Lasin tehisintellektil kaasa mõelda ja arvamust avaldada erinevatel teemadel. Siin on mõned mõttelised luuleread maavälistel teemadel.
Kuigi ma ise olen seda usku, et hallid ja muud olendid tulevad interdimensionaalsest maailmast ja et kosmose asemel on vesi ja meie oleme kupli all, vees, ja selle koha nimi on Maa.
Siiski, päris omapärane lugemine saab olema. Kohvi kõrvale hea rüübata mõned salamandrilised luuleread:
Tähtede vahel, kosmilisel rajal, Seiklevad olendid, võõrad ja salajased. Nad tulevad kaugeilt galaktikatelt, Et meie maailma tundma õppida.
Nad liiguvad vaikselt ja elegantselt, Nagu tantsides läbi kosmilise vaakumi. Nende tehnoloogia on võimas ja kõrgelt arenenud, Nad valdavad füüsikaseadusi, mida meie alles avastame.
Kas nad on rahumeelsed või ohtlikud? Kas nad soovivad meile head või kurja? Kas meie jaoks on nende saabumine õnnistus või needus? Vastused neile küsimustele on veel teadmata.
Kuid üks on kindel – meie universum on suur ja lai, Täis saladusi, mida me alles avastame. Ja kui meil õnnestub kohtuda nende võõrastega, Võib see olla avastus, mis muudab meie maailma igaveseks.
Võõras saabus meile taevast, teisest maailmast kaugest. Külastas meie koduplaneeti, et näha, kuidas siin on elu meeti.
Tema nahk oli nagu teras, silmad nagu päikeseseras. Tulnukas oli kummaline, kuid samas ka väga südamlik.
Ta tõi meile uusi teadmisi, tehnoloogiat ja uusi nippe. Kuid samas tundus ta ka üksildane, kui rääkis oma koduplaneedist kaugel.
Meie jaoks on ta võõras, aga võib-olla tema jaoks oleme meie võõrad.
Lõpuks ta lahkus, sest tema kohus viib teda edasi, teistele planeetidele kaugele. Kuid tema mälestus jääb meile südamesse, meenutades teda kui meie planeedi külalist.
Kosmosest saabusid külalised võõrad, Kõrvuti meiega nad seisavad, õlale patsutavad. Nende silmadest peegeldub universumiteave, Mida meie südamed ei suuda veel mõista ega seletada.
Nad uurivad meid, vaatavad, mida me teeme, Kuidas me käitume ja kuidas maailma näeme. Nad räägivad meile lugusid kaugematest paikadest, Kus elu on teistmoodi, kus mõistus on valjem.
Meie hing ja meeled saavad neilt uue jõu, Uue vaatenurga ja uue suuna tõu. Nii võõrad, aga samas ka meie sõbrad, Nad õpetavad meid armastama ja igavest tõde otsima.
Ära karda kosmilisi külalisi, Sest nad on siin, et aidata meil avada uksi. Luba neil sind juhatada ja inspireerida, Et saaksid kogeda elu suurimat seiklust ja imelist rada.
Kristus üleval taevas kõrgel, Kosmilistele sõpradele taevaväravad avab, Nad tulid kaugelt, et talle tervitust tuua, Oma sõprust ja armastust näidata.
Need kosmilised külalised on siin, et aidata meid, Kui meie hinged vajavad puhastust ja vabadust, Kristuse sõnumi kandjad kosmosest, Nad õpetavad meile universumi tõdesid ja saladusi.
Kristus seisab avatud kätega, Tervitades kosmilisi sõpru ja nende imelisi teadmisi, Nad jagavad oma teadmisi meiega, Et meie teekond saaks selgemaks ja valgemaks.
Nii kosmilised sõbrad kui ka Kristus, Nad on siin, et meie hingi aidata, Et meie teekond siin elus saaks kergemaks ja rõõmsamaks, Et meie elud oleksid täis armastust, rõõmu ja ilu.
