Rubriigid
Kohvilogi

Sinu puudutus muudab kullaks kõik

Alustasin artikli kirjutamisel huvitava pealkirjaga, sest see mõte tundus mulle tore ja seetõttu ma tegin sellise valiku.

Sul on valik väljenda ennast kahtemoodi, ühega lämmatad, teisega lood valgust.

Loomulikult ei tähenda see ütlus, et kõik mida puudutan muutub kullaks mida rahaks vahetada ja rikkuses elada.

Mina juba elan rikkuses ja rahal ei ole sellega vähimatki pistmist. Rikkus minu tegemistes ja sisemaailmas, see on vahenditest saada rohkem võimalusi ellu. Rikkus ei seisne rahas ja raha ei ole tegelikult üldse mille jaoks siia maailma rabelema tulime.

Raha on illusioonaalne orjastus mis määrab Sinu võimalused materiaalses maailmas. Raha teenimisega rikkaks ei saa, sest raha tuleb luua ja selleks loomiseks on vaja avada vastavad kanalid. See tuleb juba Sinu seest, Sinu mõtetest ja taotlustest.

Kui õpid raha ligi tõmbama, siis ei pea Sa üldse pingutama, et seda “teenida”. Raha teenib Sind ja see saab olema kõigest vahend, et täitsa Sinu õiged soovid. Tea mida Sa tahad ja raha tuleb kõrvalproduktina, raha tähendus muutub Sinu jaoks sootuks.

Aga see sisemine rikkus… mida see siis tähendab minu kaoks, et kõik mida puudutan muutub kullaks? Minu jaoks seda, et inimene saab käia näiteks linna peal ja suhelda võõraste inimestega nagu nad tunneksid üksteist terve elu. See on täielik vaimne rikkus ja see pole enam mingi tõkkejooks.

Paljud inimesed ei ole kohanud oma elus puhast valgust läbi teise inimese ja me mõistame miks nad sellist käitumist taunivad kui keegi võõrastega suhtleb. Usaldus on kerge tekkima, aga tõesti oldakse seda ka kerge rikkuma.

Selle jaoks on ka vaimsed vahendid kuidas sellest üle olla ja kuidas keegi ei saa usaldust kuritarvitada.

Alustame suhtlusest, sõnadest ja nende taga peituvast. Sõnade taga on peidus energia mis tuleneb sõna tähendusest aga pange tähele ka hääletoonist, rõhuasetusest, ajastusest, situatsioonist ja olemusest. Viimane pakib ilusti kokku selle energia mis teatud sõna taga peidus on. Sa võid kellegi persse ka nii armsalt saata, et teine inimene armub ära, sest ta sai sõnumi kätte selle sõna taga. Minge pellssee te almsad! Im so happy!

Laske ennast täielikult vabaks, kui Teie loomus on puhas, siis märgatakse seda olenemata mida räägite. Ma julgustan Teid märkama mis on takistused mida universum ette on ladunud, et te ennast komplekside taga peidate. Olete valmis need ületama enne kui suudate lahti programmeerida ennast vanast mustrist ja alustama uuega? Lasete lahti vanad tõekspidamised ja käitumismustrid?

Igas ruumis kus viibid paistab päike. Ruumist väljas pole piire. Ole nagu tingimusteta laps.

Millal Te viimate päriselt käisite kuskil tundes ennast lapsena ja õnnelikuna? Kindlasti olete valmis selleks. Selleks te siin olete. Otsimas midagi sügavamat kui praegune, olles võimalikult positiivne ja tundmata hirme, elades võimalikult täisväärtuslikku elu.

Negatiivse asemel keskendu positiivsele.

Selline „ohkav“ raskendatud emotsionaalne käitumine on kui ankur meie energeetilises ühiskonna võrgustikus. See on ülimalt nakkav. Kõik uudised mida televiisorist vaatad, negatiivne. Keegi hukkus liiklusõnnetuses, sellest tehakse uudis. See on vanade energiate muster, toitmaks hirmutunnet inimestes kuniks nad lõpuks sellega harjuvad ja peavad seda reaalsuseks, muutuvad nad ka ise silmnähtavalt neile, kes ei ole selle sagedusega ennast sünkroniseerinud, aga ma ei pea ka silmas, et teised nende jaoks väheke segased ei tunduks.

Loomulikult on see kahepoolne. Kõik kaldub vaatenurkadele ja loeb ilmselt see millises energeetikas elavaid inimesi on rohkem, aga võimalik, et loeb ka vähemuses kerkiv konkreetne vägi või sõnum, niiöelda kvaliteet enne kvantiteeti. Tea, et igas situatsioonis peab olema nii negatiivne kui positiivne lahend, olenevalt võimalustest ja vaatenurgast.

Vaatame lähemalt milline on minu nimetuste kohaselt vanades mustrites elamise miinused. Püüame vaadelda võimalikult neutraalselt, kuigi tahaks kalduda rohkem positiivse analüüsi kiuste. Ehk siis ma kasutan ikkagi enda sõnavara, sest see on alati nii ühest kui teisest otsast vaadeldav selliselt, et mõlema tunneli otsast tuleb valgus.

Olenemata situatsioonist võid võtta sellest parimat. Kas Sa arvad, et Sina ei suuda?

Üritame kohtuda keskel, heal juhul lõpetame nii ühes kui teises tunneli otsas mis juba on kõigest erinevad vaatenurgad. Võimalik, et inimeste rasked ajad ongi pigem tunneli keskel kus kõige vähem valgust on, nad ei liigu oma elus edasi ei ühele ega teisele poole päikese kätte, vaid neid hoitakse läbi nende uudiste seal keskel pimedas turvaliselt peidus ja nad ei süvenegi päkese kätte minema.

Püüame mõista kuidas elada selliselt, et me ei peaks tundma hirmusid, võlgnevust või kohustunnet kellegi ees. Asendame need millegi positiivsega, selliselt inimene tahab ise midagi teha.

Tegelikult on nagu näete ka ise, kõik meie eksistensis võimalik. Meil on kõik negatiivsed asjad siin olemas, samuti positiivsed. Mis me saame teha, on valida enda maailma loomisel mis meil on olemas ja mis mitte. Seega kõik mis meil on olemas, on ainult valitud meie loodud reaalsuses ja mis on kõigil personaalsed, kuid seotud ühiselt koos teistega kellega kokku puutume.

Alustame siis oma maailmapildi loomisega. See on minu reaalsus mille loon ja kui Sulle meeldib see, kasuta seda endalegi ja muuda vastavalt enda personaalsele soovile.

Probleeme ei ole, on lahendused. Kuidas?

Tegelikuses me muidugi teame, et probleemid on olemas, aga vale oli keskenduda probleemi olemasolule. Õigem oleks keskenduda ainult lahendustele.

Probleem on looduslik takistus jõudmaks punktist A punkti B ja meie ülesanne on mitte sellest rääkida, vaid see ületada, võimalikult sihikindlalt ja positiivselt meelestatult. See ei tohi meid kurnata, vaid me võtame seda kui looduslikult esinevat takistust mille lahendamine pakub meile rõõmu, sest see on kõik üks huvitav protsess. See ei pea olema piinarikas, vaid võib olla rahuldustpakkuv kui me jõuame punkti B, kui oleme lahendused leidnud. Suurepärane mentaalne rahuldus.

Selliselt programmeerid Sa enda mõtlemist aja jooksul ümber leidma kergeid lahendusi hästi mõnusas meeleolus nakatades ka teisi oma positiivse suhtumisega nn. probleemidesse, tegelikkuses ei ole sa mõjutatud lihtsalt probleemidega, vaid ainult lahendustega.

Kui keegi toob teatavaks halva uudise, siis Sa ei pea reageerima üle. Sa ei pea hakkama vägisi nutma, ohkima ega ähkima. Sa võid vastavalt oma emotsioonidele seda teha kui see on loomulik kohene reaktsioon, aga Sa võid ka lihtsalt kergusega selle teadmise omaks võtta ja siis tegeleda selle seedimisega hiljem. Ei ole ühtegi seadust mis keelaks Sul igas olukorras tunda ennast hästi. Ärge tundke ennast halvasti kui Te ei soovite hoida oma emotsioone hilisemaks, te ei pea suruma neid tundeid teise tunnete tõttu.

Saite postkasti arve ja hetkel puuduvad vahendid selle eest eest maksta? Mitte kusagile ei ole kirjutatud, et Sa pead sellepärast tujust ära minema. Ka mitte Sinu otsa ette.

Ükski seadus ei kehtesta, et Sa peaksid sellepärast lõpetama hea enesetunde. Inimene on programmeeritud ennast kohe miskipärast alaväärtustama ja sisendab alateadlikult omale, et ta ei võiks justkui õnnelik enne olla kui lahendab antud probleemi. Justkui see oleks talle seniks keelatud. Et ta ei vääri seda… valed mustrid mida mõelda armsad inimesed. Väärite küll head enesetunnet, mis hoiab teid elavana, tervena ja rõõmsana. Väärite küll. Selleks Te tulitegi siia ilma ju elama. Eks ole võrratu teadmine mis on kuskile tolmu kätte jäänud seisma siiani. Pühkige tolm.

Kui Sinul, antud hetkel puuduvad arve maksmiseks vahendid, siis jätka hea vaibiga olemist ja võimalda endale need võimalused kinnitusega, et Sinuni tulevad võimalused ja valikud, mis viivad Sind lahenduseni. Maksad kui vahendid käes. Mis siin ikka öelda rohkem. Ära lasku muretsemise küüsi, sest see viib Sind kiirelt vaimsesse hauda. “Oeh, mul ei ole…”, “Oh äääh..”, need mõttemustrid ei aita Sulle väga kaasa.

Just selline halvaga serveeritud energia tõmbabki samasugust halba veelgi juurde. Sest su alateadvus keskendub sellele halvale ja manifisteerub ju Sinu mõte. Millele Sa päriselt keskendud? Mitte lahendusele, vaid probleemi olemasolule. Saa teadlikuks, et Sul on valikud olla ka rõõmus ja õnnelik. Sa ei peagi rõõmustama selle üle, et Sul ei ole raha maksta arveid, vaid lihtsalt ära lasku sellesse energiasse.

Sul on tunne, et sa kukud, kuid kas sa päriselt kukud? 🙂

Kas Sul on tervis korras? Kas täna on ilus rannailm, et päikest võtma minna? Tegele sellega oma mõtetes mis Sind elutervena hoiab. Siis on tervis hea, et tegeleda teiste muredega. Sõnaotsesestähenduses teiste muredega, sest need ei ole SINU mured. Sina ei loonud sellest muret. Sina ei muretse ka sellepärast.

Kas arvad, et keegi tahab Sind aidata kui oled hädine? Ausalt, ei ole nii. See enesehaletsus on ainult allaviiv ja toodab kurbust, kurnatust ja kättemaksu. Võta enda elu üle vastutus ja tahes tahtmata kui vaja siis ütle lahti mõnest sellisest inimesest kes terroriseerib ja kinni hoiab teid.

Sa küsid kuidas olla õnnelik situatsioonis kus raha ei ole? Mina küsin, kuidas siis ei saa? Selleni on üksainus tee, mõttelaadi kohandamine ehk vaatenurga muutmine.

Esmalt Sina, seejärel kõik teised.

See on valiku küsimus. Üks inimene on õnnelik arvete hunniku peal ja teine inimene lämbub arvete all. Mõlemal on arved ja mõlemad on teadlikud, et maksavad oma arved kui selleks on võimalus tekkinud. Mis on neil siis vahet kui nad mõlemad maksavad oma arved ühel hetkel ära?

Kes muretseb, selle tervis on kehvem. Üks on elust joovastuses ja teine elust väsinud. Tervis on mõlemal erinev, sest vaatenurk on erinev. Vali olla praegu rahus, tehes otsuseid mis viivad lahendusteni, olles samaaegselt terve ja puutumatu.

Ühiskeeles mõistame mida vaja teha ja parem on seda teostada heas manifestis ja rõõmutundes, et teie eluiga oleks pikem ja seda rohkem rõõmu meile kõigile.

Nagu ütlesin, siis ei ole ühtegi seadust mis keelaks teil olla õnnelik. Me ei pea silmas, et olla õnnelik halva üle, vaid olla õnnelik kui refleksina siin elus. Nii nagu hingamine on alateadlik, võiks inimene ka olla rohkem õnnestaadiumis kui kurb.

Hetkel on vastupidi. Korraks inimene naerab ja seejärel kui reaalsus uksele koputab, siis laskub tagasi oma alghoiakusse milleks on enesehaletsev kurbus reaalsuse üle.

Valige olla õnnelik, see on nakkav ka teistele. Hetkel lihtsalt väga palju ei ole materjali lugemiseks kõigile, sest pole aega ja mida kõike veel. Siiani väga vähe ühiskonnas julgesid inimesed olla õnnelikud, jagades rõõmupisikut.

Meil on olnud kergelt öeldes vaimne must katk ühiskonnas mis nakatas meid kõiki kurbusesse. Ja nüüd on need päevad möödas ja viiruse vastu on looduslik vaktsiin, selleks on naer ja rõõm.

Keegi alguses ei mõista kuidas suudate igas olukorras naeratada ja nii kergelt kõike võtta. Teil ei ole muresid.

Keegi ütleb, et “Maksa võlg ära sitasitikas!” – Sina teavitad rõõmuga, et maksad esimesel võimalusel, kuid tema muudkui ähvardab ja sõimleb. Sina ei pea laskuma tema tasemele, samuti tema ei pea valima Teie taset.

Lihtsalt üks kulutab sõimlemisega oma energiat ja see teeb teda aja jooksul nõrgemaks ja ta hakkab sõltuma sõimust ja ähvardamisest, sest ta peab seda ainukeseks võimalikuks lahenduseks, aga nii või teisiti oleks see asi lahenenud, lihtsalt kui oleks proovitud teise vaatenurga alt. Küll aga mis juhtub kui see sõim ja ähvardamine teise inimese naha alla poeb?

Nädala pärast tuleb võimalus see olukord ära lahendada ja temal tuju hea ja ütleb, et poleks pidanud nii aggressiivne olema, aga milleks oli vaja nädala seda halba tunnet mõlemale?

Üldiselt sellised konfliktid ei ole lahendus kus arvatakse, et hirmutaktika aitab. Olukorrad on ilmselt erinevad, aga kui Sa tead, et inimene on heatahtlik, siis mis seal enam pigistada kui sealt ei tule midagi.

Olen teadlikult lubanud inimestel eksida ja kuritarvitada lubadusi, lihtsalt paar korda hiljem nad märkavad, et ma olen teadlik sellest ja ometi ma ei sõima neid, nad muutuvad, sest nad said aru milline energeetiline võimaluste andmine siin käis ja nad võtavad sellest kinni.

Jää ise alati rahulikuks ja anna võimalusi teistelegi mõista, et kõik on hästi. Kõik võib seda olla, kui te seda endale võimaldate ja ei tunne sellepärast halvasti.

Ei pea õpetama läbi sõimu ja kurjuse, andke võimalus inimestele mõistmiseks ja neist saavad ka head inimesed kui nad seda siiani ei osanud olla, sest nad lugesid seda maailma valede arusamaade järgi kuna puudus eeskuju.

Olge ikka rõõmsad, see on valiku küsimus. Ka rahulik olemine igas situatsioonis on meeletu mõnus. Me leiame jätkuvalt põhjuseid miks me midagi enda elus ei saa muuta, aga see on valikute küsimus, sest kõike saab muuta. Mõistad?

Üks nipp lõpetuseks. Hoia naeratust näol 5 minutit ja vaata mis juhtub. See ei ole nii kerge kui tundub. Jah, see tundubki nii jabur, et ajab naerma, aga see lõpuks ajab Sind naerma.

Sa oled päriselt vaba otsustama olla õnnelik ja vana mustri järgi persse need kes valivad Teid maha tõmmata ja uue mustri järgi polegi kedagi persse saata, sest neid mahategevaid inimesi ei olegi lihtsalt olemas. Kõige ägedam on see, et keegi ei saa keelata olla õnnelik. Ainult Teie ise. Teie uus maailm mahutab ainult naeratusi ja positiivsust.

Minule võib alati naeratada, kirjutada ja pakkuda midagi elumuutvat, väljakutsed on ägedad. Ma ei löö käsi risti ette, võin mängida igasuguseid rolle.

Lõpetuseks tähendabki, et kõik kus viibid ja kuhu panustad oma energiat muutub elavaks, suursuguseks ja imeliseks. Kõikjal kus käid valgustad ja motiveerid Sa end ümbritsevat keskkonda.

Mis oleks kui lubaksime igas olukorras tunda ennast hästi? Kas see on keelatud või taunitav? EI, absoluutselt mitte. Sa ei pea suruma iialgi negatiivseid emotsioone peale sellepärast, et nii on tavaks. Hoia oma tervist ja olenemata olukorrast, tead, et alati on vaatenurk jääda rahulikuks ja hoida oma vaimset tervist, leides lahendusi.

Elu ongi üks näidend ja tegemist ei ole draamaga, vaid komöödiaga. Mina soovin kui tuleb minu aeg, lõpetada näidendi kummardusega aplausi saatel.

Rubriigid
Kohvilogi

Isiklik Jäära tulemärgi horoskoop

Mis juhtub kui Alan horoskoopi teeb? Keeran selle kenasti üle võlli ja püüan seejärel tagant järele mõelda mida perset ma ütlesin. Olen Jäär. Iga tähtkuju käitub vastavalt nii heas kui halvas. Ma ei oska täpselt öelda kes ma kindlalt olen, aga ma räägin kuidas mõtlen ja tunnen.

Jäär ei tule esimesena Sind ründama, aga ta raisk on sitke kui Sina teda ründad.

Õigemini see ei ole ka mingi otsene horoskoop vaid lihtsalt see jutt suuremas mahus võib kattuda Sinu mõttemaailmaga, aga maised inimesed vist nimetavad seda horoskoobiks kui see vahel kattub sinu eluga. Mina nimetan seda lihtsalt sarnaste iseloomude avastamisel. Täna on mul selline tuju ja sellised mõtted, aga homme sootuks teised. Iga päev on nii erinev, et ühel päeval loen midagi ja see tundub õige, teisel päeval see tundub vale.

Hetkel on põlev jäär kes seisab õigluse eest ja kes jookseb sarved ees kasvõi tulle, kartmatu ja surmani minev võitleja, aga ainult siis kui ta nurka ajada. Olge ausalt ettevaatlikud, jäärad võivad täiesti segaseks muutuda õigluse nimel.

Ma ei hinda inimest tema välimuse järgi, või noh, ma skännin küll kiiresti üle ja loen ära tema silmapilgutuste arvu sekundis ja kui see on rohkem kui üks sekundis, siis ma tean, et see inimene otsib probleeme, aga ma aiman kui palju energiakulu võib teatud inimestega tekkida, seetõttu ma valin hoolega kellega suhtlen, aga tahan suhelda kõigiga. Alati annan võimaluse minuga vestlust alustada meeldivas toonis ja ma ei luba kellelgi ennast rünnata.

Kui keegi mind ründab verbaalselt, siis mina ka ei jäta. Ma tunnen, et pean olema see peegeldus kes võtab selle inimese ette ja proovib talle selgeks teha tema käitumise, isegi kui ta ei taha sellest aru saada. Kui ma teda ette ei võta, siis ta läheb ja teeb kellelegi teisele samamoodi. See on teiste ja tema enda heaolu nimel, sest mina näen, et inimene käitub selliselt, sest ta vajab rämedalt tähelepanu ja ma kavatsen talle seda pakkuda.

Kui ma juba ette olen kellegi võtnud ja selgeks, et see mida inimene räägib on ründav, siis tavaliselt on öeldud selle peale, et ära pabla, tehti natu nalja. Kellegi teise väike “nali” võib kellegi jaoks väga kurvalt lõppeda, sest mina võtan väga tõsiselt neid väikeseid naljasid. Kui mulle ei meeldi Sinu väikesed naljad, siis ma näitan sulle seda võimalikult viisakalt välja, aga kui Sa meelega edasi teed ja sõnastad need hiljem vabanduseks naljadena, siis vabandust, aga ma teen sulle ka ühe väikese nalja vastu.

Ma ei ole selles vanuses kus ma läbi fassaadi hakkaksin ennast kaitsma kellegi eest, vaid lähen surmani välja õigluse eest, olenevalt kui väga minu elu midagi muudab paremaks, ehk siis kui seisan kellegi teise elu eest ja kaotan sellega enda elu, siis see on tugevus. Lihtsalt kui kaugele keegi on nõus tulema minuga. Suru jäär nurka ja vaata ise mis edasi saab. Olen jäär, tulemärk. Jäär on vajadusel samuti sõjakas.

Mind ei koti kas Sa oled miljonär või kuulsus. Minul ei ole midagi kaotada. Ei raha, reputatsiooni, kuulsust või midagi. Kui Su jutt mind ei kõneta, saadan ma su üle perse minema enda energiast, kui Sa tuled mind ründama. Ma ei vaata mida sa seljas kannad, ma vaatan kuidas Sa oma pilku välja kannad. Kui see on tuhm, rosinasilmne, must ja tühi, täis õelust ja kontrollihimu, siis nägemist. Minu energiat Sa ei saa.

Ma paratamatult ütlen, et minu loomuses võib samamoodi tärgata tuli mida mina ise kogeda ei tahaks kellegi teise nahas, see põletab.

Meis kõigis on olemas õigluse viha. Meis kõigis on olemas ka mõistmine kui asi on üle piiride läinud ja kellelegi tehakse ülekohut.

Täiesti avatud kaartidega ütlen, et ainus mida ma ei kannata on vaimne ja füüsiline terror. Ma isegi ei vaidle sellel teemal kellegiga, ma ütlen kuidas mina kui üks impulss siin maatriksis ennast tunnen. Väljendan.

Kui Sa paned korgijooki kellelegi, siis Sa ei ole minu jaoks inimene. Ma ei lasku detailidesse ( mis on sinu eesmärgid jne)

Kui Sa vägistad kedagi, siis Sa ei ole minu jaoks inimene. Ma ei lasku detailidesse (kus jookseb vaba tahte piir jne).

Kui Sa tapad kellegi mitte enesekaitseks, siis Sa ei ole minu jaoks inimene. Ma ei lasku detailidesse (sõjad jne).

Kui Sa teed teadlikult või alateadlikult kellelegi vaimset terrorit, veel lausa pikaajaliselt ja võimalikult alandavalt…

või lööd oma last, nii et ma näen…. siis Sa ei ole minu jaoks inimene.

Kui Sa lendad toas seletamatult ringi ja häirid mind oma pinisemisega, siis Sa ei ole minu jaoks inimene… Sa oled kärbes. 🙂

Sa pead teadlik olema, mõistma millest ma räägin energeetilisel tasandil. Kui Sa teed selliseid rõvedaid tegusid, siis see on koht kus Sa peaksid ruttu tegelema endaga, sest olgugi, et Sa lihtsalt praegu ei tea seda veel, aga Sa tõesti ei ole hiljem mingi must teadmatus, et oma tegude eest vastutust võtma ei peaks. Pead küll, ja teispool on see kõik ikka väga intensiivne. Parem lahenda enda kiiksud kohe siin, saa teadlikuks.

Öeldakse tihti teistele ka seda, et mis sa siin räägid ainult, tegusid ei ole näha… minu vaatenurk on see, et sõnadel on tugev jõud, kõik algab sellest. Mõttes või väljaöeldunua.

Sa pead oma tegude ja ka sõnade eest vastust kandma ja vastutuse võtma kusagil teises kohas kui mitte selles elus ja see inimene kes ei suuda suuremas pildis enda heaolu eest seista ja kaob pimedusse, siis tõesti, hiljem võiksite endalt küsida, kas see tasus ennast ära?

Rohkem võimalusi on siis, kui inimene on heatahtlik. Võimalusi on hästi palju selleks, et tegeleda iseendaga ja olla teiste vastu sõbralikud. Kõige parem anne inimese puhul on hea suhtlemine ja kontaktide loomine.

Tuleta meelde kes Sa oled ilma mõjutusteta. Mida rohkem Sa suudad nüüd ausalt vabas vormis ennast väljendada, otsimata aususes kriitikat ja võimalusi tuua esile negatiivsust, seda lihtsam Sul on. Mina ei kannata kriitikat, ma ei valeta, et kannatan… ei kannata üldse. Kuulan ära, varem jäin pikemalt mõtlema ja tekkis depressioonihoog, nüüd lasen kõrvust läbi, sest see on selle inimese vaatenurk. Kui tuleks neid nõelamisi suuremalt osalt inimestelt, siis tasuks mõtlema jääda, aga kui tuleb vähestelt sellistelt rosinasilmsetelt, siis ma tean, et see on nende heaolu jaoks nõelata. Neile on seda vaja. Need on inimesed kellel on reptiilsed mõjutused. No jäär kes usub maavälisesse, need on ikka väga erilised jäärad. Ausalt.

Seni teadke, et ka reptiilsed kahejalgsed ei ole kõik üldini halvad, see hea ja halb mõiste hääbub vaikselt. Sa pead tundma mis on hea, mis on halb.

See on minu arvamus, julgelt välja öeldud, sest mis kasu on enda teada alati kõike hoida. Olen kõigest kehastus taaskordne, üks hääl annab juba selge impulsi teistele.

Soovin südamest, et võidutseks ometi kollektiivne kokkuhoidmine ja tegeleme sellega mis päriselt tähtis. Nii palju on praegu tehnoloogiat ja avardust, et luua parem maailm, aga kui ometi see kuramuse egoistlik eliit ja rahaorjus ühises keeles lõpetada, kasvõi anda soov selleks oma peas ja südames, et kutsuda muutusi esile.

Siiani toimis kui võrdlemise najal ära tõestamise tehnika, seda valdasid pea kõik, aga nüüd on igapäevane kui hingamine just motiveerimine… motiveeri teisi, sest see tehnika annab paremad tulemused.

Uus ajastu tähendab, et me peame rääkima välja sisemaailmast asju mida muidu häbenesime, sest sellel on meie igapäevaelule ju mõju…sest… mida keegi meist arvab jne… see aeg lõppeb. Fukk, mind küll ei koti enam. Ja neid keda kotib, jääb järjest vähemaks, sest globaalselt on kõik kuradima pankadele võlgu, raha ei ole tegelikult külluses ja terviseprobleemid ning muud sada asja, olgem ausad… me elame kõik sarnaselt, ei ole nii et ainult ühel on need mõtted kukil… seega, siin ei ole häbeneda midagi, et soovin muutusi, alustades iseendast, ütlen välja kasvõi alguses mis EI MEELDI, aga seejärel kohe ütlen ka MIS MEELDIB ja siis keskendungi ainult sellele MIS MEELDIB.

Kui me ise ei muuda, aga soovime muutusi, siis tullakse meid aitama. Ja need ei ole inimesed, vaid need on juba need tegelased kellest ainult “fantaasia”filme tehakse, aga ometi kes väidetavalt on meie vaimupuuduse vili. Kummaline.

Minu maailmapilt on minu enda luua, mina ei lähe suru seda kellelegi peale ja minu vaimsele maale ei ole ka oodatud need kes tahavad tüli luua. Mina ei tee teistele seda mida ei taha, et minule tehakse.

Mind loodi nii. Mind püüti õpetada kellekski teiseks, aga nüüd ma olen siin, sellisena nagu sündisin. Mind ootab ees suursugune elu, kas siin elavate seltsis või kusagil mujal, aga ma olen tärkamas.

Lühidalt usun, et iga jäär teab, et talle meeldib organiseerida ja olla juhtiv isiksus, aga seda heas võtmes, sest meie eesmärk on luua head ja luua uudsust igapäeva rutiini. Fakk ma ei suuda ühe koha peal olla. Tõstaks midagi kodus iga päev ümber kui vaid viitsiks. Olen laisk, aga ometi avastan ennast lapiga mööda kodu seinasid pesemas. Mis värk on?

Ausalt ka, jäär võib olla väga hea sõber kõigile. Kui tead mõnda jäära, siis palun ära hakka teda ülesse nokkima, vaid lihtsalt naudi tema olemust.

Jääral on palju sõpru. Jäär ei pea neid valima. Jäär on loomult heatahtlik ja kaitseb. Jääral läheb mõte lappama. Khmm.. Ühesõnaga hea algataja, aga mmm.. Millest jutt käis? Aa, horoskoop.. Jääral on hea aasta.

Sõbralistist palun eemaldada mind kui tunned, et hakkan Sulle kuidagi vastu, sest Mulle on tähtis ausalt kõigi heaolu. Tee nii nagu tunned, usalda enda sisetunnet. 🙏🙃 Aga ma tegelikult ei ole kuri, ma lihtsalt tõesti soovin enda ümber inimesi kes ei taha mulle halba 😅✌️

Ja kui hoopis tahad mind sõbralisti lisada, siis näe siin on minu fb link:

https://www.facebook.com/alandurier

Rubriigid
Kohvilogi

Valede rägastik loob illusioonide peegelduse

Ma olen sündinud kaabakas. Ateist isegi. Ma olen ristitud, aga ma ei kanna risti. Ma kannan valesid. Nii ma tunnen. See ei ole minu elu, see on kellegi teise.

Ma ainult mängin, et ma usun. Ma ei saa valetada endale, sest päriselt mind lihtsalt ei huvita. Miks eeldatakse, et teiste reeglid peaksid huvitama mind? Nad ei ole minu käest küsinud, kas mulle meeldiks ühtepidi raiutud lahend millegi osas. Need otsused võtsid vastu keegi endine terve maailm, aga kui mina sündisin, siis öeldi kellele kuulun ja kes olen. Mulle pandi isegi nimi ja mulle hakati aega lugema, öeldakse iga aasta kui vana ma olen olenevalt kaua aega on möödunud aja järgi, keegi ei küsi kui noorena või vanana ma ennast tunnen. Surumine ja raputamine igast nurgakivist, nii et talad värisevad.

Inimeste ühiskonnas olen mina see allutatud orjapoiss, nii nagu Sina mu õde või vennas. Me kõik. Nii lihtsalt on loodud varasemalt süsteem mis meid allutab ja keset seda allutamist on keeruline sõna sekka öelda teise tunneli otsast. See mida ma päriselt tunnen on saladus minu endaga. Kuid see lõppeb. Õigemini muutub. Ma teen tööd selle nimel, et rääkida hinge põhjast.

Teistmoodi ma ei saa siin ühiskonnas viibida, sest mina ei otsusta midagi. Seetõttu ma valetada iseendale ei saa mida ma päriselt tunnen, aga ma mängin kaasa. Ma ei soovi valetada enam iseendale või teistele, et ma olen allutatud. Hingest mitte. Ei ole, sellepärast ma nii üksik ja kurb olengi, et ma olen väga vähemuses kes seda tunnistab.

Ma elan raamatuvormis. Kõik mis minuga juhtub on kui raamatust ja uskuge, palju mida kirjutada ei anna, kuid lihtsalt tänulik peab olema kõige juhtunu eest.

Meil kõigil on mõtted mida me kaugeltki ei räägi, isegi ei mõtle enda peas, sest teame, et oleme nii sügavalt vangistuses, dimensioonis, et kui liialt unistama hakkame ja sisse elame, siis kurvastume depressiooni.

Sa sisimas tunned, et tahad olla tuletõrjuja, aga tead, et kardad tuld ja suitsu, et see ei oleks iialgi isegi võimalik? Ja neid näiteid on TERVE MAAILM täis. Umbusk.

Ma ei suuda iialgi teha valikut ja uskuda ühte jumalat. Religioone ja uske on loodud nii palju, et meid lõhestada oma vahel. Ma ei taha ühtegi usku aktsepteerida peale enda usu. Usk kogeda ja imestuda kus ma olen.

Ma noogutan poliitika peale, kirikus istun kui teised istuvad, kodus ma ütlen, et olen turvatsoonis, aga koduks nimetada midagi ei oska. Tean, et miski ei kuulu minule, ka paber või tõend ei ole piisav. Seda võib igaüks ära võtta tulevikus mistahes labase valega. Ma ei usu, et miski kuulub kellegile, aga ometi usub seda ülejäänud maailm. Kõigil on majad ja autod, mis nad ütlevad, et on nende omad, aga tegelikult kontrollib iga kuu neid sellel teemal üle keegi pank.

Kõigil on pered ja nad ütlevad, et nad on oma elus õnnelikud. Ometi näen kõrvalt kuidas naeratuse taga on noorel inimesel kortsud näos. Kas naermine ja õnnetunne tõesti ajab noore inimese nii kortsu, mõtlen ma.

Jään uskuma, et nii ongi, kuid aja möödudes jookseb mees naise eest ära, sest teine ajab teda hullunult noaga taga. Või siis tuleb see naine minu juurde silm sinine küsima suhte kohta nõu ja abi. Ma uskudes, et nad on õnnelikud soovitan neil siis uuesti proovida, veelkord, et sinine silm ja noaga taga ajamine on armastusest tingitud armuvalud. Mis ma ikka oskan öelda, muud nad kuulda ei taha. Nad ei aktsepteeri võimalust, et nad üksteist vihkama on hakanud, sest see on ju nii kole sõna, et nii küll ära ütle, aga ometi see on see mida nad tunnevad üksteise osas.

Aga tssss. Ainuke mida ma kuulsin oma peas oli selline ussikeelne šisisemine. Neid sõnu me ei kasuta. Nii et See mida Sa tunned on vale, sest meil puudub sõnavara selle jaoks.

Miski hakkas peas valutama, tundsin nähtamatut seadeldist enda aju ümber. Kõik tundus nii tuttav ja selge. Iga sõna on laetud energiaga ja toimib kui loits, kui kasutad õigesti sõnu mis on rääkimine ilma kohalolemiseta ja hääle tegemiseta. Maagia. Mis siin toimub. Me oleme kõigest toit nende jaoks, iga sõna on meie vastu pööratud, sest sõnade tähendused on ära vahetatud. Et veel keerulisemaks teha, siis tehti keeli ja rahvuseid juurde. Kõike tehti selleks, et meid viia üksteisest lahku.

Ma… Mina… Meie? Sa… Sina… Teie? Ja ometi me ikka leiame mingi viisi suhtluseks ja äratundmiseks. See ongi võitlus hea ja kurja vahel kus valguseks on teadmine, et meid oldi allutatud ja me kuulume kõik ühte allikasse ja oleme praktiliselt kõige võimsam teadvus üldse. Kuid me ei jõua selle teadmise mõistmiseni veel päris pikka aega, kui üldse, vähemalt mitte ilma kõrvalise sekkumiseta.

Mina tunnen, et perega on kummaline tugev loits, ja seda mitte halva pärast, vaid ma tahan rääkida neutraalselt, sest keegi ei ole seda kunagi varem vist niimoodi mõelnud, aga mis siis kui see on ka lihtsalt üks energeetiline sõlme sidumine, et meie päris olemus ei oleks täiesti vaba ise kogema? Aga hea oli juba see küsimus ülesse kergitada.

See milline me välimuselt välja näeme… küsime, kas me oskame näidata läbi välimuse ennast teistele?

Mul ei ole lahendusi, veel. Küll aga lahendused tekivad iseenesest mida rohkem meid ühisteadvuses on, ütlemaks omale lubamise, et võimalusi on rohkem meie kasuks kui üks.

Kuidas me leiame ühise keele, ühise mõistmise ja kui suur avanemine meie heaks toimuda saab?

Nüüd läksin sisemiselt põlema, aga seda emotsiooni välja näidata ei saa ilma, et kaasaksin sellega konflikte. Ma pean jääma rahulikuks, olenemata mida ma tunnen. Ma pean tegema seda teiste moodi. Serveerima seda nii, et see oleks üldse söödav ja seeditav. Ma olen kokk, minu roaks on sõnad. Minu serveering on laused.

Ma püüan rääkida toredaid asju, aga samal ajal minu pime nurk hinges karjub tähelepanust ja hoiatab, et selle kõige hea taga on peidus ka niipalju kurjust. Ta on nagu väike spioon pimedusemaalt, kes mind kaitseb selle vastu ja hoiatab, vahel räägib kuidas tegelikult asjad on ja ma pean selle kirja panema, sest tulevikus on see mida kirjutan väga kasulik ja oluline tükk, meie praegusest, aga siis minevikust.

Nagu ma ütlesin, siis ma olen vähemuses, aga ma tunnen, et mu hing naerab ja rõõmustab koos paljude teistega fassaadide taga.

Mina olengi see kaabakas, kes ei usu millegisse, aga mängib, et ta usub ja julgeb seda endale tunnistada. Ma tahan uskuda, et ma teen ise vahet heal ja kurjal, tean kuidas elada ja tahan luua omale suuremate valikutega rohkem võimalusi, aga see rahaline ühiskond ei võimalda mulle seda, sest mina ei oska raha ligi veel tõmmata, sest olen paraku väga teise eesmärgiga.

Tean, et ka minul laskub suur väärtus siin ühiskonnas. Ma pean või tahan seda uskuda, sest muidu see kõik läheks tühja

Kuidas Sa surud kellelegi teisele peale seda mida Sina usud, nii ei tehta, seega sa räägid enda mõtted välja, aga ei võta seda tõena, vaid ootad vihma selginemist.

Kas ma eksin? Ma kuulen Teid. 😍 Iga piisk on oluline.

/Alan/

Rubriigid
Kohvilogi

Depressioonist kui isiklikust kogemusest

Soovin kirjutada kurjamist keda iga teine inimene salamisi endaga kaasa tirib kõikjale kuhu käib. See nõuab julgust, et sellest rääkida. See on depressioon, kindlasti olete näinud kuidas viimasel ajal meediast see sõna väga palju läbi on käinud. Kindlasti olete ka ise teadlik sellest.

Raske depressioon algab elu eitamisega, tekitab tühjuse ja võib lõppeda enesetapuga.

Ülemisel fotol ma ei maga, vaid püüan alla suruda endas kurbustunnet, kahetsusi ja soovi lihtsalt ära surra. Ma sundisin ennast magama iga päev, sest see oli ainus mis tegi kergemaks olemise. Ma ei tahtnud mitte midagi teha ja selle asemel et teki alt välja end tulla, voodi ära teha, trenni teha, jalutama minna ja kasvõi tubasidki tuulutada, ma ei teinud mitte midagi.

Ma olin alguses nädalaid toas, püüdsin pikali olla, mul olid akendel kardinad ees ja ma ei suutnud käia õues, sest lihtsalt ei tahtnud inimesi näha, see tekitas minus ärevust. Nädalatest said kuud, mille vältel ma käisin loetud arv väljas, kui just tõesti oli vaja minna.

Mul kadus ära igasugune ajataju. Ma ei soovinud ühtegi inimest näha ja mõtlesin ainult selle peale, et kuidas oleks kui mind enam ei oleks. Väga tühi tunne oli, emotsioonid olid nii võimendatud kurbusele.

Olgu inimestel põhjuseks töö, raha või suhted – Olgu põhjusteks ükskõik mis pseudoprobleem, meil tuleb lõpetada sellele mõtlemine ja hakata enda elu päriselt elama. Muidu järgneb enesetapp. Meil on valida kas lõpetame elamise või otsustame, et milleks surra, et kui juba oleme seal maal, siis võime samahästi proovida elada, et äkki isegi hakkab meeldima.

Kui on kohustused üle pea ja tekitavad raskust.

Pange nüüd väga tähele. See on oluline just Teile, mitte kellelegi teisele. Kedagi teist ausalt ei koti Sinu olemine, nad võivad Sind surmani nuumata. Palun võta teadmiseks, et Sa võid lahendada oma kohustusi kui sul kergem hakkab, aga kui sa ei suuda neid enam lahendada, siis ära ka mõtle sellest enam ja liigu edasi.

Välju sellest mustrist kui lihtsalt tead, et Sa ei soovi sellega enam tegeleda ja tunned, et pigem sured kui tegeled sellega. Sellisel puhul ainus lahendus on sellest mängust väljuda, kui otsustad elada. Fakk mida keegi arvab, see on eluliselt tähtis, et Sa suudaksid ennast laadida ja kokku võtta.

Minul tekkis arusaamatus, et milleks ma püüan teistele midagi tõestada kui meie kõigi elu tiirleb ikkagi ainult ümber meie ja neid inimesi kes tõepoolest siiralt huvituvad kuidas meil päriselt läheb, neid on lihtsalt niivõrd vähe, et neid praktiliselt ei leiagi kusagilt. See oli varem nii.

Inimene loob endale fassaadi selles ühiskonna maskeraadis.

Neid inimesi kes teadlikult püüavad maailma paremaks muuta ja teavad, et selleks tuleb hoolida teistest, sest kõige õigem heaolu ja armastus tuleneb sellest kui tead, et teistel on hästi Sinu ümber, aga ka, et Sina ise oleksid puhas ja siiras, et oleks ka teistel hea Sinu ümber. See teenib ju ometi Sinu järgmiseid kehastusi ka siin planeedil, kui see just lame ei ole. Mind ei koti isiklikult kas see on ümmargune, lame või kolmnurkne, ainuüksi sellepärast, et ma püüan tegeleda iseendaga ja kuna minul asja kosmosesse ei ole veel, siis mind jätab külmaks see teadmine. Seda ma juba tean, et maailm on valede peale ehitatud, aga mul ei ole aega süveneda nii detailselt asjadesse mida ma ise oma silmaga ei näe.

Ma ei ütle, et mina olen hea inimene, aga ma püüan tõesti hingest selle nimel, et selleks saada. Ma ei soovi olla halb inimene, olgugi, et inimestel on kombeks üksteist materdada ja näpuga näidata. Kõik on nii toredad kuniks tulevad mängu muud faktorid ja siis oled maailma halvim inimene eksole.

Emailis kirjuta millisest artiklist käib jutt, kuhu reklaami soovid. Tutvume esmalt sobivusega.

Mul on kirju elu olnud ja olen kuulnud/näinud piisavalt palju, et mul lihtsalt ei haakunud ära enam. Minu iseloomud muutusid erinevates seltskondades ja ma tundsin end pigem kui kameeleon kes üritas sisse sulanduda maskeraadi mida mängisid ka kõik teised.

Ma olin eneseotsingutel ja oli väga halb ümbritseda ennast fassaadide taha. Küll kritiseeriti kõike, räägiti taga ja avastasin ennastki sama tegemas kaasa, või isegi noogutamine tundus nii halb hingele. Ega mina ei tea tagamaid, aga lihtsalt küll ikka teised teavad teiste eest rääkida…

Ega need inimesed kes Sulle hambusse jäid, ega nemadki jätnud Sind alandamast. “Ära võta isiklikult.”, nad ütlesid hiljem. See on kaua kestnud ütlus, aga me kõik saame haiget, sest oleme inimesed, kuramus küll.

Meil on tunded ja empaatia. Tahe meeldida ja tunda hoitust. Me ei ole ju robotid kuigi ma võiksin öelda, et väga palju robootikat on inimestes märgata küll. Maatriksis jooksvad programmid. Nad käituvad tundetult ja varjavad oma emotsioone ja empaatiat, selline tunne nagu kõik need inimesed oleksid alumiiniumit täis. Täiesti zombistunud.

Ma olen tänulik, sest seda väärtuslikum ja nauditavam on kohata inimesi kellega Sul on mingi äratundmine, side ja tundmus. Kohe väga hea tunne on selliseid inimesi kohata.

Räägin lähemalt, et kuidas minu mõttemaailm töötab kui olen depressioonitsüklisse kukkumas.

Ma ei suuda ära otsustada kelleks tahan saada. Aeg nagu ka seisab ja samal ajal liigub eest ära. Ma ei pea järge mitte millegi osas. Tunnen, et olen sõnnik ja ega keegi ei tule ütlema, et ma ei ole ka. Ikka kahjurõõm on see, mis teisi käima paneb. Ma näen ainult pahatahtlikkust. Ma püüan, ma püüan, aga mida ma püüan? Kes ma olla tahan ja kas ma ei otsusta ise sest mõtlen, et mida teised tahaksid, et ma oleksin? Jah, mul oli raske, sest ma elasin teiste jaoks.

Minule on oluline inimese arvamus ja ma ei talu siiani kriitikat ja ma püüan kõigile meeldida, sest mulle meeldib meeldivustunne, see on puhas ja tingimusteta. Ma tean, et see on olemas, sest ma olen seda kohanud. Miks nii paljud magavad selle teadmise otsas. Peab lihtsalt leppima, et teatud inimestest tuleb vabaneda, ehk siis astuda välja nendega kontaktist.

Tõesti oli raske periood kui ma ei olnud teadlik võimalustest mida saan enda heaks luua, sest tõsi see on, et me ei meeldi kõigile, see ei ole võimalik.

Arvamusi, oletusi ja tõekspidamisi on liialt palju, et kõikidele inimestele meeldida. Ainus võimalus on ümbritseda ennast sarnaste inimestega kelle ees saad olla päriselt Sina ise.

Ma lasen oma fassaadi vabaks, praegu siin ja kohe, sest parem on olla heaolutundes hetkes siin ja ka päris tõsiselt öelda teistele ka, et kes ma siis päriselt olen. See on hea vabastav. Ma ei oska enam teistmoodi.

Meid ei defineeri meie nimi, vanus, välimus või perekond – See on illusioon mille on teised loonud, aga Sina oled Sinu energia ja Sinu sõnum Sinu sõnade taga.

Teate miks meil on raske vabaks ennast lasta? Sest Meil ei lasta olla see kes me praegu oleme. Inimene muutub aja jooksul, kõik on muutuvuses aga, tuttavad ütlevad, et “See ei ole ju sina, miks sa mängid kedagi teist ja käitud nii imelikult”, sellega tõmmatakse inimene paljudes situatsioonides koheselt alla.

Eesmärk on ikka edasi areneda ja avastada oma võimeid, aga miski ühiskondlik trend näeb ette, et teatud vanuses peame magavas seisundis alateadlikult justkui naabrivalvet tegema, et keegi ei areneks ega muutuks.

Kooliajal olin õppimas mida elu mulle pakub ja kusagil hilisemates klassides mõistsin, et on jõudnud arusaam kuidas elus asjad peaksid käima. Kuidagi ei käinud minuga paraku nii nagu tundsin, et võiks.

Püüdsin siis kohaneda. Ega see mul ei õnnestunud, sest 9-ndas klassis oleksin pidanud oma koolist lahkuma halbade hinnete tõttu. See on kool kus ma olen terve elu olnud kui teises kodus, siin on mu sõbrad. See oli liiga võõras muutus. Ainus võimalus jääda oma kooli oli jätta ennast klassi kordama. aga seda sai teha vanema allkirja alusel. Uskumatu, et mu bioloogiline isa andis selleks nõusoleku. Ometi ma sain jääda, lihtsalt oleks ma teadnud, et see eraldab mind veelgi vanadest klassikaaslastest.

Alguses oli kõik väga võõras, et ma olin ju aasta vanem teistest ja eks kõigil on eelarvamused. Esimene pool aastat kulus klassikaaslaste heakskiiduks, ma sain nendega hästi läbi kuigi ma olin selline teistmoodi.

Heade hinnete hankimine käis mulle aga ikkagi üle jõu, sest ma ei oska mõelda selliselt nagu teistel. Ma ei suutnud süveneda ega organiseerida enda tegemisi. Kõike oli liiga palju ja aega oli liiga vähe. Ma ei suudaks siiani hakkama koolis saada. Täiesti haige milline karusell see mulle oli.

Kahju, sest nagu ka esimesel korral juhtus ka teisel korral sama, et ma tõmbusin koolist eemale ja järjekordselt ei olnud mind ei kusagil tutipeol või lõpetamisel. Ma ei tea nendest üritustest või kogemustest midagi.

Päris muserdavalt mõjus see mulle, et mind ei oodatud koos teistega ei sinna ega lõpetamisele, sest ma ei olnud vääriline. Siis andsin alla ja läksin teise kooli, seal käisin mõned aastad nii, et esimesel aastal olid kiituskirjad isegi matemaatikas ja ega ma ei mäleta kus veel, aga tean, et sain tunnustada mitmeski õppetööga seonduvas.

Ma tundsin ennast kummaliselt, et kas see olen ikka mina… aga siis jällegi ma väsisin ära ja ei lõpetanud selle kooli viimast kursustki. Kokka minust ei oleks ka saanud, sest hernesupi sisse pidin vägisi kohe kaneeli panema, ma kohe mitte ei suutnud samamoodi teha nagu teised.

Kooliaeg oli üks raskemaid perioode, see röövis minust hingetükid. Tegelen, et neid tagasi saada.

Siis oli loomulikult see, et inimestel alati meeldis rünnata endast nõrgemaid inimesi. Suuremad poisid panid talvel kive lumepallide sisse ja loopisid neid. Sain isegi ühega vastu pead ja suureks saades oli selline tunne, et kui ma seda idiooti näen… teate, tõesti nägin ka.

Temast oli saanud postikuller kes tõi mulle ukseni paki ära. Ma nägin, et tal ei ole kerge ja ma jätsin sealmaal selle olla. See mälestus temast kustus hetkega. Ilmselt ta teab ise ka, et mida ta kõike halba teistele veel tegi.

Nüüd praeguseks tean täpselt milline inimene minust on saanud, aga kõige halvema emotsiooni annab see, et tagantjärele mõeldes tulid energiat röövima täiskasvanud inimesed kes nautisid seda võimu mis neil õpilaste osas olid. Eks igaüks teab isiklikult täpselt millest räägin. Kuramuse energiavampiirid, nii peenekoeliselt piinasid. Sadistlik alandamine.

Me ei ole kõik ühe puuga löödud, aga kurat me ikka saame aru millal mõni inimene meile ülekohut teeb oma käitumisega ja kuna me vanemaid inimesi ikkagi austame, et isegi kartsime, siis jätsime ütlemata, et nii ei tehta. Mina suhtun lastesse praegu ikka väga toetavalt ja suunavalt. Õnneks olid seal koolis ka täiesti inimlikud õpetajad. Kui hea selle üle mõelda on.

Nüüd enam ei ole laps ka. Teismeline ka mitte. Nüüd tean paremini. Nüüd oskan ise olla parem. Tühjast kohast kellegi alandamine ja sõimamine ei ole õigustatud käitumisviis.

Kinnihoidmine sellest ei ole õige, aga aitab meeles pidada neid õppetunde ja anda oma panus, et muuta maailmas sellist käitumistaktikat.

Mina austan neid noori kes on teistmoodi, Mina annan neile võimaluse, toetan sõnadega ja õpetamise asemel lasen neil ise vastu näppe saada ja seejärel suunan ja läbi selle inimene õpib teadlikult omast kogemusest ja tal on ka hea inspiratsioon peal, sest tal on toetus seljataga.

Alati suuna ja toeta teisi.

Õppetund Minule on see, et isekas olin, et peitsin ennast maailma eest.

Hirmud, foobiad, ärevus ja nagu te teate, siis kõige hävitavam – ENESEHALETSUS ja VÕRDLEMINE. Ole lihtsalt Sina ise ja naudi elu.

Ära iial palun võrdle ennast teistega, see on vana tarkus ise. Kerge öelda, keeruline teostada. Julgustan, Sa Saad hakkama!

Siin on veel sada erinevat murekohta mis viivad meid läbipõlemiseni, aga ma keskendun praegu mõnele üldisemale temaatikale, üks nendest on ka see, et me tõepoolest mõtleme asju üle.

Teine murekoht on see, et ühiskond on agressiivne, sest igaüks seisab enda tahtmiste eest vales võtmes, ehk siis inimesed nõuavad, kuid ei küsi. Paljud ütlevad, aga ei suuna. Alati ole suunav, mitte ründav.

Meil on suhltustes meeletu sõim, viha, kadedus. Elame seda anonüümselt kommentaariumites välja ja tahame elada teiste elu, öeldes teistele kuidas peab elama, aga ise teeme vastupidi. Mida hekki?

See ei ole enam pelgalt eneseabi artikkel, see on reaalsus. Reaalsus on see, et ma käisin väljas ja panin maski ette.

Ma võisin jätta inimestele vale mulje, kuid tegelikult ma pingutasin nii kuidas sain, et mitte välja näidata mis minu sees toimub. Ma ei julgenud kellelegi oma pärisolemust näidata.

Inimestega on väga tore, aga alati tundsin, et tahtsin kiirelt tagasi koju. Õnneks praegu võin ma öelda, et ma olen leidnud miskigi tasakaalu ja see ongi tähtis, et kahel jalal maal püsida.

Ma püüan elada mõnusas taktis ja mõista iseseisvalt lähtudes oma läbielatule, kuidas teisi inimesi depressioonist teadlikumaks teha.

Kuldne kesktee, et mõlemad annavad üksteisele aega.

Depressioon tekib kui elada minevikus või kiirustada tulevikku.

Kui sa elad minevikus või ruttad tulevikku, siis pole imestada kui sa ei suuda olla hetkes.

Mina olen mõistnud, et hingata teadlikult ja keskenduda hetkele aitab kõige paremini depressiooni langemise vastu. Kui juba oled augus, siis ka sellest saab välja ronida, aga ainult siis kui otsustad proovida. See ongi depressiooni dilemma, et me ei taha proovida, ega? Ma julgustan, et sitta kah, mis enam kaotada on, roni raisk armas sõber! Roni kõrgele!

Kaota ennast, et ennast leida. Tähtis on elada kohalolus ja olla teadlik. Ära uju vastuvoolu, ära ole minevikus ega tulevikus. Kui Sa elad praeguses hetkes, siis ei ole võimalik depressioonil tulla. Kust persest ta siis tulla saab? Me ei kiirusta mõtetega tulevikku vaatama ega otsi probleeme minevikust.

Selle teadvuse saavutamine on kunst ja ainult Sina oled artist kes suudab selle teadvuse maalida oma igapäeva ellu.

Loodan, et minu avamine teile häid mõjutusi oskab tuua.

On ikkagi parem kui räägite oma muredest aga teeksite ka tööd tahtejõuga ja näitaksite ise soovi sellest välja tulla. Teid aidatakse, teid märgatakse.

Palun andke veel omale võimalus.

Mõned head nipid kui tunnete, et vajate kohest abi:

1) Tehke kontrastpesemist, see ei anna teile sekundit ka mitte oma tobedaid mõtteid mõelda. Peske ennast 30 sekundit külma vee all, ja siis 15 sekundit kuuma vee all. Vesi on nii kuramuse külm, et see tõmbab teid koheselt ajast ja kosmosest välja, sellel hetkel te kogete täielikku hetkes olemist.

2) Hoidke vägisi naeratust näol 5 minutit. See tundub teile juba õige pea nii kummaline, et vaadake peeglist ennast ja see ajab lõpuks ausalt Teid naerma, sest see on nii kuramuse tobe. Naer on nakkav ja mida rohkem naerate, seda paremaks tuju läheb. Proovige, te ei pea esimest minutit ka vastu?

3) Pange oma mõtted kirja. Kirjutage mis teie hinges vajab väljendust.

Me võtame liiga suure ampsu ja siis läbume selle kätte. Tuleb lahti lasta oma saavutustest ja püüda resettida kõik. Sellel hetkel Teil ei ole mitte midagi, ei vara ega arvamusi. Te olete puhta valguse kandjad.

4) Minge loodusesse. Jalutage paljajalu matkarajal, käige metsas ja ujuge. Maandamine on väga tähtis, et vabaneda pahadest mõtetest ja tühjusest.

Võta oma naeratust kaasa kui õue lähed ja anna võimalus mida väärid.


Hauakivil öeldakse, et ei ole oluline niivõrd sünnikuupäev või surmakuupäev, vaid see sidekriips nende kahe vahel. See ongi teie valik kuidas te elate.

Selles kehastuses on üks reegelteadmine. Ei ole et elame ainult üks kord…. Me sureme üks kord, aga me elame iga päev. Mõikad?

Mina olen Alan Durier ja see on minu kokkupuude depressiooniga.

Tõuse nüüd voodist ja tee iga päev oma voodi ära ja mine näita ennast maailmale, sest Sina oledki see päike mis valgustab Teisi. Me vajame Sind oma seltskonda. Kuulsid? Tee oma voodi ära! Lihtsalt usalda. Reset!

Valgusta teisigi jagades seda postitust edasi. Aitäh.

Rubriigid
Kohvilogi

11 märki, mis näitavad, et oled saanud vaimselt täiskasvanuks

Me oleme ju kõik noored olnud – see on ütlus, mida lapsena sain tihti täiskasvanutelt kuulda.

Nüüd, kui olen pea terve oma elu tundnud ennast siiani lapsena, siis jällegi kummitab mul peas lapsena kuuldud ütlus, et vanemate jaoks jäävad lapsed alati lasteks. Kaua aga need lapsed ise ennast lapsena tunnevad? Millal me mõistame, et aitab teiste järgi elamisest, sest ma olen iseseisev ja vastutav isiksus?

Millal teame kui täiskasvanulik arusaam meis tärkab? Kas me suudame selle ise ära tunnetada? Või käib see nii sujuvalt, et me tõesti lihtsalt ühel hetkel nipsust täheldame seda?

Vanus ei loe siin väga midagi. See küpseks saamine on eraldiseisev temaatika.

Terve meie teadvus on muutunud ja meis tärkab realisatsioon ja mõistutunne. Aga millised on siis need märgid mis näitavad, et Sinust on saanud eneseteadlik ja mõistlik inimene?

1. Tühised lobisemised enam ei huvita Sind

Me ei taha enam kuulda ühtegi kuulujuttu ega tagarääkimist, väldime seda ja vajadusel kõnnime ruumist täiesti välja.

2. Sinu õnn ei sõltu teistest, sest sa oled enese keskmes

Sa ei klammerdu kellegi arvamuse või heakskiidu taha, sest mõistad, et Sinu edukus seisneb täpselt nii heas kõlas kui hästi oled sina ennast täna lainestanud. Helisev muusika tuleb meist endist.

3. Vaidlemise asemel valid vaikuse

Mäletad küll, nooremana kui äksi täis võisid minna iga väikese valestiütlemise peale. Selline bitchfight ja rusikalaks iga asja peale, naised teritasid silmi ja mehed hoidsid verd alati rusikas ja võimalik, et tihti ka mujal…

4. Sa ei loo inimestele ühest pilgust hinnanguid

Täiskasvanulik eluviis tähendab mõistliku ja kodanikustiili suhtlemist. See tähendab, et teatud eelarvamusteta austus tekib teiste inimeste osas anda talle võimalus ennast selgitada, väljendada ja tutvustada. Mine tea, võimalik, et mõnega saad päris headeks sõpradeks.

5. Sa ei suru teistele armastust peale

Jah, Sulle meeldib keegi. Vanasti käisid serenaadi rõdudel naistele laulmas ja enne ei jätnud rahule, kuniks tuli kas positiivne vastus või bitchslap vastu nägu, aga nüüd oskad ise märku anda oma tunnetest. Ma kirjutasin mehe vormis, ilmselt naised bitchslappi ei saaks, küll aga ühe kurva mossis naeratuse.

6. Sa suudad aktsepteerida südamevalu

Mida kõike armastuse nimel ei tehtud eks? Mida kõike ei tehta tänapäeval selle armuvalu pärast, noorema generatsiooniga on see tunduvalt murettekitavam kui varasemalt. Täiskasvanumaks saades oskad aktsepteerida südamevalu ja seda läbi seedida enda jaoks mõistlikult.

7. Andestad rohkem

Noorena olid tülid nii tühised, aga suhtlused piiratud, tujud pahad ja kõik olid vihavaenlased kohe kui midagi ei meeldinud. Nüüd otsid vaenu asemel hoopis läbisaamist. Hea läbisaamine on tervislik kõigile, seda tuleks rohkem levitada, oota ma aevastan…. ATSÜÜ healäbisaamine ÜÜÜH, oeh, vabandused, loodan, et levib kui viirus nüüd kõigile.

8. Magamine on parem tegevus kui klubisse jooma minna

Magamine on lihtne valik tegelikult, sest organism ei ole päris see, mis ta oli teismelisena. Isegi kui oleks, siis milleks minna jooma, et hiljem oleks pohmell. Rõve on haiseda alkoholi järele, juua ennast üle, et klubis võõraste pilke otsida. Keegi kunagi nagunii kellegagi ei räägi seal hingest, see on täielik orgiapõrgu, kuhu minnaksegi otsima kõige madalamat seksuaalsust. See on hetkel küll kõigest üldistamine, pole kõigi kohta. Pigem eelistad ehk minna kuskile mitte üle pingutama, vaiksemasse kohta, kus ehk klaasike veini kaaslasega juua, võõrastega tutvuda ja vaiksemas keskkonnas suhelda, et õppida üksteist tundma.

9. Sa tolereerid erinevusi ja muutusi

Tõekspidamiste küüsi jäämine on päris raske diagnoos. Inimene, kellel on raudsed tõekspidamised, kulutab oma energiat väga palju selle kõige mida ta ei kannata, needmisele ära. Mõistate, et teil on tervislikum energeetiliselt juba elada kui olete rohkem hingamises ja püüate vaadata, kas annab vaatenurka vahetada. Mõni muutus on värskendav meie hingele. Raske, pole kerge teostada, aga kui teeme seda, siis sõnadesse seda tunnet panna pole samuti kerge.

10. Oled rohkem avardatud mõistmise ja mõtlemisega

Sa ei näe piiranguid, vaid lahendusi. Sa ei pea vajalikuks minna kergelt endast välja ootamatute uudiste pärast. Sa mõistad üldisemat pilti ja suudad vastavalt olukorrale leida lahendus võimalikult oskuslikult.

11. Teed suurmeelsusi ilma kiituse otsimiseta

Noorena kippusime palju endast rääkima ja kiitlema oma sõnadega, aga nüüd oleme rohkem keskendunud vaiksetele tegudele, selliselt, et sõnad laiali ei leviks. Me tahame teha head ja ei tee seda kellegi teise arvelt.