seda jälgides näed tõestust, et on midagi enamat kui surm.
Inimesed otsivad iidoleid, sest nad ei oska ise olla, vähemalt mitte kohe alguses, kui nad alles avastavad ennast. Inimene kes on ennast avastanud, ei otsi enam midagi, ta isegi, et eemaldub, et teda ei leitaks, sest siis on kõik selge, kui enam ei otsi.
Maa on alati tasuta, aga see on ka peamisi põhjuseid mille nimel verd valatakse. Kui midagi kusagil hävitatakse, siis seda teeb inimene, aga oma teadmatusest ja hirmudest, ihadest või vihast.
Kardinate taga on võimud kes pakuvad pelgalt võimalust sellel kurjusel ennast väljendada. Sellepärast on niiditõmbajad need kes loovad selleks sobivaid võimalusi, avavad uusi portaale.
Nüüd meil on sõjad kus tapetakse nende poolt kes lähevad enda arvates midagi kaitsma. Meil on pereisad kes surevad lämbudes käsikäes külmas vees ja kemikaal-aurudes, aga nende süü oli see, et nad olid saadetud sõtta.
Meil on palju hullemaid asju maailmas toimumas ja need kõige hullemad asjad on nii kohutavad masside jaoks, et nad panevad oma silmad kinni ja ütlevad, et pole kuulnudki. Nad ei suuda sellele vastu hakata, ja need vähesed kes suu lahti teevad, kui neile toetust ei anta, siis ka nemad lüüakse risti ja igasugune inimene kes appi ei läinud on sama süüdi, veel isegi, et pannakse oma süüd pealt vaatama.
Kas abitust inimesest kord saab jälle tegutsev iseseisev looja kes tahab lugeda uut ja praktiseerida paremat, tehes head kõigile, saada tunnustust ja tänu vastu. Raha on maailma ära rikkunud, seda ütles Jeesus juba omal ajal. Raha ja korruptsioon on lõkkenud tulele, terve maailm põleb selle käes. Nüüd kui pangad inimeselt kõik hingelt on võtnud, pole inimest enam üldse vaja, seetõttu on kokkukrahmajad teinud koosolekuid, et juriidiliselt korrektselt inimene ära hävitada.
Alles jäävad need kellel on midagi mille arvelt edasi elada. Ring tõmbub väiksemaks. Mitte mingeid isesõitvaid autosid või kiiret internetti ei tule. Jälgimissüsteem, ahastus ja emotsioonide kinnisurumine, tahtejõu täielik allutamine ja apaatsus.
Depressioon on käkitegu selle kõrval üle elada kui saamatus, abitus ja tahtejõu puudumine elada ühtselt paremat elu. Silme all tiritakse meile 5G surmaantennid püsti ja keegi ei liiguta lillegi selle peale. Sama uhkelt ja kärmelt kui need ülesse said, peavad nad selle ka koheselt maha võtma. Ka nemad saavad üks päev selle vähilaksu oma lastele ja iseendale, aga siis on juba hilja.
Mitte mingeid keemiaradasid ei taha enam näha päikest varjutamas, tahame tugevaid keemiliselt töötlemata orgaanilisi seemneid ja tasuta energiat, see kõik on olemas. Tahame olla iseseisvad, ei jaksa enam keegi surra aeglaselt tapvas süsteemis. Inimest pole enam vaja, töö on illussioon ja mürk sinu veenis on märk sellest, et asi on läinud liiga kaugele. Mille nimel? Et tööd ära ei võetaks?
Mis juhtub kui Sa tänasest enam tööd ei tee? Perses!? See on reaalsus? No väga hea… siis me teame mida päriselt peab muutma, et reaalsust muuta. Reaalsus on süsteemne töö ja nigel palk, teadsite ju et raha trükitakse juurde?!
Rahast pole puudust. On lihtsalt terve suur hunnik lolle inimmasse kes joovad õlut ja teevad puuksu, psühhopaate häirib see ja nüüd tuleb kõik maha võtta. Kedagi ei huvita Sinu arvamus.
Inimesed on elanud amneesias. Nii on lihtne öelda mida iganes pähe tuleb ja millistel eesmärkidel. Me oleme rebitud lahti jumala kuningriigist ja parasiidid juhivad meie elu. Me ise ei otsusta ega mõtle, ega isegi ütle midagi, rääkimata midagi teha keegi oskaks.
Mu kodumaa, mu südame sees Su ilu igavesti kestab sees, Ei kustu iial armastus, Mis mul on sinu vastu, mu kodumaa!
Sa oled mulle andnud nii palju head, Nii et olen igavesti tänulik sulle, Su ilu ja rahu, mis mind alati saadab, Mu kodumaa, sa oled mu igavene armastus!
Su metsad ja rannad, su järved ja mäed, Su elu ja kultuur, need kõik on nii head, Ei leia ma iial mujalt sellist paika, Kus ma tunneksin end nii koduses lahes.
Su üle hoiab valvavat silma Kõigeväeline, kes loob maailma, Ta hoiab meid ja annab meile jõudu, Et saaksime sulle alati truuks jääda!
Nüüd kui inimene hakkab mäletama, siis tuleb ka jumala vägi. Sina kannad fragmenti jumalast endas, nüüd näita milleks oled võimeline.
Tee oma mõistus lahti ja ava oma suu ning silmad, toeta seda mis päriselt õige ja ole valmis hullusteks mis on tulemas!! Nagu näiteks kohvi ja tordiviil.