Rubriik: Kohvilogi

Kas keldid ei tahtnudki jätta endast midagi kirjapildi teel maha? Kas nad jätsid ainult pühakohad mis needki jäid, sest tehti kividest ja millel laskuvad tänaseni loitsutud pühad jõud. Kristlased mainisid midagi Kellsi raamatus (raamatu vanus väidetavalt 800 aastat peale kristust) keltide kohta.

Ma hetkel wikipeedias vaatlen neid lehekülgesid, mida küll ei ole see lubatud 680 aga ilmselt tulevikus usun, et riigiaardena loetav varaese võiks ju olla kõigile digitaalseks näperdamiseks piisavalt ohutu, või siis tõesti on suurem põhjus miks sedagi ei ole lubatud inimestele, mida nad varjvad eksole, aga loodan, et need vähesedki leheküljed wikis vastavad siis ikkagi tõele, et ei oleks ilus avalikuse eest ju peita neid iidseid teadmisi.
Illustratsioonid tunduvad ka olevat miski kirja peale tehtud, väga huvitav. Mine tea kui keegi meist lihtsalt mäletab mõnda lehekülge mida kunagi kirjutatud sai. Laduge ette 😂🙆‍♂️ praegu kes me oleme lollid tahaks ka targemaks saada, seega super tore oleks kui tuleksid need teadjad ja kellega saaks jagada uurimustöid.

Mind reaalselt ei huvita targutajad, seega need sorteerin kohe minema kui mu küsimustele ei vastata, küll aga öeldakse, et mu küsimused on lollid või puudulikud. Ma ei taha enam mängida pimesikku…

Kohe kindlasti näägutavaid pidurdajaid vaja, vaid kirglikult hingega asja juures olevaid meenutajaid. See ei ole mingi võistlus kes rohkem teab, vaid ma loodangi südamest, et keegi teab rohkem kui mina. Ma soovin teada kõigest kõike ja seda edasigi õppida, Mul on suur eesmärk.

Ma ei saa sinna suurt midagi teha kui minu küsimused jätavad minust lolli mulje, sest seda ma olengi, et neid küsimusi küsima pean, aga ootan ka abikätt ehk vastuseid mitte näpuga näitamist ja alandust. Miks õiged teadmised nii raskelt tulevad?

Meeletud iidsed teadmised on meie ees olemas, lihtsalt saaks vaid ise ka oma silmaga näha. Ma mitte ainult ei vaataks, vaid mõtleksin kaasa ja teeksin kõik selleks, et taastada inimkonna väekad teadmised ja loomulikud võimed olla lihtsalt paremas kollektiivses ühenduses, et saaksime tsivilatsioonina jätkata.

Ma ei jõua enam viibida naabrivihas, armukadeduses või kontrollivas omandihimu mõjusfääris. Kas ma olen valikuliselt toiduks parasiitiidele, avatud buffeena või luban ma alati enda peale kogu pasaraha ajada? Kas ma sündisin firmaks ja valuutaks või on mul suurem eesmärk?

Usun, et ikkagi on suurem eesmärk. Ja minu püüdlus ongi kõik mida oskan hinnata. Kõik muu on tõkked millest üle hüpata kui ma valin selle jooksu. Kui jooks lõpetada, siis võin lihtsalt kõrvalt läbida.

Aga jah, märku ma olen endast andnud, kui keegi mõistab et ma tõesti olen huvitatud suurtematest teadmistest mis ei ole enam ammu mingi tabu või avalik saladus, siis kirjutage.

Mulle ühiskonnamängud ei sobinud ja ma tahaksin välja tulla. Näe, lehvitan… 🙋‍♂️💚 Seni googleldan ja wikitan edasi.

Minu iseseisvad küsimused on seotud sellega, et miks ei saa edastada teistele unenägusid selliselt nagu sina neid nägid?

Kas on võimalik, et sa mitte ei näinud, vaid tundsid, seetõttu ei anna sõnadesse panna seda või et miks inimesed nii pealiskaudselt oma unenägusid vaatlevad, kas on alla antud, et teistele seletada või siis miks inimesed just magades on ärkvel ja ärkvel olles magavad ja miks premeeritakse selles reaalsuses õnnega kui mäletad hommikul ärgates mida head sa korda saatsid unemaailmas, lisaks et miks alateadvuse pilte kasutatakse tihti unenägudes sõnumite andmiseks.

Minu iseseisvad küsimused on seotud sellega, et miks ei saa edastada teistele unenägusid selliselt nagu sina neid nägid?

Kas on võimalik, et sa mitte ei näinud, vaid tundsid, seetõttu ei anna sõnadesse panna seda või et miks inimesed nii pealiskaudselt oma unenägusid vaatlevad, kas on alla antud, et teistele seletada või siis miks inimesed just magades on ärkvel ja ärkvel olles magavad ja miks premeeritakse selles reaalsuses õnnega kui mäletad hommikul ärgates mida head sa korda saatsid unemaailmas, lisaks et miks alateadvuse pilte kasutatakse tihti unenägudes sõnumite andmiseks.

ja kuidas on seotud unenägudes rändamised ja hommikused mäletamised uriiniga. Kas vesi kehas talletab kuidagi energeetilist visuaali. Teaduslikke seletusi kindlasti kohe ei otsi nendele seostele, teadusega neid asju ei vaadata.

Tegelikult neile polegi vastuseid vaja, vaid lihtsalt kaasatundjaid.

Ma väga palju asju enesealgatuslikult hakkan lahendama ja vaatlema läbi tundmuste. Teadusega seletatav on usutav ja tore, aga koheselt kui laskuda teadusesse, kaotame võimaluse näha nii nagu tunneme, seetõttu praeguses hetkes olen väga tänulik, et siiski peale kõiksugugust tundmust ja meelepetteid jääda uskuma, et asi on minus, olen jätkanud eneseusu aretamisega ja hirmude ületamisega ning see on lihtsalt boonuseks, et ma olen nii vastuvõtlik, et saan tuua miskeid sõnumeid endale ja mul on lubatud neid jagada.

Kõik mis alateadlikult ajab meid naerma, tuleneb programmidest, et meile on sisendatud, et hakkame nagu naabrivalvena parastama kummalisi küsimusi.

Ma võin öelda julgelt, et mina usun taassündi ja ma usun, et püramiidid on kõige ilusamate tõendite hulka kuuluv loometöö iidsete inimeste poolt kes ei olnud meie ajuga. Teisisõnu nad nägid välja nagu meie, olid sarnased, aga olid teadjad ja teisel sagedusel kus oli võimalik meie tänapäeva mõistes füüsikat nihutada läbi heli ja mõttejõu, ilus tehnoloogia areng käis.

Miks me tegime nii lihtsasti tuntava ja enesestmõistetavalt lihtsa nii keeruliseks ja raskesti seletatavaks. Viga oli üldse hakata laskuma selgitustesse mida meile raamatus kirjutatakse. See oligi viga. Mängida kaasa mängu millel puudus üldse igasugune põhjendus seda mänguks luua.

Vale on jääda üldse teisi kuulama. See, et mina siin kirjutan, ma kirjutan iseendale, aga kui miski sügav teid siin kirjutises kõnetab, siis oleme leidnud kõigest ühised mõistmised.

See ei tähenda, et see kõigile sobib ja mida me selle teadmisega edasi peale hakkama? Küsimused tekitavad küsimusi, aga lihtsalt väga tore on piiluda argipäeva kastist välja ja teha tähtedele silma.

Aga ei praeguse kohta tegelt…

See on tore ajastu, täis võimalusi ja mõistmist ja kõik ülejäänud osa mis vanast häiris, seda enam lihtsalt ei vaja, tooda ega mängi kaasa. Alaku see aeg kus ma ütlen lihtsalt EI või jätan üldse lõpuks ütlemata. Algab JAA ajastu.

See on aeg endale.

ja kuidas on seotud unenägudes rändamised ja hommikused mäletamised uriiniga. Kas vesi kehas talletab kuidagi energeetilist visuaali. Teaduslikke seletusi kindlasti kohe ei otsi nendele seostele, teadusega neid asju ei vaadata.

Tegelikult neile polegi vastuseid vaja, vaid lihtsalt kaasatundjaid.

Ma väga palju asju enesealgatuslikult hakkan lahendama ja vaatlema läbi tundmuste. Teadusega seletatav on usutav ja tore, aga koheselt kui laskuda teadusesse, kaotame võimaluse näha nii nagu tunneme, seetõttu praeguses hetkes olen väga tänulik, et siiski peale kõiksugugust tundmust ja meelepetteid jääda uskuma, et asi on minus, olen jätkanud eneseusu aretamisega ja hirmude ületamisega ning see on lihtsalt boonuseks, et ma olen nii vastuvõtlik, et saan tuua miskeid sõnumeid endale ja mul on lubatud neid jagada.

Kõik mis alateadlikult ajab meid naerma, tuleneb programmidest, et meile on sisendatud, et hakkame nagu naabrivalvena parastama kummalisi küsimusi.

Ma võin öelda julgelt, et mina usun taassündi ja ma usun, et püramiidid on kõige ilusamate tõendite hulka kuuluv loometöö iidsete inimeste poolt kes ei olnud meie ajuga. Teisisõnu nad nägid välja nagu meie, olid sarnased, aga olid teadjad ja teisel sagedusel kus oli võimalik meie tänapäeva mõistes füüsikat nihutada läbi heli ja mõttejõu, ilus tehnoloogia areng käis.

Miks me tegime nii lihtsasti tuntava ja enesestmõistetavalt lihtsa nii keeruliseks ja raskesti seletatavaks. Viga oli üldse hakata laskuma selgitustesse mida meile raamatus kirjutatakse. See oligi viga. Mängida kaasa mängu millel puudus üldse igasugune põhjendus seda mänguks luua.

Aga ei praeguse kohta tegelt…

See on tore ajastu, täis võimalusi ja mõistmist ja kõik ülejäänud osa mis vanast häiris, seda enam lihtsalt ei vaja, tooda ega mängi kaasa. Alaku see aeg kus ma ütlen lihtsalt EI või jätan üldse lõpuks ütlemata. Algab JAA ajastu.

Armastus on lihtne.

Ma ikka kuulen sõna armastus igaltpoolt ja eks mõte on tore, aga ikkagi siin ja jälle, otsides küsimustele vastuseid enda sisemaailmast, saan neid.

Armastus on aetud segaseks.

Ja loomulikult ainuüksi räägin enda eest ja tean kirjutada mida kuulen vastusteks.

Iga inimese teekond on erinev ja küsimustele vastusedki erinevad. See ilmselt jääbki nii olema, et me keegi tegelikult ei ole rahul üksteise kõikide arvamuste või tõdedega.

Ma ei taha Teile valetada või ilustada midagi, sest minumeelest pole vaja seda teha, sest tõeline armastus ongi just see õige ilus.

Ainuüksi jääbki õigeks tegeleda ainult iseenda avanemisega. Iga avanemine toob uue sõlme, sest hing juba teab, et loomupäralt meil sõlme ei olegi, aga me keerame ennast sõlme kõigega mida mateeria meile pakub.

Tõeline Armastus tähendab väljaspool mõtlemist tegelikult kõigest. Visake sellest välja seksuaalsus. Visake välja kirg.

Kuniks üldse armastust küsitakse või see “peab” välja nägema Sinu moodi, siis see ei ole enam see. See on midagi muud.

Saan aru, et need ongi maises elus põhilised ägedad asjad. Miks valetada ja varjata. Kõigile peaks ikkagi meeldima seksuaalsus, kirg ja orgasm. Kas ma olen kohatu? Kas ma valetan? Ma räägin nii nagu tunnen, et kõik räägivad, vähemalt siiani vaikselt ja häbelikult.

Aga jaa, kõik see on hea ja tore, aga miks me seda häbeneme? Sest me ilmselt teame, et see ei ole päris see. See on hea, aga sellest jääb väheks. Igatahes… Visake välja kõik see maine hea mis on. Lihtsalt korraks.

Iga inimene tegelikult ei tea mida päris armastus tähendab. Nad on seda kuulnud või näinud, aga pole tundnud. Nad otsivad seda. Nad matkivad seda. Aga nad ei tunne seda.

Armastus asub väljaspool ühiskonda ja materiaalsust. Ma ei räägi siin ainult rahast, vaid igasugustest programmidest ja valikutest mida meie rutiin ja ühiskond oma toimimiseks ju tegelikult looma peab.

Ühiskonna sees meil väga polegi midagi öelda, aga me ütleme ikka. Me ütleme, et keegi ei armasta meid, aga me ise ei ole võimelised seda samuti tegema. Me otsime seda teistelt, aga nii teeb seda iga inimene ja väga väheseid on neid kes teavad mis see on.

Eesmärk on tunda VÕIMALIKULT lähedale seda tunnet.

Tõeliseks armastuseks, vähemalt esimesteks sammudeks sellel imelisel valguserohksel trepiastmel on taipamine, et me saame armastada ainult iseennast.

Sellest kõrgemal on meeldiv üllatus teisel hingelt, valimata sugu, vanust, välimust ja absoluutselt ükstapuha mida maiset, vaid tervitada rõõmsalt teisele hingele, pulseerides silmale nähtamatu valgusväega üksteise suunas.

See tunne kui keegi teine hing selles peidetud inimkeha pimeduses üksteist märkab. Peatub, lehvitab ja ühte hoiavad. Nad aktsepteerivad üksteist nii nagu nad on. See on tõeline armastus.

Kõik muu nii kurb või kole see kellelegi ei tundu (mustrite purunemine) on kõigest maised ihad ja meeldivused. Teisisõnu “mis-MEILE” meeldib stiilis meeldimine.

Eks sellepärast nii palju ongi neid mehi keda kutsutakse kaabakateks, sest nad ei mõtlegi muust kui seksist. Arusaadav. Maine värk. Pole midagi öelda.

Ja miks paljud naised tembeldatakse teate küll seda koledat sõna. Meestel on armukadedus.

Ma tahaks seda öelda, et tegelikult pole alati süüdi ainult üks osapool, väga pea alati on üks läinud millegi peale närvi ja teine on siis ohver. See kõik tegelikult on nii maine.

Selliseid situatsioone ei saagi tulla kui leiavad ennast kaks inimest kes kumbki ei põhjusta teisele arusaamatusi. On olemas sellest väheke alumisel astmel kuid ikkagi kõrgelseisval positsioonil paarid, kes aegajalt ikka kordamööda ärrituvad, aga siis rahunevad, mõistavad mis juhtus ja teine osapool on toeks ja nad aitavad alati üksteist kui parasiidid seest söövad.

Aga eks ta tegelikult nii ongi, et juba loomupäralt meie uudishimu otsib seda armastuse tunnet nii madalalt füüsilisest kehast, et vaim mis ühendab keha ja hinge, see ei anna kätte seda mida ei saa anda ühest maailmast teise. Vahemaa selleks on üüratult kaugel.

Armastust, mistõttu et me otsime ongi see miks me ei pruugi tahta neid asju kuulda ja võitleme sellele vastu, aga ometi ikka tunneme, et midagi on alati puudu või meil hookaupa tuleb realisatsioon, et kuramus… ikka pole nagu see ja see.

Miks me unustame ennast ja hakkame meeldetuletusi otsima teistelt? Miks me ootame midagi teistelt ja ise ei tegele endaga? Miks sõltume ja klammerdume teistele? Miks me ilma nende heakskiiduta ise midagi enam ei loo? Kas mäletad veel kes Sa hingelt oled?

Aga tõeline armastus mis kipub ununema, oli ju see, et me armastame ennast nagu oleme ja kui keegi meid märkab ja aktsepteerib nagu meie oleme, saame meie aktsepteerida nii nagu nemad on.

Kaks inimest saavad üksteist täielikult armastada kui nad tõesti viibivad väljaspool materiaalset. Ära unusta, et Armastust ei küsita, vaid seda saab ainult anda. Sa ütled, et Sulle ei anta seda? Jah, nii on, aga siis lõpeta küsimine ja kui ühel päeval juhtub, et antakse… siis seda erilisem see on.

Armastus on seal kus see viibib. Tingimusteta.

Tõeline armastus on hingeline märkamine. Kokkuhoidmine.

Koos ellu jäämine. Lähedus. Selles laburündis.

Hing teab, aga vaim toidab maiset ja väga raske on ülesse midagi ehitada kui vundament nõrk. Ühel hetkel kui kõik kokku variseb, terve su maailm, siis kui toimub hingeline avanemine, tead, et kui nüüd ometi teine hing Sind tähele paneb, siis sellest sünnib ilus märkamine.

Kui palju me vaeva näeme, et saada lehvitust? Võibolla on tervitus ja lehvitame nii lihtsamast lihtsam. Heipa!

Kas lehvitame? 🙋‍♂️ Näe, siin on Sulle üks süda 💚 Armastus on tegelikult lihtne.

Foto: Ashley Batz

Sügis on käes ja talv on samuti kohe-kohe ukse taga. Inimesed ikka köhivad ja puudutavad ostukorve ning kätlevad. Viiruste hooaeg on käes ja kuidas haiguseelsest olemisest terveks suurema tõenäosusega jääda?

Seda sama tehnikat kasutan ka mina (Tegelikult on üks veel, aga sellest räägin järgmises artiklis). Las sibul teeb meie eest kogu töö ära. Mille jaoks sibulat kasutada saab?

Hiina meditsiini kohaselt on jalalabade piirkond väga võimas, kuna see on organismi siseorganitega otseses ühenduses. Jalalabad koosnevad umbes 7000’st närvilõpmest või meridiaanist mis rändavad läbi kogu keha ja on ühendatud organitega. Sibulat kasutades saab neid organeid stimuleerida.

Sibulad sisaldavad väävliühendeid, mispärast nad ka nii vängelt lõhnavad. Need ühendid aga puhastavad keha ning eemaldavad soovimatud mürgid.

Eemalda jalalabadelt halb lõhn

Sibulad on antibakteriaalse toimega ning seenevastaste omadustega, mis võimaldavad jalgadelt ebameeldivat lõhna eemaldada.

Puhasta verd

Kui asetad sibula viilu jalataldadele, siis tekib fosforhappe vabastumine. Seejärel liigub see edasi vereringesse ning puhastab veenides ringlevat verd.

Tugevda immuunsussüsteemi

Sibulate bakteri- ja viirusevastaste omaduste tõttu aitavad need võidelda infektsioonidega ning ergutada immuunsussüsteemi.

Puhasta õhku

Sibulad aitavad õhku puhastada eemaldades kahjulikke kemikaale ning toksiine.

Kuidas kasutada sibulaid sokkide sees

Lõika sibul lamedateks viiludeks ja aseta viilud jalataldadele. Siis pane sokid jalga, et viilud paigal seisaks. Jäta sokid jalga terveks ööks ning võta hommikul jalast ära.

Seda reeglit järgides imavad sibulad organismist välja soovimatud mürgid, puhastavad sinu magamistoa õhku, ning eemaldavad baktereid.

Lõpetuseks väga oluline on see, et ärge siis hommikul sibulaid pannile praekartuli kõrvale kasutage. Ei pea vist mainima, et sibulad võtavad toksiinid endasse ja tuleb kindlasti peale kasutamist ära visata.

Hea oleks need koduprügist välja viia, sest nad vastupidi lähevad siis kergelt haisema ja pärast on tuba sibulahaisu täis, aga tervislik on sibul tõesti.

Jäägem terveks! Sibul ja Tervis käivad käsikäes.

Ma ei hakka paska teile ajama. Ma räägin eluliselt ja kogemusest. Kes päriselt kannatab, mõistab isegi kui raske depressioon on.

See on raske, sest seda ei saa ravida, sest keegi ei tunnista probleeme. Seda saab alla suruda, aga see ei ole lahendus.

Meedia on hakanud rääkima sellest väga palju, sest temaatika on aktuaalne ja mõjutab juba meie ühiskonda ja kuidas see toimib. Väga hea.

Depressioon ja enesetapud – Temaatikale antakse tähelepanu.

Selliselt saab tulema lahendused, sest me tunnistame, et see on reaalne murekoht ja nüüd saame üheskoos sellega tegeleda. Me ei võitle olematu vaenlasega, vaid nähtamatuga, kuniks me näeme kes on see kellega võitleme.

Me võitleme iseendaga, sest me ei suuda ühiskonnas lihtsalt nägusid enam teha ja meie päris olemus soovib vabaks saada kõigest sellest mida mängime teiste heaks.

Siin on veel mitmeid spekulatsioone millel on tõepõhi sees, seotud raha, töö ja suhetega, aga kõik saab korda, saab saab. Nüüd me näeme kellega võitlus käib ja kõige lihtsam lubada endal lihtsalt olla hetkes ja usaldada, et saad hakkama.

Enesetapud on tähelepanu kõrghetked kus tunneme, et ei saa hakkama, siis anname alla vales võtmes, aga kui me lubame endal vabaks saada teiste arvamustest, ootustest ja sõltumisest oma nimest, sõpradest, tiitlist ja rutiinsetest kohustutest, siis me anname alla õiges võtmes.

Kui Sa juba niigi oled ennast nii kaugele viinud, et oled nõus ennast välja lülitama, et põgeneda ja vabaks saada, siis samahästi võid olla see isekas inimene kes lihtsalt tuleb praegusest kõigest minema ja alustab uuesti. Teisisõnu kui üldse sellel hetkel midagi välja lülita / hävita , siis olgu selleks Sinu hirm ja tagasihoidmise kartus.

Sina ei pea elama teiste elu. Igaüks peab suuteline olema iseennast armastama. See on minu suurim väljakutse olnud ja ma olen seda mõistnud. Ma ei saagi oodata kelletki teiselt midagi. Ma pean seisma enda eest ja aitama ennast.

Sa võid tulla ära sealt kust tunned, et See ei kõneta Sind. Sa ei ole isekas, seda ütlevad teised kes ise on samuti probleemide laviinide all, nad lihtsalt ei tea seda veel, sest ei teadvusta. See ei ole kellegi teise koht öelda Sinu eest, sest nemad ei tunne Sinu tundeid või tea põhjuste tagamaid.

Palju õnne kui tegid selle valiku. Sa just tapsid enda karakteri ja astusid sellest tervena välja. Sa sündisid uuesti, aga ei pidanud selleks endalt elu võtma. Sulle anti uus hingamine ja uued võimalused. Sa saad nüüd taas teha valikuid.

Sina lähed hommikul välja, kohvitass näpu vahel päikesetõusu vaatama ja kui see on see mis teeb Sind õnnelikuks, siis Sa elad õigesti. Ära lõpeta enda elu, vaid alusta uut uuesti oma praeguses. Milleks tappa, kui saab elada.

On aeg jätta kõik ja sündida uuesti, sealjuures ennast hävitamata. Lihtsalt tule minema, alusta nullist ja Sa hakkad taaskord võitlema enda eest.

Mina olen üks nendest inimestest kes ei ütle, et depressioon on väljamõeldis ja mustaksin kedagi. Ma tean kogemusest kui päris see on ja mille tõttu see tekib.

Inimene peab tahtma ennast ise aidata, aga vahel on vaja välja karjuda kõik. Protsess kui ette võtta, tuleb lõpuni teha, muidu klammerdud valesse tundmusesse.

Ma olen üks neid väheseid kes lubab Teil vinguda ja hädaldada välja need põhjused, aga sealjuures koheselt tegeleda lahendustega, et me ei kinnituks süüdistamise faasi.

See töötab käsi-käes. Mis meid häirib? Mis meie sees on? Ja seejärel vabastada need. Muidu me vabastame valed asjad ja hoiame ikkagi enda sisse ja depressioon süveneb.

Selleks et millestki lahti lasta, peaksime tunnistama mis on see millest lahti lasta. Mina aitan inimesel tunnistada oma päris tundeid ja seejärel muundada teatud tunded ja lõpuks vabastada see kõik. Depressioon ravitud.

Aga nii nagu nohu, tuleb aja jooksul uus depressioon peale ja siis jällegi tuleb sellega tegeleda, iga kord kiiremini ja tõhusamalt kuniks Teist saavad puhtad olendid kes ei hoiagi enda sisse enam ei saladusi või peidetud tundeid.

Yin ja Yang, pöörlevad emotsioonid. Isiksusehäired või erinevate maskide vabanemine. Päris olemus? Rollid?

Sina ise. Küll leiame vastused. Mina usun.

Ja ära keskendu sellele, et see on halb siin kõik, vaid keskendu, et see on just tore, et me tegeleme asjaga.

Meie nõrkus on meie tugevus. Meie tugevus on osata olla haavatav, aga osata enda eest ka seista.

Kõik Sinu valikud on eeskujuks Sinule endale ja läbi selle saab Sinust tugev inimene kes on eeskujuks teistele.

Kõik on väga hästi.

Ja vahel on hea, kui on teisiti, kõik tunded on tasakaalus ja me kuulame oma tundeid. Mina pikalt sellel temaatikal rohkem ei viibi, sest olen seal olnud piisavalt.

Tuleb väsida väsimisest ja minna ja olla, teha ja tunda. PS! Mina ei ole ravimitega enda depressiooni alla surunud, olen läinud niiöelda raskemat teed mööda.

Mina soovin välja ravida enese jõul ja mõistmisel, lubamisel ja tänutundel kõik selle mis mind sisemas on hävitanud. Ma olen seda teinud ja olen valmis ka uuteks katsumusteks.

Mina ütlen alati endale, et olen terve ja saan alati hakkama ilma igasuguse välise mõjutuseta. Mina tahan ennast aidata.

Kui näpud on antud tundmiseks, siis mine ja puuduta maailma. 💚 Soovin, et see lugemine päästab paljude teiste elu, sest olen teadlik kui sügavale vaakumisse võib inimhing kaduda, aga tean, et saame vaakumist puhkust.

Teile ongi nüüd määratud puhkus. Te ei peagi ega tohikski jätkata lollustega mis teid närvilsemaks või kurvemaks teeb. Kuldne reegel on võtta üks külm dušš ja viis minutit peegli ees naeratust hoida.

Sa ei pea enam iialgi vaatama ega tundma läbi müüride. Näe taas värve ja tee midagi inspireerivat!

Hea muusika. Lootus ja eneseusk. Väljendus. Leidke need, see on tänase päeva ülesanne kui soovite minuga mängida.