Rubriigid
Kohvilogi

Kohvijutud: Eetrivõrge tagasiloits

Eetermaailma võlud ootavad meid. Peame selle taas avastama. Nii palju ilusat on peidus, aga eks igaüks leiab selle ilusa ise, aga kustkohast seda otsida tuleb? Terve ajalugu on vale, igati pöörane.

Seda tuleb otsida varjudest, pimedusest ja nähtamatusest. Seal kus on kõle, seal peab see kusagil olema, aga me ei suuda uskuda, et see olemas on, sest me oleme andnud alla.

Vastastikune austus, vastastikune arusaam ja uskumus millestki tähtsamast kui see mida kõrgelt tippu jõudnud eliidinukud kuulevad: “Jumalat tegelikult olemas ei olegi”.

Nii palju tühilootust ja ootuste purunemist, aga loomulikult on see näidanud et mida rohkem püüad õnne taga ajada, seda kaugemale see õnn meist põgeneb.

Aga me teame sisimas, et meil oli ühendus jumalaga, aga küsimus on kes meid välja lõikas, kuidas ja miks me ilmselt juba teame.

Inimesi on tõmmatud tillist ja kui inimene avastab, et reaalsus õuel tähendab seda, et võlgade katteks võetakse ära sinu töö ja kodu, pere ja lapsed või mida iganes soovitakse, siis inimene muutub kurjaks.

On olemas kõik hea, aga kurjus ajab kannast juure mulda ja oleks viimane aeg need sealt välja kakkuda, mitte lasta neil lasteverega seda kurjust kastma hakata. See on nende maailm, mitte meie.

Ilmselgelt meiesuguseid kes oma uhkust ja ego varjama peavad sest ühiskond nõuab meilt käitumist, aga loomuse tõttu kehastusime päikese silma all sest meie natuur on meie needus.

Hermes Trismegistus, Classical god. 16th century woodcut of Hermes Trismegistus, the syncretism (joining) of the Greek god Hermes and the Egyptian god Thoth. Literature on magic, alchemy and astrology was attributed to this god and became popular during the Middle Ages in what was known as the Hermetic revival. Amongst the texts are some which cast spells to protect objects, hence the origin of the term “hermetically sealed”. Taken from a woodcut of the title page of Zadith Ben Hamuel’s De chemica Senioris…, Strassburg, 1566.

Me saame tunda võimalikult lähedale mis kord oli ja proovida leida või paluda vastuseid, et kuidas saaks uuesti, veelkord. Kui saab.

Aga kui me suudame end vaos hoida teades, et on paremad kohad kus elada täisväärtuslikku elu, siis kes suudaks anda oma sõna, et me uusi maailmu samamoodi ära ei taha kugistada nagu me alati teeme seda vastavalt oma loomusele.

Loomuse muutmiseks on vaja suhelda hingelevelil ise enda soovidega ja omastada fundamentaalsed kinnitused et meie soovid oleksid vooruslikud, ükskõik mida keegi siis välja otsustab näidata või mitte, aga sisimas sinu soovid peavad saama puhtaks ja siiraks, aga pealt võid varjata palju soovid, aga veelkord… vaatlemine enda sisse ja leiad selle jõu.

Need sisseimbujad on tulnud mujalt, saadetud kaasa ja nad on kõikjal riikides valitsevas võimus sees ja see domineerib, sest inimesed ei oska midagi peale hakata, otsustusvõimetud ja abitud.

Me mängime lihtalt kaasa. Nüüd on vaja tarkusi omastada. Need tulevad ajaga järjest kiiremini lühemal seeditavamal kujul. Areneb tehnika, areneb kristallgeneratsioon. Võitlus on kiirem.

Me peame korraks unustama selle “kas on” ja aktsepteerima, et on ja lihtsalt aru saama kuidas nad meie ümber töötavad. See on jaburus jääda nii madalale levelile alla vaidlema “kas” osas.

Ja praegu ongi sellised ajad kus kõike hävitatakse süstemaatiliselt ja mida varem inimene sellest aru saab, seda paremad on tema võimalused ja väljavaated asju ajama hakata.

Kes tahab elada üle seda ekonoomilist hävingut peab palju pingutama, aga väga suur osa inimesi seda üle ei ela ja see pole mitte mingi elu näha suurt osa inimkonda virelemas samal ajal kui teised suutsid rikastuda rasketel aegadel ja elavad elu parimaid aastaid.

Süsteem peab muutuma ja rahvas kui häält ei tee, kaasa ei aita neile kes muutusi prognoosida suudavad ja häid mõtteid ei mõtle, siis ei hakkagi midagi muutuma ka.

Alustame algusest. Mis toidab ja mis hävitab? Mets peab jääma, õhk peab olema puhas, seadused peavad olema kooskõlas esteetikaga, kord peab olema majas ja arusaam selge, ole tsiviliseeritult metsik.

Kõik peavad võrdseks saama, süsteem peab muutuma kohe ja praegu ning täpselt selliselt, et kõigil oleksid võrdsed võimalused uuesti alustamiseks nullist.

Me isegi ei tuleks selle peale, et see võimalik on, aga süsteem juba laguneb ja kui muutusi ei nõuta, siis muutused tulevad ilma selleta.

Maailm on suurem kui Sa seda tead, aga ega inimene ei peagi seda teadma ja ega uskuma seda mida öeldakse. Kui käib tõe nimel pingutamine, siis sellised on need tõelised tulemused? Ei usu.

Maa iidsed esivanemad olid ühenduses jumala kõrgeima vibratsiooniga ja ehitasid harmooniat, mida praegune parasiitlik jõud maa peal teeb on aga hävitamine. Nii nagu alati.

Kõik tühjad ja elutuks jäänud hooned, võimalik, et isegi Atlantise ajastust on süstemaatiliselt hävitatud “võlgade” katteks.

Maailma majesteetlikumad loometööd on kõik hävitatud ja seegi vähene mis alles, ka see üks päev hävitatakse. Meist poleks mitte mingisugust ülesehitajat, sest need on jumala enese looming mida hävitatakse meie eest unustusse. Ja ma loodan et peale 5G suurt katastroofi kui tuleb uus inimene, ei unustaks kahelda selles mida neile koolides õpetatakse.

Kui on pime aeg, siis pimedus kogub jõudu, aga mida pimedam seda tugevam äratus kui keegi näitab valgustust. Valgustus ei ole parem kui pimedus ja see võib olla kõik vastupidi, seega ainuke kompass mida tasub uskuda on sinu südamehääl.

Inimestelt on ära võetud võimalused ausaks tööks ja teenistuseks, olgugi, et see ei kehti kõigi inimeste osas, aga see on suur murekoht. Rikastuvad ainult käputäis inimesi. Inimestelt kui võtta ära mugavused, siis muutuvad nad kurjaks.

Üle ridade öeldes, tuleta meelde mis oli kord päris ja mis on nüüd tundeliselt väär, sest sügaval sisimas sa tunned oma tõe ära.

Hetkel käib mängimine meie emotsioonidega ja kõigil on probleemid ja raskused, tahtejõu ja motivatsooni puudumine. Inimestel on vaja teatud vajadusi, et nad oleksid õnnelikud, aga hetkel võetakse meist välja ükshaaval igasugune inimlikkus ja see on koht kus inimene võitleb vastu.

Rikkus on võetud. Rikkus, arhitektuur ja hõngus lihtsalt vedeles siin. Tööstusajastu algusega hävitati kõik vana maailm ja tõendid selle kohta. Kavalalt jaotati kõik omavahel ära ja uus maailmakord sai loodama.

Peab jälgima maailmas toimuvat ja mõtlema oma peaga, sest praegu mõeldakse kõike juba sinu eest ja see näitab, et sa ei mõtle üldse. Sõda on psühholoogiline ja kui me kohe ülesse ei ärka sellest hüpnotiseerivast rutiinsest orjavõlguvusest, siis on varsti hilja.

Kõik süsteemne mängukava juba rullib ennast meie ees lahti ja kes liiga hilja selleks valmistub, see ennetamiseni ei jõua.

Kabal on tõeline ja neil on oma ajajoon, tehnoloogiad ja eesmärgid ning tavaline surelik sellest ei kuule ja asja ette ka, sest see ei teeni nende huve mitte väiksemalgi määral. Ma mõistan seda, aga tähelepanu ja uudishimu saab suunatud olema rohkem ja rohkem justnimelt tõe kättesaamisele.

Kavalalt mõlemal pool mängides me tõde sellest süsteemist selliselt ei leiagi, aga loodame, et eliidis on uus generatsioon ärkamas kui uue ajastu kristallteadvus.

Mis tundub õige teha, nii tulebki teha, aga ära teisi sega, sest nii pole õige, aga kui keegi näeb värve mis kustunud on mustvalges sünguses, siis see pääseb ligi energiatele mida teised ei tunne.

Ega muud üle ei jää kui soovida südamest et rahvas saab ärgatud ja mäletab mis on võimalik olnud ja saaks olema võimalik taas. Ilusad ajad on olnud ja need mälestuses on teie sees, tunnetage, tundke.

Mäletage. Rännake mälestustesse läbi nähtamatu eetrisageduse, sest meie ümber on kõikide mälestused mis eales juhtunud. Teil on ligipääs sellele, kui ainult proovite mäletada, alustage tundmisest.

Nii palju erinevaid ajatuid asju on juhtunud ja teatud võimud on surunud kõigele peale seierid ja ajajooned ning proovinud siis seda ajajoont globaalselt ära vormistada, et ka paberite järgi asi vett peaks, aga ometi ei pea, ega sest ikka tuleb maa seest välja mõni uus tõestus mis muudab kõike ja piisab teatud keskendumisest eetrivõrgus, et küsida natukene selgust läbi rakumälu.

Kui teisiti me oma esivanemaid ei mäleta, ja ega meile keegi ütlema ka seda hakka, siis tuleb alustada täiesti uuesti ja baseerudes kõige sügavamale esimesele tundele mis inimesel üldse võimalik tulla on, et loome ilusa maailma ja see on täiesti võimalik ning kes ette jääb, see tuleb eest ära saada, sest ega kellegile ette jääda ise ka ei taha.

Selle tõttu ongi suured maa-alad täitunud samasuguste gruppidega viisakates riietes inimesi kellele anti meie hävinenud esivanemate arhitektuursed hooned sisutamiseks ja süsteemitamiseks.

Me ei oska ega suuda üleval hoida selliste hoonete südamikke tänapäeval, aga me võime nautida fotodelt mis kord oli enne kui need hävitati, kui vaatame pilti ja lähme selle sisse, proovige tunnetada ja mäletada neid tundeid mida tundsid inimesed kord sellel ajastul. Nii lihtne see ongi tegelikult, aeg on tunnetada ja see annab kõik vastused.

Eetermaailma hävitas ära Einstein ja ega selleks ajaks kui ta suutis välja arvutatud oma ülemuste suure plaani, oli kahju juba tehtud. Ta püüdis öelda, et ilma eetrita lahendid ei toimikski, aga häving oli juba teostatud ja inimkond ei tea ei ööd ega mütsi eetermaailmast ja kuidas selle võlusid kasutada annab.

Eetermaailm on võti imelistesse tervendustesse. Tehnoloogiliselt on see tasuta energia. Mentaalselt on see portaalide avamine ja sulgemine. Spirituaalselt on see vaimne suhtlemine. See on meeltekõdi arhitektidele kes tunnetavad ja seda kasutavad vastavalt oskustele ja peidetud soovidele.

Maailma suurim vale on see, et meid on lubatud saata unustusse. Teadmised kõigest on peidetud ja salastatud eesmärgil kasutada seda võimuna kontrollimaks tervet maailma ja lihtne inimene, ega tema sellest midagi suurt aru ei saagi, sest ega tema võimu otsigi, vähemalt mitte nüüd nii suurepildiliselt.

Need suurte poiste mängud, need on lihtmasside eest kõrvale hoitud. Suured mängud käivad teistmoodi ja rahvamassidesisene kiht on üks kõige madalamaid mida kasutatakse vastavalt soovidele eliidi omavahelisteks arvete klaarimiseks.

Inimkond ei mäleta oma esivanemaid. Maailma sündides kõige lähem seletus meie vanematelt tuleneb päheõpitud ‘tarkustest’ nende vanematelt või siis koolist, sõpradelt. Piibel on nii tõsine jumalasõna, et keel hakkab lausa tulitama, sellel teemal sõna võtta ei maksagi, tasub ainult annetusi kirikule viia ja alamusi andestusena paluda. Kirikute rikastumine on jumala silmis absoluutne vastuseis.

Kolooniad on vallutanud maid ja rahvaid, pärast suurmat kataklüsmi, mudalaviini ja erinevaid suuri katastroofe järjest, kui inimkond vajus unustusse, siis enne seda mis oli, seda meile ei räägita. Uskuge, iidsetel rahvastel olid maksmimaalselt toimivad sotsiaalsed süsteemid, kunst, tehnoloogia ja kultuur.
Meile on nii ropult valetatud, meid on nii ropult ära kasutatud, et süda tahab koledasi pahaks minna, sest iga inimene vääriks tunda seda esteetikat mis kord oli enne suurt kataklüsmi.

Ja nüüd on siis nii, et ilmselt me oleme väljaspool hävingut elanud tsivilisatsioonide poolt inkubaatorites loodud hübriidid kes kaua ei ela, palju ei tea ega suurt ei soovigi… suur loll mass, ja ma ei taha nii, seega karjume natuke ja naerame, nutame või teeme midagi, et muutusi tuua.

Jumal on olemas, ta lihtsalt ei sekku, sest ta on palju aeglasema arusaamaga suures pildis kui meie tühised igapäevamured, aga vahel ta näitab oma hoolivust kõige raskemal ajal, aga siis peab tõesti teda tuntavalt appi paluma ka.

Siis ta aitab, aga see pole veel midagi, sest kui jumal suudab välja mõelda uue plaani kuidas taastada see mis kord oli, siis meil võib kõigil veel õnnestuda elada elu nii nagu seda elama on mõeldud luua otse jumala enda südame järgi.

Ma soovin, et iga inimene saaks leida oma koha selles maailmapildis ja see reaalsus saab kollektiivselt loodud ning ega muud tegema ei peagi, ega saakski, kui et kujutlema ette seda ideaalselt maailma ja kui teie süda hakkab seest kuumaks minema ja põletama, siis see tähendab, et jumal naeratas just sulle ja hakkas asjaga pihta.

Anna oma keskendumine, see on kõige võimsam panus. Mõtle ennast terveks ja ela mitu sada aastat kui tahad, aga ära reha otsa komista, sest neid vedeleb igal pool. Kõik on võimalik, aga töö on tehtav üheskoos. Saa parimaks versiooniks iseendast. Kutsu oma kohalolu ja ärata teadvus, siis on kõik selge.

Eetermaailma võlud ja ühendus saab tulema taas, ostke vaske, prismasid, vanu dokumente sellest mis kunagi on tõestus ajaloo ümberkirjutamisest ja kustutamisest, tehke ennast targaks lugedes tarkusi ja siis hoidke neid lollide eest peidus, sest lollidel on alati õigus ja nendega ei tasuks vaielda. Kasutage tarkusi ja keskenduge.

Nii meeletult palju tarku on maha löödu, et ei tasu sõna võtta valel ajal vales kohas. Kui keegi suudab selgeks teha kuidas tonniseid kiviblokke helijõul liigutada, siis parem hoidke see enese teada.

Meid võib oodata ees veel helge aeg, aga selleks tuleb teha nüüd tassike kohvi ja luristada peamine kiht mõnusalt ära.

Küll kõik paremini meelde tuleb kui vähegi soovi selleks saab olema. Kõige parem ühendus on saada puudutatud kõrgemast.

Rubriigid
Kohvilogi

Kristuse küljes rippuvad kaanid

Minu viimasest raamatust mõned read.

Nojah, ma olen süngelt hea ütlemisega enda arvates. Ma olen see segane kelle jutt nagunii midagi suurt ei muuda, aga vahel ikka teen niivõrd vähe head, et annan uut materjali neile kes soovivad parastada ja teiste üle naerda ja pead vastu seina taguda, et kui loll saab keegi olla, sest nemad teavad paremini, aga ka neile kes usuvad, et on midagi veel enamat. Viimastele võiks öelda, et minu kareda sõnumi taga on peidus helge kanaldus.

Sõna on vaba, aga inimene kinnine. Öelda võib, aga meeldima ei pea. Sellest lähtuvalt järgmine samm on suunata oma ütlemist, sest sõnavara tähendab, et on võimalik sõnu valida. Järgmine samm? Kelle suunas Sa valitud sõnu lausud. Järgmine takistus? Inimesed tahavad rääkida teistest ja teised inimesed tahavad rääkida teiste inimeste eest. Me kõik eksime. Me oleme loodud vaidlema. Väga harva saame kriitikat neilt kes teevad meist paremini.

Parim mida teha saad on kirjutada oma mõtted välja ja mitte midagi sellega öelda. See on lahtine arvamus ja ei muuda teiste arvamus minu arvamust kui vaid muutub see ise aja jooksul kui aega antakse. Siin uhkesti lihtsurelikud pidamas tähtpäevi reaalsuses mis pole enam üldse mis ta kord oli, aga mida oli ette teada, et midagi peab muutuma. Enamus soovisid häid muutusi valguse ajajoone järgi, aga tuli siiski sünteetiline ajajoon. Me liigume suunas kus me kloonime ennast ja painutame aegruumi justnimelt selliselt, et käid korra sital ja tagasi tulles oled käinud hoopis edasi. Küll me jõuame selleni ka, aga seniks elame oma virtuaalses illussioonis edasi ja püüame mõtiskleda elule mõtet ja anda suuremat tähendust. Maksab hinda üks, selleks on sõna. Kui sõnal on taga väärtus, siis see on väga hea valuuta, et luua maailmas korda. Teine on olemine, sest me kõik püüdleme. Kolmas on tingimusteta armastus, see tähendab iga hetk kannatusi, aga sellest tuleb võtta parimat läbi olemise ja lubamise. Võimalik, et see ongi ego murdmise võti.

Kõike seda sissejuhatuseks öeldes liigun edasi selleni, et olen druiidide verd kes kehastus siia selleks, et unustada ja avastada taas endas loomust. Ma usun, et minu enesekindlus ja tahtejõud on tulnud nähtustest mida inimesed on ainult kuulnud ja pole kogenud. Minu kogemused hallide liigist pärit sõpradega ja kogemused vaimuspektriolenditega, rääkimata taldrikutest ja orbidest on viinud mind tänaseni uskumuseni, et kõik mida meile on räägitud on minu enda jaoks väär ja sõnade taga peituv energia kui keegi püüab mulle ühiskonnas seletada neid kogemusi, pole õige. Seega minu uskumus, et kui miski tundub vale, siis see pole õige osutab mulle sisetunde kompassi järgi minu tõde mis toidab minu maailmapilti. Liiga ma kellegile sellega ei tee, vastupidi ma kaitsen vähemusi endamoodi kuidas heaks tunnen. Mitte iial ei saa meeldida ruumis kõigile inimestele, see on universaalsete seaduste vastane selles püüdluste universumis. On alati keegi kes on kade, on alati keegi kes tahab kuritarvitada ja keegi kes arvab, et armastab, keegi kes jääb tähelepanuta, aga päriselt armastab, sest see on tingimusteta lubamine. Kõiksugused seaduspärasused on meie ümber. Sõida maanteepeal autoga, näed jalgratturit teeservas, näed autot vastu tulemas ja suure tõenäosusega kohtuvad kaks autot ja rattur samal joonel. Kas selle tõmbas ligi jalgrattur, sina või tuleva sõiduki juht? On igasuguseid näiteid mis panevad kukalt kratsima. Üks mõte sellest lähtuvalt viis mind rännakule. Nüüd teemat vahetades, mistõttu peavad inimesed ennast nii haledaks ja väetiks, et peavad alati teiste külge kinnituma? Teate küll, et endalegi meeldib vinguda ja hädaladada isegi siis kui keegi ei tule ega aita.

Me tahame, et kellegil oleks meist hale, et me saaksime võtta jalad perse alt välja ja siis kui teine inimene on empaatiliselt kaasa elamas, et me saaksime ta energia ära süüa teda šokeerides mõne klassikalise lausega keset tulva, et “Ah, mis siin ikka vinguda, pole midagi tegelt viga.”, et võtta olukord enda käpa alla. Tunda, et meie sõna maksab või et saame kedagi aidata kuidagi. Kui kõik tunduvad nii tugevad, siis ei oska kedagi aidata, aga kui teed ennast haledaks ja keegi teine ka nõrgeneb, siis võtame ta justkui hoopis oma tiiva alla. Noh, inimeseloomus on lihtsalt kord selline, sest me toimime veelkord püüdluste universumi seaduspärasuste järgi ja see kõik on minu isiklik õppetöö ja elukogemused alates sünnist saadik kuniks selle hetkeni kui sain paremini lahti tõlgendada kõike seda sõnadega mida ma oma elus olen tundnud ja näinud, aga ometi inimesed teised, seda tunnistada ei soovi. Keegi ei räägi sellest nii avatult, see tähendab, et kahjuks konkurents on puudulik, aga ma soovin, et konkurents oleks olemas, sest see on oluline muutusteks, et inimesed oleksid täiesti avatud, siirad ja ausad, valides siiski oma sõnavara ja suuna kuhu neid sõnu loopida või lauseid millest ehitada.

Nüüd on siiski minu kord hädaldada. Mind häirib see, et lihtsurelikud käivad kirikus nii tõsiste nägudega ja iga kord oleks justkui püksi keegi sittunud või midagi oleks nii halvasti. Ilmselt ongi, sest muidu nad kirkikusse ei tuleks. Mina olen erand, sest ma käin kirikus ka siis kui ma tahan lihtsalt rahu, aga keegi ei häirigi kirikus teisi, seega miks see kaitsehoiak nii suur peab olema. Kui mõni inimene kes on just kellegi teise näo täis sõimanud ja teda alandanud, kohtusse kaevanud oma vihahoo tõttu, tahab öelda moepärast sinna juurde, et ta käib kirikus ja on kristlane. Mis see tähendab, et nüüd on tema teistest parem?

Siis veel see, et kristlased peaksid olema ise nii head inimesed, aga kirikus käivad siiski ka tapjad ja kõik teised, noh et andestust paluda, et uuesti kirikust välja minnes tegeleda edasi sellega millega iganes nad sinna kirikusse pöördusid. Need kaks asja ei taha kuidagi sobituda ilusasse maailmapilti, aga nüüd ongi see, et maailm ongi kuri koht ja illussioon milles elame ongi see, et me püüame olla head. Me ei ole head, vaid me püüame olla seda. See on püüdluste universum ja tõeliselt hea saab olla olemise universumis, teiselpool päikest, valges universumis. Seal on kõige madalam punkt see, et sul on hästi ja saab minna ainult paremaks. Seal on meisterhinged ja seal on samad seaduspärasused mis siin aga teistel kraadidel. Seal ei ole vihkamist, seal on mõistmine.

Siin on põrgu ja meid on jäetud üksinda. Jumal on olemas, algallika vormis, aga seda ei leia te siit. Kui Teile ilmutab ennast jumalik valgusvihk, siis see tuleb sealt teiselt poolt siia varjudemaailma. Me elame jumala varjus, mustas põrgulikkus skaalapoolsuses. Kõigel on kraadid. Armastus ja Vihkamine on üks ja see sama, aga me valime kraade. Me armastame kedagi kuniks me vihkame teda, aga kuidas saab nii siis olla? Kas vihkamine võib ka olla tingimusteta armastus?

Miks inimesed kirikus halavad ja nii alandlikult nutavad, paluvad ja klammerduvad Jeesuse poole? Kas Jeesus mitte ei kannatanud piisavalt? Miks Jeesus on nii üle teistest inimestest? Vastus on ilmselge, et Jeesus oli täpselt nii nagu Sina või Mina, aga tema suhtumine ja valikud olid teised. Ta teadis, et see siin on põrgu ja kui nimetada isaks jumalat, siis siit teda ei leia, ta asub teises kohas, aga et sinna minna, selleks on vaja kõik oma skaalad nihutada sulgkerge tingimusteta lubamise ja olemise peale. Võib ju mõelda, et kui kord oleme püüdluste universumis, siin põrgus ja mustas kosmoses, maa peale sündinud, et siis me tõesti ei saagi lihtsalt püüdluste ja rahulolematuse küüsis iialgi lihtsalt olla ja lubada? Saame, sest Jeesus teadis mida ta endas kannab. Hing on osa jumalikusest, algallikast pärit kütus, toodud siia jumala varju. Seetõttu on võimalik häkkida ennast siit reaalsusest välja, sest kui on smuugeldatud midagi nii olulist siia, mida me kõik kanname, siis on võimalik läbi selle suhelda ka valge universumiga.

Andestus on väga võimas kood selleks. Mõtle nüüd ise hästi tundlikult ja empaatiliselt Jeesuse kogemustele, pane ennast tema asemele ja saad täpselt sama tulemuse. Sind alandatakse, piinatakse ja seal ristil kõige barbaarsemal viisil abitult nägemas, et mitte keegi Sind ei aita, vaid vastupidi näed pilke milles on põlgus ja parastatavus, siis see avab nii suure raevu ja vihapurske hinge pulseerima, aga kui Sa suudad selle muundada tingimusteta ja aktsepteerimisega andestuseks ja armastuseks, lubad lihtsalt juhtuda ja olla, siis Sa oled absoluutselt üle kõigest mida Sinuga tehakse.

Mitte iga üks ei suuda seda, sestap ongi üle kahe tuhande aasta vaikus olnud. Mitte keegi ei mõista, et nii suurt tegu märgatakse ka valges universumis, kohas kus jumal elab. Algallika pilk jälgis neutraalselt kuidas üks väike inimhing on niivõrd suursugune, et lihtsalt võtab oma üheotsapileti ja tuleb valgesse universumisse läbi selle mida ta suutis endas leida kogu selles kohutavas õuduses mida lihtsurelikud ühe inimesega teha võisid.

Kes sellest siis võitis? Kas üldse oli võistlus? Jeesus sündis valgesse universumisse ja võimalik, et jumalikkus sekkus ka püüdluste universumis, aga ülejäänud kõik jäid siia maha ja nüüd käivad halamas ja kinnitumas Jeesuse kui püha ikooni külge. Me kõik peaksime leidma endas piisavalt head, et saavutada võimalus elada meisterhingedega valges universumis. Mina küll teen endast kõik oleneva, et sinna minna, sest see siin on põrgu.

Ma ei saa aru miks kirikus käivad, need kõige suuremad kristlased on üldiselt kõige rohkem kibestunud ja kurjad. Nad on kohe õelate nägude ja mustade silmadega. Ei mitte pole usutav, ei mitte ei tundu õige. Kirikus võib käia ka naeratades, lihtsalt ei häiri kedagi ja muud ei olegi. Minul on Jeesusega omad jutud kirikus, mina ei pea tegema teiste järgi nii nagu neid on õpetatud. Ma teen sisetunde järgi, ma viskan tihti mõtteis Jeesusele patsu ja ütlen, et kõva vend, tegi lükke ära. Tõesti ka, häkkis ennast siit välja. Ma mõistan ja fiilin teda. Mina ei ole nii kõva mees.

Ülejäänud pööbliseltskond aga tunneb, et nad on nii alamused ja alandlikud, et nad käivad palumas ja palumas. Võta enda elu üle kontroll ja hakka äratama käbinääret, sest Sa saad hakkama ka ise. Jeesus tegi lükke ära, siin teda pole, aga Sina oled. Sinu ülesanne on teha sama, aga nii nagu rahaga, siis kerjates keegi Sulle midagi niisama ei anna. See tuleb kingitusena siis kui Sa seda kõige vähem oodata oskad. See on juba andmine.

See on õel koht, ma ei väidagi, et pole, aga Sina saad olla parem. Ole eeskujuks ja anna inimestele lootust. Eks suurem osa teeb lihtsalt näo, et nad on head, aga mina küll pole hea. Ma olen üdini enesekasupüüdlik ja tahan, et mul oleks hea, seega ma muidugi teen nii, et mul oleks hea, aga mul on kompass mis näitab suunda ja ma ei tee kurja. Ma võin tunduda vastupidi kõige sitem inimeseloom, aga ma tean ise paremini mis on õiglane. Ma olen alati peegeldaja ja näitaja, kui et ise alustaja. Teised inimesed seda enne ei tea kui saavad näha peegeldust neist endist.

Me oleme kõik parasiidid selles mustas universumis. Sööme teiste energiat ja vahel lähedasemate inimestega teeme energiavahetust. Me vahetame energiat nagu kleepse mida kogusime algklassides. Me oleme sõltuvuses energiast. Kes oskab anda ja saab vastu, aga kes tuleb ja röövib seda. Meil on ringluses kaks peamist liiki tugevat energiat. Tingimusteta Andmine ja Tingimustega Andmine ehk võtmine.

Siin on kõik lubatud, aga meil on õnneks siiski seadused ja naabrivalve mis hoiab kõige rõvedamad teod suuremas mahus ära. Kõige rohkem saavad karistada teadlikud inimesed oma väärade tegude pärast, aga kes teadlikuks ei saa, need sünnivad uuesti siia põrgusse. Kuutsükli teevad läbi ilmselt enamus, aga ega see muud pole kui maistest asjadest kinnihoidmine. See kehtib kõige kohta mida me kogeme selles reaalsuses.

Meile antakse kohe nimi. Meie eludele annab mõtte karjäär ja teistest parem olemine. Meie eluiga loetakse vanuses millele määratakse numbrid. Sama tehakse meie kogetava esteetikaga, et igale müstilisele ja maagilisele sündmusele leitakse lihtne teaduslik seletus mis nullib maagia. Kell tiksub meile vanust ja tähtpäevad on selleks, et peale raskeid tööpäevi ja segaseid suhteid meie aega, raha ja enesetunnet võtta, sest kui sa ei pea kinni kellegi sünnipäevast, siis tead isegi kui palju pahandust sellest tuleb. Sama on sellega, et kui on meie sünnipäev, siis solvume et keegi ei pea meid meeles. Mille jaoks meil kohustused on? Ikka selleks, et lubadustest mida teised meie eest lausuvad, kinni pidada või muidu. Me oleme hammasrattad ühiskonna mugavustes kinni ja meie inimesed oleme kõigest kontrollitav valuuta mille väärtus on tänapäeval veel väga arusaamatu. Päästkem oma teadvus ja ärge lubage enda tahtejõudu allutada, sest muidu on meil igavene kuutsükkel selles põrguplaneedil ja me isegi ei tule selle peale, et on olemas koht kus on hea ja et ka siin võiks olla palju parem kui meie kollektiivne teadvus on ärkvel. Lugege ja ärge mõelge iga esimene mõte, et see on väljamõeldis, vaid hoidke informatsioon enda kõrvus ja tundke oma hingega kas see kutsub teid olema parem või kas suudame lihtsalt olla, sest see on kõige võimsam tundmus.

Laske Jeesusel olla ja ärge oodake abi, vaid aidake ennast ise läbi õpetustega. Kõik juhendid on olemas ja mina teen selle veel lihtsamaks. Teadke, et elate põrgus ja siin on koguaeg raske, aga sellest teadlik olemine annab Teile eelise olla parem. Olgu, oleme põrgus, aga mis siis? No hakkame hubastama.

Oleme krutskeid täis ja teeme head. Kas see pole mitte paradoksaalne? Suvel kanna kampsunit, talvel t-särki ja mitte keegi ei saa Sinust enam aru, sest Sa pole tavaline ega tee nii nagu teised. On lihtsalt jada pada, et miks nii teha ei tohiks. Tohib ikka, aga pead usaldama ennast. Ära võta, vaid anna ja ole. Ära looda teiste peale ega arva, et keegi on Sulle võlgu, sest nii me kõik arvame seda. Me kõik tahame miskipärast olla kõige paremad, olles ise halvad neile kellelt me midagi soovime. Püüa vabastada ennast sellistest võtmise mustritest ja väldi suuremat osa inimesi ja Sa leiad vastused oma küsimustele. Andesta kõigile ja püüa lihtsalt olla rahuseisundis. Leia tegevused mis muudavad Sind tagasi lapsemeelseks ja õnnelikuks. Nihuta oma hing sellel skaalal oma tegude ja valikutega sulgkergusele. Täida oma küllusekarikad kingitustega.

Sa ei saa ise jääda ootama, et Sulle käsi ulatatakse, aga Saad olla see kes käe ulatab! Mõnel teadmatuses piinleval olendil on seda nii tarvis, et ennast edasi jääda hävitama, aga vahel see võib osutuda ka suunanäitajaks, et nad ise ennast leiaksid.

Oled meisterhing. Kohtume teisel pool päikest. Valges Universumis. Armastust!

 

Rubriigid
Kohvilogi

Depressioonist kui isiklikust kogemusest

Soovin kirjutada kurjamist keda iga teine inimene salamisi endaga kaasa tirib kõikjale kuhu käib. See nõuab julgust, et sellest rääkida. See on depressioon, kindlasti olete näinud kuidas viimasel ajal meediast see sõna väga palju läbi on käinud. Kindlasti olete ka ise teadlik sellest.

Raske depressioon algab elu eitamisega, tekitab tühjuse ja võib lõppeda enesetapuga.

Ülemisel fotol ma ei maga, vaid püüan alla suruda endas kurbustunnet, kahetsusi ja soovi lihtsalt ära surra. Ma sundisin ennast magama iga päev, sest see oli ainus mis tegi kergemaks olemise. Ma ei tahtnud mitte midagi teha ja selle asemel et teki alt välja end tulla, voodi ära teha, trenni teha, jalutama minna ja kasvõi tubasidki tuulutada, ma ei teinud mitte midagi.

Ma olin alguses nädalaid toas, püüdsin pikali olla, mul olid akendel kardinad ees ja ma ei suutnud käia õues, sest lihtsalt ei tahtnud inimesi näha, see tekitas minus ärevust. Nädalatest said kuud, mille vältel ma käisin loetud arv väljas, kui just tõesti oli vaja minna.

Mul kadus ära igasugune ajataju. Ma ei soovinud ühtegi inimest näha ja mõtlesin ainult selle peale, et kuidas oleks kui mind enam ei oleks. Väga tühi tunne oli, emotsioonid olid nii võimendatud kurbusele.

Olgu inimestel põhjuseks töö, raha või suhted – Olgu põhjusteks ükskõik mis pseudoprobleem, meil tuleb lõpetada sellele mõtlemine ja hakata enda elu päriselt elama. Muidu järgneb enesetapp. Meil on valida kas lõpetame elamise või otsustame, et milleks surra, et kui juba oleme seal maal, siis võime samahästi proovida elada, et äkki isegi hakkab meeldima.

Kui on kohustused üle pea ja tekitavad raskust.

Pange nüüd väga tähele. See on oluline just Teile, mitte kellelegi teisele. Kedagi teist ausalt ei koti Sinu olemine, nad võivad Sind surmani nuumata. Palun võta teadmiseks, et Sa võid lahendada oma kohustusi kui sul kergem hakkab, aga kui sa ei suuda neid enam lahendada, siis ära ka mõtle sellest enam ja liigu edasi.

Välju sellest mustrist kui lihtsalt tead, et Sa ei soovi sellega enam tegeleda ja tunned, et pigem sured kui tegeled sellega. Sellisel puhul ainus lahendus on sellest mängust väljuda, kui otsustad elada. Fakk mida keegi arvab, see on eluliselt tähtis, et Sa suudaksid ennast laadida ja kokku võtta.

Minul tekkis arusaamatus, et milleks ma püüan teistele midagi tõestada kui meie kõigi elu tiirleb ikkagi ainult ümber meie ja neid inimesi kes tõepoolest siiralt huvituvad kuidas meil päriselt läheb, neid on lihtsalt niivõrd vähe, et neid praktiliselt ei leiagi kusagilt. See oli varem nii.

Inimene loob endale fassaadi selles ühiskonna maskeraadis.

Neid inimesi kes teadlikult püüavad maailma paremaks muuta ja teavad, et selleks tuleb hoolida teistest, sest kõige õigem heaolu ja armastus tuleneb sellest kui tead, et teistel on hästi Sinu ümber, aga ka, et Sina ise oleksid puhas ja siiras, et oleks ka teistel hea Sinu ümber. See teenib ju ometi Sinu järgmiseid kehastusi ka siin planeedil, kui see just lame ei ole. Mind ei koti isiklikult kas see on ümmargune, lame või kolmnurkne, ainuüksi sellepärast, et ma püüan tegeleda iseendaga ja kuna minul asja kosmosesse ei ole veel, siis mind jätab külmaks see teadmine. Seda ma juba tean, et maailm on valede peale ehitatud, aga mul ei ole aega süveneda nii detailselt asjadesse mida ma ise oma silmaga ei näe.

Ma ei ütle, et mina olen hea inimene, aga ma püüan tõesti hingest selle nimel, et selleks saada. Ma ei soovi olla halb inimene, olgugi, et inimestel on kombeks üksteist materdada ja näpuga näidata. Kõik on nii toredad kuniks tulevad mängu muud faktorid ja siis oled maailma halvim inimene eksole.

Emailis kirjuta millisest artiklist käib jutt, kuhu reklaami soovid. Tutvume esmalt sobivusega.

Mul on kirju elu olnud ja olen kuulnud/näinud piisavalt palju, et mul lihtsalt ei haakunud ära enam. Minu iseloomud muutusid erinevates seltskondades ja ma tundsin end pigem kui kameeleon kes üritas sisse sulanduda maskeraadi mida mängisid ka kõik teised.

Ma olin eneseotsingutel ja oli väga halb ümbritseda ennast fassaadide taha. Küll kritiseeriti kõike, räägiti taga ja avastasin ennastki sama tegemas kaasa, või isegi noogutamine tundus nii halb hingele. Ega mina ei tea tagamaid, aga lihtsalt küll ikka teised teavad teiste eest rääkida…

Ega need inimesed kes Sulle hambusse jäid, ega nemadki jätnud Sind alandamast. “Ära võta isiklikult.”, nad ütlesid hiljem. See on kaua kestnud ütlus, aga me kõik saame haiget, sest oleme inimesed, kuramus küll.

Meil on tunded ja empaatia. Tahe meeldida ja tunda hoitust. Me ei ole ju robotid kuigi ma võiksin öelda, et väga palju robootikat on inimestes märgata küll. Maatriksis jooksvad programmid. Nad käituvad tundetult ja varjavad oma emotsioone ja empaatiat, selline tunne nagu kõik need inimesed oleksid alumiiniumit täis. Täiesti zombistunud.

Ma olen tänulik, sest seda väärtuslikum ja nauditavam on kohata inimesi kellega Sul on mingi äratundmine, side ja tundmus. Kohe väga hea tunne on selliseid inimesi kohata.

Räägin lähemalt, et kuidas minu mõttemaailm töötab kui olen depressioonitsüklisse kukkumas.

Ma ei suuda ära otsustada kelleks tahan saada. Aeg nagu ka seisab ja samal ajal liigub eest ära. Ma ei pea järge mitte millegi osas. Tunnen, et olen sõnnik ja ega keegi ei tule ütlema, et ma ei ole ka. Ikka kahjurõõm on see, mis teisi käima paneb. Ma näen ainult pahatahtlikkust. Ma püüan, ma püüan, aga mida ma püüan? Kes ma olla tahan ja kas ma ei otsusta ise sest mõtlen, et mida teised tahaksid, et ma oleksin? Jah, mul oli raske, sest ma elasin teiste jaoks.

Minule on oluline inimese arvamus ja ma ei talu siiani kriitikat ja ma püüan kõigile meeldida, sest mulle meeldib meeldivustunne, see on puhas ja tingimusteta. Ma tean, et see on olemas, sest ma olen seda kohanud. Miks nii paljud magavad selle teadmise otsas. Peab lihtsalt leppima, et teatud inimestest tuleb vabaneda, ehk siis astuda välja nendega kontaktist.

Tõesti oli raske periood kui ma ei olnud teadlik võimalustest mida saan enda heaks luua, sest tõsi see on, et me ei meeldi kõigile, see ei ole võimalik.

Arvamusi, oletusi ja tõekspidamisi on liialt palju, et kõikidele inimestele meeldida. Ainus võimalus on ümbritseda ennast sarnaste inimestega kelle ees saad olla päriselt Sina ise.

Ma lasen oma fassaadi vabaks, praegu siin ja kohe, sest parem on olla heaolutundes hetkes siin ja ka päris tõsiselt öelda teistele ka, et kes ma siis päriselt olen. See on hea vabastav. Ma ei oska enam teistmoodi.

Meid ei defineeri meie nimi, vanus, välimus või perekond – See on illusioon mille on teised loonud, aga Sina oled Sinu energia ja Sinu sõnum Sinu sõnade taga.

Teate miks meil on raske vabaks ennast lasta? Sest Meil ei lasta olla see kes me praegu oleme. Inimene muutub aja jooksul, kõik on muutuvuses aga, tuttavad ütlevad, et “See ei ole ju sina, miks sa mängid kedagi teist ja käitud nii imelikult”, sellega tõmmatakse inimene paljudes situatsioonides koheselt alla.

Eesmärk on ikka edasi areneda ja avastada oma võimeid, aga miski ühiskondlik trend näeb ette, et teatud vanuses peame magavas seisundis alateadlikult justkui naabrivalvet tegema, et keegi ei areneks ega muutuks.

Kooliajal olin õppimas mida elu mulle pakub ja kusagil hilisemates klassides mõistsin, et on jõudnud arusaam kuidas elus asjad peaksid käima. Kuidagi ei käinud minuga paraku nii nagu tundsin, et võiks.

Püüdsin siis kohaneda. Ega see mul ei õnnestunud, sest 9-ndas klassis oleksin pidanud oma koolist lahkuma halbade hinnete tõttu. See on kool kus ma olen terve elu olnud kui teises kodus, siin on mu sõbrad. See oli liiga võõras muutus. Ainus võimalus jääda oma kooli oli jätta ennast klassi kordama. aga seda sai teha vanema allkirja alusel. Uskumatu, et mu bioloogiline isa andis selleks nõusoleku. Ometi ma sain jääda, lihtsalt oleks ma teadnud, et see eraldab mind veelgi vanadest klassikaaslastest.

Alguses oli kõik väga võõras, et ma olin ju aasta vanem teistest ja eks kõigil on eelarvamused. Esimene pool aastat kulus klassikaaslaste heakskiiduks, ma sain nendega hästi läbi kuigi ma olin selline teistmoodi.

Heade hinnete hankimine käis mulle aga ikkagi üle jõu, sest ma ei oska mõelda selliselt nagu teistel. Ma ei suutnud süveneda ega organiseerida enda tegemisi. Kõike oli liiga palju ja aega oli liiga vähe. Ma ei suudaks siiani hakkama koolis saada. Täiesti haige milline karusell see mulle oli.

Kahju, sest nagu ka esimesel korral juhtus ka teisel korral sama, et ma tõmbusin koolist eemale ja järjekordselt ei olnud mind ei kusagil tutipeol või lõpetamisel. Ma ei tea nendest üritustest või kogemustest midagi.

Päris muserdavalt mõjus see mulle, et mind ei oodatud koos teistega ei sinna ega lõpetamisele, sest ma ei olnud vääriline. Siis andsin alla ja läksin teise kooli, seal käisin mõned aastad nii, et esimesel aastal olid kiituskirjad isegi matemaatikas ja ega ma ei mäleta kus veel, aga tean, et sain tunnustada mitmeski õppetööga seonduvas.

Ma tundsin ennast kummaliselt, et kas see olen ikka mina… aga siis jällegi ma väsisin ära ja ei lõpetanud selle kooli viimast kursustki. Kokka minust ei oleks ka saanud, sest hernesupi sisse pidin vägisi kohe kaneeli panema, ma kohe mitte ei suutnud samamoodi teha nagu teised.

Kooliaeg oli üks raskemaid perioode, see röövis minust hingetükid. Tegelen, et neid tagasi saada.

Siis oli loomulikult see, et inimestel alati meeldis rünnata endast nõrgemaid inimesi. Suuremad poisid panid talvel kive lumepallide sisse ja loopisid neid. Sain isegi ühega vastu pead ja suureks saades oli selline tunne, et kui ma seda idiooti näen… teate, tõesti nägin ka.

Temast oli saanud postikuller kes tõi mulle ukseni paki ära. Ma nägin, et tal ei ole kerge ja ma jätsin sealmaal selle olla. See mälestus temast kustus hetkega. Ilmselt ta teab ise ka, et mida ta kõike halba teistele veel tegi.

Nüüd praeguseks tean täpselt milline inimene minust on saanud, aga kõige halvema emotsiooni annab see, et tagantjärele mõeldes tulid energiat röövima täiskasvanud inimesed kes nautisid seda võimu mis neil õpilaste osas olid. Eks igaüks teab isiklikult täpselt millest räägin. Kuramuse energiavampiirid, nii peenekoeliselt piinasid. Sadistlik alandamine.

Me ei ole kõik ühe puuga löödud, aga kurat me ikka saame aru millal mõni inimene meile ülekohut teeb oma käitumisega ja kuna me vanemaid inimesi ikkagi austame, et isegi kartsime, siis jätsime ütlemata, et nii ei tehta. Mina suhtun lastesse praegu ikka väga toetavalt ja suunavalt. Õnneks olid seal koolis ka täiesti inimlikud õpetajad. Kui hea selle üle mõelda on.

Nüüd enam ei ole laps ka. Teismeline ka mitte. Nüüd tean paremini. Nüüd oskan ise olla parem. Tühjast kohast kellegi alandamine ja sõimamine ei ole õigustatud käitumisviis.

Kinnihoidmine sellest ei ole õige, aga aitab meeles pidada neid õppetunde ja anda oma panus, et muuta maailmas sellist käitumistaktikat.

Mina austan neid noori kes on teistmoodi, Mina annan neile võimaluse, toetan sõnadega ja õpetamise asemel lasen neil ise vastu näppe saada ja seejärel suunan ja läbi selle inimene õpib teadlikult omast kogemusest ja tal on ka hea inspiratsioon peal, sest tal on toetus seljataga.

Alati suuna ja toeta teisi.

Õppetund Minule on see, et isekas olin, et peitsin ennast maailma eest.

Hirmud, foobiad, ärevus ja nagu te teate, siis kõige hävitavam – ENESEHALETSUS ja VÕRDLEMINE. Ole lihtsalt Sina ise ja naudi elu.

Ära iial palun võrdle ennast teistega, see on vana tarkus ise. Kerge öelda, keeruline teostada. Julgustan, Sa Saad hakkama!

Siin on veel sada erinevat murekohta mis viivad meid läbipõlemiseni, aga ma keskendun praegu mõnele üldisemale temaatikale, üks nendest on ka see, et me tõepoolest mõtleme asju üle.

Teine murekoht on see, et ühiskond on agressiivne, sest igaüks seisab enda tahtmiste eest vales võtmes, ehk siis inimesed nõuavad, kuid ei küsi. Paljud ütlevad, aga ei suuna. Alati ole suunav, mitte ründav.

Meil on suhltustes meeletu sõim, viha, kadedus. Elame seda anonüümselt kommentaariumites välja ja tahame elada teiste elu, öeldes teistele kuidas peab elama, aga ise teeme vastupidi. Mida hekki?

See ei ole enam pelgalt eneseabi artikkel, see on reaalsus. Reaalsus on see, et ma käisin väljas ja panin maski ette.

Ma võisin jätta inimestele vale mulje, kuid tegelikult ma pingutasin nii kuidas sain, et mitte välja näidata mis minu sees toimub. Ma ei julgenud kellelegi oma pärisolemust näidata.

Inimestega on väga tore, aga alati tundsin, et tahtsin kiirelt tagasi koju. Õnneks praegu võin ma öelda, et ma olen leidnud miskigi tasakaalu ja see ongi tähtis, et kahel jalal maal püsida.

Ma püüan elada mõnusas taktis ja mõista iseseisvalt lähtudes oma läbielatule, kuidas teisi inimesi depressioonist teadlikumaks teha.

Kuldne kesktee, et mõlemad annavad üksteisele aega.

Depressioon tekib kui elada minevikus või kiirustada tulevikku.

Kui sa elad minevikus või ruttad tulevikku, siis pole imestada kui sa ei suuda olla hetkes.

Mina olen mõistnud, et hingata teadlikult ja keskenduda hetkele aitab kõige paremini depressiooni langemise vastu. Kui juba oled augus, siis ka sellest saab välja ronida, aga ainult siis kui otsustad proovida. See ongi depressiooni dilemma, et me ei taha proovida, ega? Ma julgustan, et sitta kah, mis enam kaotada on, roni raisk armas sõber! Roni kõrgele!

Kaota ennast, et ennast leida. Tähtis on elada kohalolus ja olla teadlik. Ära uju vastuvoolu, ära ole minevikus ega tulevikus. Kui Sa elad praeguses hetkes, siis ei ole võimalik depressioonil tulla. Kust persest ta siis tulla saab? Me ei kiirusta mõtetega tulevikku vaatama ega otsi probleeme minevikust.

Selle teadvuse saavutamine on kunst ja ainult Sina oled artist kes suudab selle teadvuse maalida oma igapäeva ellu.

Loodan, et minu avamine teile häid mõjutusi oskab tuua.

On ikkagi parem kui räägite oma muredest aga teeksite ka tööd tahtejõuga ja näitaksite ise soovi sellest välja tulla. Teid aidatakse, teid märgatakse.

Palun andke veel omale võimalus.

Mõned head nipid kui tunnete, et vajate kohest abi:

1) Tehke kontrastpesemist, see ei anna teile sekundit ka mitte oma tobedaid mõtteid mõelda. Peske ennast 30 sekundit külma vee all, ja siis 15 sekundit kuuma vee all. Vesi on nii kuramuse külm, et see tõmbab teid koheselt ajast ja kosmosest välja, sellel hetkel te kogete täielikku hetkes olemist.

2) Hoidke vägisi naeratust näol 5 minutit. See tundub teile juba õige pea nii kummaline, et vaadake peeglist ennast ja see ajab lõpuks ausalt Teid naerma, sest see on nii kuramuse tobe. Naer on nakkav ja mida rohkem naerate, seda paremaks tuju läheb. Proovige, te ei pea esimest minutit ka vastu?

3) Pange oma mõtted kirja. Kirjutage mis teie hinges vajab väljendust.

Me võtame liiga suure ampsu ja siis läbume selle kätte. Tuleb lahti lasta oma saavutustest ja püüda resettida kõik. Sellel hetkel Teil ei ole mitte midagi, ei vara ega arvamusi. Te olete puhta valguse kandjad.

4) Minge loodusesse. Jalutage paljajalu matkarajal, käige metsas ja ujuge. Maandamine on väga tähtis, et vabaneda pahadest mõtetest ja tühjusest.

Võta oma naeratust kaasa kui õue lähed ja anna võimalus mida väärid.


Hauakivil öeldakse, et ei ole oluline niivõrd sünnikuupäev või surmakuupäev, vaid see sidekriips nende kahe vahel. See ongi teie valik kuidas te elate.

Selles kehastuses on üks reegelteadmine. Ei ole et elame ainult üks kord…. Me sureme üks kord, aga me elame iga päev. Mõikad?

Mina olen Alan Durier ja see on minu kokkupuude depressiooniga.

Tõuse nüüd voodist ja tee iga päev oma voodi ära ja mine näita ennast maailmale, sest Sina oledki see päike mis valgustab Teisi. Me vajame Sind oma seltskonda. Kuulsid? Tee oma voodi ära! Lihtsalt usalda. Reset!

Valgusta teisigi jagades seda postitust edasi. Aitäh.

Rubriigid
Kohvilogi

Sidesuhted: Vaba kontrollist ja hirmutundest

Kingad jalast! Nüüd saate tunda jalatallast pealaeni mis teie ümber päriselt aset leiab. Nii, et Sidesuhted? Alustuseks räägin, et aastal 2019 jõudsid suured muutused inimeste teadvusesse. Aasta 2019 jääb meelde paljudele kui suurte muutuste aeg meie enesekeskme leidmisel.

Meie teadvused kohanesid uute energiatega. Seda saadeti väikese ajaga meeletu hulk. Kohanemine oli kõigile raske ja segane. Inimesed olid ärevad, segaduses, üksilduses, paanikas ja tundsid, et lahkuvad elust.

Paljud tundsid, et peavad lõpetama suhted paarilisega või suguvõsaga. Julgemad muutsid oma elu selliselt, et tulid täitsa igapäeva töölt ära.

Igasugused sõltuvussuhted tegid meid haigeks ja enamus inimesi otsustas, et suremise asemel valivad nad pigem elamise. Selles artiklis räägin paarisuhetest sisetunde järgi ja olgu teadmiseks, et seda artiklit oldi varasemalt jagatud tuhandete inimeste poolt ja see kasvab.

Sidesuhted VS sõltuvussuhted. Kui inimesed oma igapäeva rutiinis ja kontrollitavas süsteemis loovad illusiooni nagu nad omaks vara ja inimesi, siis universum pidi sekkuma.

Miks iga kolmas, kes seda loeb, seda jagab? Sest see kõnetab neid kõige nendi sügavaimas olemuses. See on aus kirjutus, ilma fassaadita ja kolmandik inimesi on julgenud seda jagada, sest julgevad välja näidata muutusi ja tunnevad sügavt soovi käia ajaga kaasas. Suurem osa inimesed jäävad ajale paratamatult jalgu oma negatiivsete mustritega, aga nad ei ole teadlikult muutustest. Seda püüame kollektiivselt muuta. Teadvus on muutunud. Sidesuhted panustavad meile.

Soovin, et iga inimene leiaks tee iseendani. Aitab juba pealiskaudsest elamisest. Kelle jaoks me tõestame täpsemalt mida?

Uue ajastu keskmes ei ole keegi mees või naine. Uue ajastu keskmes oled lõpuks Sina ise. Kui vabastav on elada iseendale ometi lõpuks. See tähendab, et võtad vastutuse enda eest, see on täpselt nii kerge või raske kuidas Sina seda endale ise sisendad. Väljenda ennast usaldusega.

Sidesuhted
Ükski paber ega kontroll tõesta armastust. Armastus on voolav kahe inimese vahel.

See ei ole enam kellegi teise elu, vaid see kuulub täielikult Sinule. See on vajalik muutus mida vastu võtta, et ennast kehtestada. Keegi ei pea olema ei halvem, ega parem üksteisest.

Me oleme võrdsed, aga me loome illussiooni läbi hariduse, raha ja erinevate süsteemide, et kus näiliselt kellegi koht on. Kas pööbli koht on kraavis? Ma ei oska sellele vastata, sest ma ei mõtle selle peale. Kõik on toetuses ja hingamises, sest sa tead ise keda enda energiasse lubad. Bossidest saavad liidrid, käskudest suunamised.

Kõik vana (armukadedus, kontrollimine, ahistamine, klammerdumine, vägivald, vaimne terror) millega võeti energiat teiselt oma ego toitmiseks, lõppeb teadliku inimese jaoks koheselt ära. Me loome enda vabaduse.

Sidesuhted
Vanadesse aegadesse jäägu omandihimu, armukadedus, kontrollimine, ahistamine, klammerdumine, vägivald, vaimne terror. Me usaldame end vabaks.

Vanades mustrites toimis see, et Sinu eest teati paremini mis Sulle meeldima peaks kui Sina ise. Omg, mida kuradit? Olid ka religioonid mis viisid lahku. Kõik mis toimus oli üks suur kontrollimine. Ilmselt paljude jaoks on need kõik siiani reaalsus, aga minu jaoks ei ole seda olemas. Selleks, et see oleks minu reaalsus, ma pean minema sinna reaalsusesse. Valin seda mitte teha, sest MINULE ei meeldi.

Mis siis teistmoodi on täpselt uues ajastus? Eks elu jätkub samamoodi nagu ta ikka jätkub, lihtsalt vaatenurgad on muutunud.

Suhtlused on värskenenud ja valikud on teised. Meil on olemas õpetlused ja teadmiste/kogemuste jagamine, see ongi uus trend, et me kuulame ja õpime seda mis meid kõnetab. Meie usaldame üksteist ja iseennast. Uues energias elamine tähendab, et Sa ise teadlikult võtad otsuseid vastu ja tead mis on Sinu jaoks parim ja meie Sinu eest seda ei tea öelda. Oleme usalduses ja võtame vastutuse omaenese elu üle.

Teadlikuks saades jätkad elu teiste jaoks samamoodi, aga Sina ise oled täisväärtuslikum, sest Sa tunned ennast sootuks teistmoodi. Sa käitud nagu tavaline inimene, aga Sinu olemus kiirgab meeletut õnnetunnet, rahulolu ja kõikse paremat. Seda inimesed märkavad, aga nad ei mõista. Selleks peab ise teadlikuks saama, et seda tunda, ehk teisisõnu mõista.

Meil on ühendus ja energeetiline side, sealt ka nimetus sidesuhted. Sidesuhted on pühalikud, kooskõlastatud ja austusega ehitatud kõige tugevama vundamendi peale mis võimalik – täieliku usalduse.

Kaidi nõustab, koolitab ja vahendab: www.kaidikarilaid.com

Pikad suhted ja abielud lõppevad?

Viimasel ajal palju lahkuminemisi pikemates suhetes. Abielud lõppevad ja uusi abielusid ei tule naljalt peale. Abielu sõna mõiste on muutunud. See on leping, see on materiaalne.

Abielu
Kui tunned, et abielu on jooksnud karile, siis tuleb sellega tegeleda. Suhelge.

Armastust ei saa peale suruda ühegi lepinguga, küll aga seda tehes loote hoopiski vihkamist juurde. Armastus on hingav ja vahelduv vool, seda ei saa kuskile kinni võtta, sest siis vabadusest saab puurilind.

Käitumiskoolitus lähedastele kes kuulevad kuidas keegi nende lähikonnast läks oma elukaaslasest lahku:

Ei tasuks siinkohal luua juurde vihkamist ja negatiivseid mõttemalle, sest olgem ausad, me keegi ei tea teiste inimeste isiklikke mõtteid ja põhjuseid.

Me ainult kuuleme seda erinevast vaatenurgast. Tiiu ütleb, et Jon on munn, Jon ütleb, et Tiiu on lits. See ei puutu ausalt teisse ja on isekas tegelikult rääkida teisest osapoolest selliselt nii mehel kui naisel. Kellele seda vaja on, see on häbitu ja öelge, et te ei soovi kuulda neid asju. Kui suhe on läbi, siis tuleb see lugeda lõppenuks mitte sellest nädalaid kuni aastaid edasi rääkida ja levitada kuulujutte ja hukkamõistu edasi kolmandatele isikutele.

Seega jääge neutraalseks ja ärge toitke kurjasid energiaid, sest iial ei tea, millal Teil on sarnane olukord käsil. Muster on see mis peab muutuma, sest praegune trend toidab negatiivsust. Uus on usaldamine, lubamine, hingamine ja uskuge, me kõik saame hästi läbi.

Inimestel on kollektiivselt tärganud teadmine, et nad soovivad vabadust elada enda jaoks, muutused võetakse vastu, elatakse vastavalt.

Kui tunned, et oled puurilind ja ei ela enda elu:

Siinkohal tuleb saada teadlikuks ja võtta otsused vastu selliselt, et keegi haiget ei saaks. Suhtlemine selliselt, et tulge oma mannekeeni rollist välja, siis teie häälest on kosta õiget signaali. Suhtlemine on võti. Hirm on suurim vaenlane siinkohal, talle järgnevad kahtlusekäsilased.

Seda on raske teha kui inimesed mõlemad on kinnised või kui üks on teadlik, aga teine hästi kahe jalaga maa peal. Nendest asjadest tuleb rääkida, vahel isegi aitab see katkist suhet päästa, kui üks räägib hingest ja teine mõistab. Kui teine osapool ei ole nõus Sinu hinge kuulama, siis tuleb teha otsus iseseisvalt.

Võimalused on ju kätte ulatatud, aga kui Sind ignoreeritakse, siis mis teha eksole. Kuidas kuidas Sind koheldakse, sellest tulevad ka üheti mõistetavad otsused. Loeb enesetunne, mitte mida keegi teine Sinust arvab. Elame jätkuvalt iseenda elu, mitte teiste jaoks.

Sidesuhted
Abielu asemel võite koos areneda ja avastada maailma, sellel on palju pakkuda.

Kuidas me küll nii ära olime kaotanud ennast? See küsimus ja imestumine kaasneb mõni aeg hiljem kui tunnete vabadust. No ikka juhtub. Tuleb teha ühine kollektiivne reset, edasi liikuda, unustada see mis ei toiminud ja luua mis toimib. See ongi areng, edasiminek. Isegi, et õige vaimne jätkusuutlikus, see ei ole sugugi ebareaalsem kui praegune reaalsus mis lihtsalt on olnud siiani trend, aga vägivalla ja kontrolliga ei saa armastus vabana lennata.

Kui Sul raske, siis see tunne kuulub kellele? Kas Sinul päriselt oleks raske olla kui Sa ei valiks mõjutust? Ilmselt ju mitte, Sa lihtsalt oleksid. Teistele tundeid peale suruda on mitteteadlik ankru loopimine, jäädes seda uskuma oled teise inimese mõjusfääris.

Praegused täiskasvanud ongi suuremas osas tegelikult õnnetud, kibestunud ja ebarahul. Nad ei ütle välja miks, aga arvake kolm korda. See on see millest ma siin kirjutan ausalt, varasemalt ei ole seda tehtud nii ausalt, sest elame kommertslikus maailmas ja varjame ennast kõigi eest.

Mina kirjutan nii nagu mina tunnen ja kui Sina ei tunne ennast siin artiklis ära, siis järelikult on Sinul kõik enda jaoks suurepäraselt korrastatud, oled leidnud enda viisi elada täisväärtuslikult ja see on tore. Kõik kes tulevad hammustama, nõelama ja käituvad kui tõrv meepotis, neil on ilmselt midagi väga isiklikku mis neid sisemiselt sööb, aga nad ei tunnista omale ühtegi väljakäiku ja seega selles vihas nad tunnevad, et peavad lihtsalt kaitsma oma õnnetut ja valesid täis maailmapilti. See ei olegi tegelikult ei õige, ega vale, aga lihtsalt õnnelik inimene ei tule hammustama teisi, kes püüavad luua mõistmist endale ja läbi selle luua võimalusi ka teistele.

Sidesuhted
Kokku hoidku need inimesed kes mõistavad üksteist hingeolemusest.

See mis ühele sobib, ei pruugi ju sobida teisele. See teine pool olen hetkel mina, see mis minule ei sobinud, siis avaldan mis sobib ja kellele see veel sobib siis seda on rõõm kuulda, sest just selliseid inimesi ma enda ümber otsingi ja saagu kollektiivne ühine tärkamine. Kokku hoidku need inimesed kes mõistavad üksteist hingeolemusest. Kõik teised võivad rahumeeli jääda sinna kus nad on, sest ma ei soovigi kedagi kutsuda sealt välja, vaid otsin sarnaselt mõtlevaid inimesi. Minu hing on avatud raamat, saame sõbraks ja tule kirjuta oma peatükk.

Inimesed tahavad vaimset ühendust. Sidet! Tunnet.

Keegi ei eelista ju ometi pealiskaudsust kontrolli alla sattumist ja hirmutunnet. Sellega kaasnevad piiranguid. See on usalduse ahistamine ja seetõttu üheks väljundiks siiani ongi olnud kõrvalehüpped. Sest me tunneme, et kui me seda ei teeks, siis keegi kontrollib meie eest meie teadlikust. Justkui meile ei oleks lubatud enda tahtmine. Kui meil oleks vaba suhe, siis me teadlikult ei kuritarvitaks seda kokkulepet mille oleme algusest peale üheskoos vastu võtnud. Teistel juhtudel tahes tahtmata juhtuvad sellised impulsid, sest me oleme päris keerukad mehhanismid.

Kas me tunneme ennast veetava hammasrattana või soovime olla vedavad hammasrattad? See on küsimus mida võid küsida iseenda käest.

Uue ajastu inimene ei lähe nii kergelt enam suhtesse. Suhte olemus on muutunud, sest aeg on teine, maailm on muutunud ja nüüd on aeg inimestel muuta kõike enda sisemaailmas. Sõltuvussuhted on asendatud sidesuhetega. See tähendab, et suhe ei ole pelgalt kahe inimese vaheline piiritletud reeglitega seksisuhe. See ei tähenda ka seda, et nüüd võib magatada kõiki ja kõigile haiget teha. EI! Loomulikult mitte. Esiteks sidesuhe toimib ainult teadlike inimeste vahel ja vanades mustrites inimestel mõlgubki peas ainult seks, seks ja seks.

Kuidas oleks kui areneks koos üheskoos? Leiaks ühiseid eesmärke ja täidaks elamise funktsiooni, mitte ei jääks ühe koha peale piinlema?

Sidesuhted
Ühised eesmärgid viivad elus edasi. See tuleb leida üheskoos, muidu jääb üks maha.

Sidesuhtes inimesed ei ole nii piiritletud sellel teemal, seks on täitsa olemas, aga uskuge mind, et keegi ei kiirusta sellega, see tuleb loomulikul teel kui mõlemad osapooled suudavad teadlikud selles kokkuleppele jõuda. Kui mõlemad soovivad seda.

Keegi ei ole varem rääkinud sellest nii puhtas vormis, aga sidesuhe on kahe teadliku inimese vaheline usaldus, mõistmine ja toetus. Kõik kokkulepped tehakse vaimsel tasandil ja igaüks teab ise mitte kuritarvitada teise usaldust. Kaks iseseisvat hinge kogemas kõike mida pakub vaimne- kui kehaline maailm. Seksuaalsus on haripunktis ja kogetakse absoluutselt uuel tasandil lähedust.

See käib enamvähem nii, et Sa oled suhtest vaba ja elad iseenda energias, üksinda, aga Sa ei ole üksi, sest Sul on mitmeid tugiisikuid ja side-suhteid, ehk teisisõnu inimesi kes Sind kuulavad.

Mõni inimene on see kellele Sa räägid oma lapsepõlvest, teine inimene on see kellega saate arutleda materiaalse maailma üle, kolmandaga tahate reisimas käia, sest teile sobitub see somehow eriti hästi jne. Kõigil on rohkem võimalusi kaasata kedagi vastavasse tegevusse mis mõlemaid kõnetab.

Läbi tundmuste ja energiavahetuse läbib meid puhas valgus ja soojus. Seda ei pea moonutama üheöösuhtega, sõltuvussuhtega, abieluga või klammerdumisega.

Sidesuhted
Inimene on täpselt nii noor ja elutahet täis kui ta seda endale lubab.

See käib kõik tunnete järgi, aga me õpime oma tundeid kasutama ja kohe kindlasti me ei ela neid kellegi teise peal välja. Okei, keegi astus kõrvale, lase tal siis minna. Või kui keegi pettis? Miks ta pettis? Võta see vestlus ette, puhtal kujul, kuula ära ja võta vastu otsus.

See mida Sina tunned, kindlasti on ebameeldiv, aga tee see enda jaoks kiiremas korras arusaadavaks, sest muidu see sööb Sind lihtsalt ära. See ongi koht nüüd millega Sina pead tegelema, mitte keegi teine.

Ma kordan, see toimib ainult teadlike inimestega, sest teised kõik hakkavad süüdistama teisi ja kolmandaid isikuid enda muredes. Mured siin ja probleemid seal, aga ometi nemad ise ei tunne ennast süüdi.

Olukorrad on erinevad, tõesti, aga vaidluseks või konfliktiks mis on tekkinud, selleks on vaja põhjust ja selleks on vaja kahte inimest, sest üksi enda eest seisev teadlik inimene selliseid põhjuseid ei oma. Kõik kus ta käib, ta koristab enda tagant, see tähendab, et ta ei jäta oma rämpsu vedelema teiste juurde. Jutt käib siis igasugustest töömuredest, vabandustest, probleemidest jne.

Teadlikud inimesed ei astu kontakti mitteteadlike inimestega. See ei ole kooskõlastatud ja loob probleeme. Kooskõlastamine toimub teadlike inimeste vahel ja seal on ainult lahendused.

Ma ei tea enam mis on häbitunne. See tähendus jäi vanasse aega kus olid saladused ja arvamused. Mul on siiani olemas kurbus ja üksildus, aga see loomulik rõõmule ja täisväärtuslikule tundele, see aegamööda tuleb kui yin yang mis tiirleb, mõlemaid tundeid tuleb osata läbi endast lasta. Kõrvalekalle ja näide, et nii nagu siin kliimas ja ühiskonnas on raske olla taimetoitlane, siis vähemalt saab proovida oma menüüd korrastada selliselt, et süüa kasvõi võimalikult vähe liha, alustuseks kasvõi. Kohe nipsust ei peagi midagi lõpetama, see ei ole kirjutatud seadus, et nii peab. Tee nii nagu tunned ja tead mis Sinule panustab. Lõppude lõpuks Sa leiad selle tasakaalu ja see ongi kõige õigem, sest sul on korralik vundament all.

Püüame rohkem rõõmu tunda step by step. Õppige inimesi teadlikult kauem tundma õppima. Andke selleks aega üksteisele ja step by step korrastate enda hingemenüüd.

Sidesuhted
Naeratage rohkem ja hoidke armumistunnet elus.

Nüüd on teadlikus ja kogemused. Kogemuste all pean silmas, et igaüks teeb kõike enda hingele ja ei pea andma aru miks ta midagi kellegi vastu tunneb. Tugiisikud on väga olulised inimesed uues ajastus. Soovitan varakult leida omale need inimesed keda usaldate, kelle ees saate olla täies hiilguses ja pakkuda vastu samuti usaldust.

Sidesuhe on hingeline, ajatu ja tingimusteta. Sa ei oota ega eelda teistelt midagi, pigem usaldad ikka tema oma elu tema enda teha, teadlikus peab olema. Side-suhe toimub ainult teadlike inimeste vahel, teisiti ei saa seda lihtsalt.

Sidesuhted
Tugiisikud on väga olulised inimesed uues ajastus.

Viisakad oskame me jätkuvalt olla ja nüüd pigem tegeleme iseendaga ja suudame enda eest iseseisvalt hoolt kanda ja kõigega ise hakkama saada, mitte ei pea lugema kohustusi teistele. Milleks hädaldada ja tõmmata teine inimene alla? Kõik mida meil on vaja, selle saame ise.

Kaidi nõustab, koolitab ja vahendab: www.kaidikarilaid.com

Aga ma ei saa lahku minna, meil on ühised lapsed.

Olgu, mina ei tea teie pereelu ja tõekspidamisi. Situatsioonid on erinevad. Kõik ei saagi nõustuda absoluutselt kõigega mida kirjutan. Kui jutt laskub nüüd lastele, siis lapsed vajavad nii ema kui ka isa ja see peab olema mõlemal endal soov lapsi armastada tingimusteta, olenemata kas ema ja isa elavad eraldi või koos. Ma ei oska täpselt kõike ka rääkida, st kui Teil on lapsed ja te soovite elukaaslasest lahku minna, siis jällegi, kui te ei suuda teadlikult kooskõlastada otsuseid, siis minu sõnad ka ei oska abiks olla. See laskub jälle teemast kõrvale justkui laste peale ja hästi kerge on rajalt kõrvale minna ja miskid murekohad tekitada. Kui te ei suuda kooskõlastada kellele lapsed jäävad või loote piiranguid laste arvelt, siis tõesti, see on temaatika millest mina ei jaga midagi. Mida ma oskan rääkida on see, et sellisel juhul kui üks osapool tunneb, et peab lahku minema teisest, siis tuleb talitada täpselt samamoodi, et suhelda ja rääkida sellest ja kui mõistmist ei tule, siis paraku tekivad ka pinged ja probleemid. Ma ei oska selle koha pealt kaasa rääkida, see üleminek saab olema lihtsalt väheke keerulisem ja raskem.

Sidesuhted
Kooskõlastage lapse areng selliselt, et see panustaks lapsele täisväärtuslikult.

Ühte ma tean, lapsed ei tohi selle protsessi käigus kannatada, sest see on alatu, seda öeldes peavad ikkagi mõlemad osapooled leidma lahenduse kuidas sõbralikult oma teed minna selliselt, et lapsed saaksid igal ajal mõlemat vanemat näha ja nagu sai algselt öeldud, siis situatsioonid on erinevad ja eks igaüks teab ometi ise enda eest.

Kui leiate kaaslase kellega tuua ilmale laps, siis saate olla tõesti ühe inimesega pikemalt koos, sest nüüd Teid ühendab ühine eesmärk. Tehke taotlus, eeltöö ja kooskõlastused. Võtke vastutused aidata lapsel kohaneda siin maailmas kuniks ta suudab juba ise teadlik olla. Kui laps saab suureks, siis peab saama temast samuti teadlik inimene.

Ja Teie võite julgelt vahetada saatusekaaslasi. Sellest ei ole midagi, kõik käib kooskõlas. Suhelge. Kui Teil tekib taas klapp oma eksiga, siis see on ju suurepärane. Aga kõik on ometi võimalik.

Jah, erinevad tunded on sees, elame need läbi, siis ei jää need peitu, aga muundame hiljem positiivseks, sest kui toad igavesti sassi jäävad, siis inimene muutub tölpinuks, aga sama on hingetoaga. Korrastage neid. Tegelege ISEENDAGA, et teil oleks mugav ja meeldiv enda kehas olla, vaimselt olge kohal.

Hästi lihtne on negatiivsel tulema, see võtab murdosasekundiga üle… teadvustage iga kord, et kui lihtsasti püüti teid allutada sellesse ja iga kord kui tuleb paha tunne või mõte, siis suunake see endast läbi, tundke läbi ja seejärel muundage see valguseks, ehk siis tõlgendage enda jaoks hästi neutraalselt läbi info, et miks see teile hea on. Keskenduge sellele mis hea, selliselt manifest toimib Teie heaks.

Sidesuhted
Armastust ei saa valida, seda peab tundma. See ei küsi sugu ega nahavärvi.

Uue ajastu inimene elab enda jaoks, saab suurepäraselt hakkama iseseisvalt ja teda ümbritsevad tugiisikud, nii ei ole me iialgi tegelikult üksi.

Armastust ei saa valida, seda saab tunda. Teadlikud inimesed oskavad pikendada armumistunnet ja vajadusel koheselt lahti lasta sellest. Klammerdumine asendub aktseptsiooniga. Nii nagu tiibetlased oma liivamaale teevad mitu kuud ja seejärel lihtsalt need meistriteosed kustutavad. Nad oskavad vabaks lasta, see ei ole kerge, aga see ei pea olema ka raske, “its up to you” põhimõtteliselt.

Seks on täiesti loomulik ja tugevalt olemas, see tuleb vastu võtta ühises valguses, kooskõlas. Ülejäänud maailm saab jätkuvalt käia bordellides, kui neil vaja lihtsalt ruttu ära lahendada oma himud. Kuidas kellelegi. Kui nõudlust, seal pakkumist. Seda ei saa muuta, ei ole üht ilma teiseta. Teadlikud inimesed teavad täpselt mille jaoks neil on vajalik füüsiline lähedus ja neil on seda tarvis harvem, aga see on tundlikum ja intensiivsem, see on nii sensuaalne ja väge täis, et see kajastub väga pikka aega inimese silmades ja naeratuses, sest hing on tuline ja särtsu täis.

Rõhutan mitu korda, et me ära ei unusta, asja võti ongi elada enda elu, mitte teiste oma. Kui tihti kuuleme kuidas kõik järsku meeletud asjatundjad on soovitama kuidas elama peaks, aga ise ei talitle selliselt.

Sa ei peagi enam kuulama neid madalavõnkelisi tänitusi. Sa tead suurepäraselt mis Sinu jaoks hea on ja nüüd julgustan ma Sind elama vastavas usalduses. Võimalikult täisväärtuslikult, tunnetega ja teadlikusega.

Sidesuhted
Naine võib olla jumalanna, mees võib olla meister. Osake oma instrumente kasutada.

Ega minagi pühak ei ole. Täpselt samamoodi avastan, et mul on suured soovid kogeda väga seksuaalseid tundumusi. Soovin seda teha usalduses ja kooskõlas. Seks on väga loomulik osa meie eludest, aga tehkem seda suure heaoluga ja autundega, sest kuidas on võimalik häbeneda tühjast kohast enda kõige paremaid osasid? See nagu miski piibli õpetus kus Aadamal ja Eeval olid lehed yoni ja lingami ees, et varjata midagi… eeeh, olgem ausad, need on kõige väekamad osad meie kehadel mis võimaldavad meile avada sellised uksed, et ei oleks arvanudki. Kasutagem siis seda julgemini.

Sõltuvussuhted, klammerdumine ja armuvalud. Kõik on märgid, et tulemas on side-suhted, kus teadlikud inimesed elavad endale ja ümbritsevad ennast sarnaste inimestega. Kõik ei ole ainult seks ja kontroll. Kui kogete hetkel armuvalu, siis teid valmistatakse ette suurepäraseks uueks ajaks ja te mõistate miks see juhtuma pidi.

Hoidke ennast tegevuses. Käige maandamas, otsige uusi väljundeid. Tehke oma keha korda. Tegelega endaga! Kõik hea kaasneb sellega. Armastage iseennast ja teid armastavad kõik teised! Armastust enam piiridesse ei panda.

Küll kirjutame rohkem tundmustest ja side-suhtest, täiesti võimalik et väga head ajad on tulemas, kõik saate südamed soojaks, olge mureta. Lihtsalt teadlikuks saamine on alguses valus, aga palun jääge tugevaks ja ärge kaotage end. Kui siis ainult selleks, et ennast leida, kui see teile panustab.

Sidesuhted
Kaotage ennast, et ennast leida. Olge ühenduses üksteisega, looduse ja elavaga.

Aga mina usun, et väga suurepärane ajastu ootab meid ja stay focused. Ega mina ennast spiritualistiks küll ei pea, vabandust, aga ma ei usu horoskoope, taro kaarte ega üldse mitte midagi. Ma olen täielik ateist, aga ei usu seda ka olevat. Mina olen lihtsalt mina. Mina olen Alan.

Enam ei ole aeg, kus peame tõestama end teistele, vaid nüüd teeme kõike enda jaoks.

Katlakivi eemaldamine ongi must ja ebameeldiv töö, aga kui see ära lahustub on kõik taas värske ja puhas. Nii ka suhete osas kõigi inimestega. Võite julgelt alustada nullist.

Mina olen vabavara, minu sõnad on vabavara, minu sõnumid on mõeldu neile keda see kuidagi aitab. Minu sõnumid ei maksa midagi, need on tasuta, andmisrõõmus. Ma ei võrdle ennast teistega, ajan vaikselt oma rida ja kui näen Teid kuskil kirjutamas juba enda mõtteid, tulen ja julgustan! Motivatsioon on üks tore asi, loodan, et nakatab kõiki. Atsiih!

Sidesuhted
Leidke omale kaaslane kes Teid mõistab või looge tugev ühendus inimesega terveks eluks.

Oleme kõik teadlikud ja meie lihtsalt jagame kogemusi ja rõõmustame kaasa kui teiegi jagate enda teadlikust.

Teadlik inimene kes on elanud, ei kahetse surivoodil midagi, sest ta on vähemalt endast kõik andnud. Elage iseenda jaoks ja arendage seda mõtet nüüd individuaalsel levelil edasi. Armastust ja vabadust!

Loe lisaks, kas oled saanud täiskasvanult küpseks? Alan Durier: Need on 11 märki, mis näitavad, et oled saanud vaimselt täiskasvanuks

Kaidi nõustab, koolitab ja vahendab: www.kaidikarilaid.com

Sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted. Sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted, sidesuhted,. Sidesuhted. Sidesuhted. Kaidi Karilaid, olemise vägi, access bars, alan durier.