Autor: Alan Durier

Mitte keegi ei soovi kuulda oma eilsete otsuste probleeme tänases. Sellest lähtudes on väga kerge olla see aus keda kõik vihkavad või siis see aus kes jätab ütlemata, sest reaalselt ei koti ja siis keda saab armastada.

Ärge torkige teiste eludesse, sest me elame ainult enese jaoks. Teised teavad isegi kõike seda. On kohatu arvata, et ainult meie teame kõike paremini. See on valik ja see on mask, las see olla.

Ja enam ei anna öelda, et kes valivad mitte nõelata, need on ise ka valelikud ja persepugejad. Mkm. See on enesehaletsus ja ohvriroll, ärge kuulake neid kes Teile ütlevad nii.

Keegi ei keela valida seltskonda. 🤷‍♂️💙

Sinine Lootus / Õpituba / Alan

Ma näen enda pealt kuidas minu alateadvus on programmeeritud. Selline teadlikus lubab mul võtta kontrolli ja valida informatsiooni mida sisendan endale.

Ma olen piisavalt kogenud enese jaoks nii ühte kui teist, et märgata midagi imelist. Voolavuses olemine küll toimib, aga vahel tekib suur soov ujuda vastuvoolu.

Vastuvoolu ujumise tugevuseks on tahtejõud. Tahtejõudu saab läbi egode ja maskide või ka suures kooskõlas olles universumiga.

Vahel tõesti on nii, et universum lööb taktikepiga sinu eest ja Sa lihtsalt juhendud sellele sagedusele ja mängid universumi pilli järgi, aga see on okei, sest universum on vastutav tasakaalu eest. See on tema teadlik skaala mille järgi saab ühelt teisele läbi selle vahemikus oleva.

On ka ütlus, et elu on see sidejoon mis jääb sinu sünnikuupäeva ja surmadaatumi vahele. Seejärel elu küll ei lõppe, aga algab uuesti. Kuidas ma seda tean? Küsimus on selles, et kuidas üldse jäin uskuma, et seda ei tea.

Lapsena programmeerisime ennast sellest mida nägime. Inimesed kes meie ümber olid ja neid jälgides.

Kas teadsite, et laps kes ei tea veel ühtegi keelt, suudab eristada, kuulda ja vahet teha erinevat helidel kui täiskasvanud inimene kes räägib keelt.

Uurimustöö näitas, et kui täiskasvanud inimene kuulates enda arust sama sõna mitmeid kordi järjest, suutis eristada kahte muutust selles mida ta kuulis, aga pisikene suutis filtreerida lausetest kolme erinevat. Seda näitas ajutegevuse uuring mida teadlased sensorite mis pähe käisid suutsid kaardistada.

Nüüd tahtsin seda öelda, et alateadvuse programmeerimiseks öeldakse, et kulub seitse aastat, aga mistõttu mina oma puuduliku ajatajuga seda aegruumi väga ei mõista, siis olen kindel, et seda saab teha päris koheselt.

Alateadvust saab programmeerida vastavalt Teie soovidele ja läbi selle tulevad Teile uued võimalused ja läbi võimaluste saate teha valikuid, et oma elu jälle lustlikumaks suunata.

See on tõesti võimalik ja siin oleks arusaamatu kui keegi sooviks sellise võimaluse üle vaielda. Vaidlemine on kahtlus ja jäänud maailmapilti kus valitses võrdlemine ja kontrollimine.

Mina ütlen, et Te olete võimelised aktiveerima endas teadlikuse. Tulema autopiloodilt maha ja võtma nii hingamise enda kontrolli alla kui ka mõtlemise. Eneseusk, lootus ja mentaliteet võtavad õitsenguasetuse.

Programmid on meie reaalsuse suur osa eksole. No ei saa öelda, et ei ole, sest ilma kuidas siis siin olla saaks. Küll aga saame valida programme ja eks vähesed teavad, et maatriksis saab koodida ka. Armastan teid, eluhäkkerid. 💚🙏

Võib ma lõpetuseks ütlen, et mind üldse ei koti tegelikult see mida kirjutan, aga kuidagi kergem hakkas. Ma nagunii muudan oma arvamust. Ärge võtke tõsiselt.

Minu maskiks on minu ego. Ma näen ennast läbi. Alateadlikud valed on mida kõik kanname ja olen mõistnud, et näha neid egosid läbi ja mitte nõustuda nendega, tekitab suurt solvangut neile kes neid kannavad.

Küsimus on nüüd jälle minu egos, et kas mind huvitab. Praegu on täpselt nii, et ma eelistan tõesti käsi südamel neid maske mida kõik kannavad. See ongi minu rännaku üks õppetunde ja seda hetkel, sest kõik on muutuses.

Kas teadsite kuidas inimese aju septorid või kuidas neid nimetatakse, toimivad teatud vanuses? Mina ei teadnud, aga siis tulid erinevad uurimustööd.

Vaatlustest selgus, et noored teismelised õpivad maailma läbi enesekeskme, ehk teisisõnu neid ei huvita teatud vanuses mida teised arvavad ja nad joonistavad kogu elu läbi enda vaatenurga.

Hiljem kui meid hakkab ümbritsema ühiskond ja inimesed, tekivad grupid ja arvamused, siis me hakkame elama teiste jaoks. Tegelt ka.

Ma täiskasvanud inimesteni ei süvenegi enam, sest see on liiga kurb temaatika praegu, aga õnneks nad ise ütlevad, et on eluga rahul, nii et usaldame neid.

Ma alati kirjutasin maskidest eks. Teate mis armsad näitlejad? Ärge võtke neid iialgi eest, sest te olete laval. Tehke oma etendus ära ja ma aplodeerin Teile, sest mina olen publik.

Mina olen austaja. Mina olen vaatleja. Mina olen vaba.

Vaba inimene oskab nautida seda mida elu talle toob. Inimesed kes ellu tulevad ja kuidas nad on. Empaatiline viisakus + Uudishimu + Mänglemine + Paindlikkus ongi sellise armumisfaasi ilus retsept. Ja kindlasti lubamine.

Kindlasti igaüks vastavalt maitsele täiustab, aga hetkel see on minu retsept.

Palun valige olema seksuaalsed ja vabad. Nii suhtes, kui ka vaba olles. Ärge palun jääge enesevangistusse. See oleks tõrv meepotis ja mida kauem te selles viibite, siis seda rohkem tilgutate ja läbi segate seda mett.

Armumine on tingimusteta. Armastus selle kontrollimine. Mida mina ka tean, aga see on minu nägemus ja minule see sobib.

Tsaukitsau. 💚 Alan

Kõigil on käed, aga mina soovisin, et minu käsi on minulik. Paljud soovivad seda ja selles pole mitte midagi valet. Vale tekib valikute puudumisel.

Võimalusi valikuteks tuleb kohe kui teed teadliku taotluse. Vaata oma kätt ja mõtle kui unikaalne see on, sest See on sinu väljendus ja haare.

Ma kannan kella, aga ma ei vaata aega. Ma ehin näppe, aga vehin kätega nii, et mina olengi üks suur aksessuaar millega universum ehib ennast. Nii on kõigiga.

Lihtsalt väike meeldekas. Mul meenus just, et miks ma arvutitöö valisin noorena. Kuidas ma üldse arvutit armastama hakkasin ja miks kõik sellest sõltuvuses praegu on.

Teiste kohta ei tea, aga mina tean ausalt rääkida, oma hingepõhjast. Ma võtsin ohvrirolli ja minu võimalused kahanesid märkimisväärselt. Mind mõjutas suuremas osas ikkagi see haridusetee milles ma läbi kukkusin ja tööeetika mida ma kaasa teha ei suutnud.

Arvuti andis mulle võimaluse luua iseenda maailm. Ma võisin sealt õppida seda mis mind huvitab ja siis näidata teistelegi.

Kui ma reaalis olin piiratud võimalustega, siis arvutis ma mõistsin, et ma võin kujundada, luua visuaale, kunsti ja kõike seda selliselt, et ma saaksin hakkama, kerge kunsti- või loomeinvaliid kui nii öelda võib enda kohta.

Mul ei olnud mitte midagi. Tahtsin oma kodu. Tahtsin oma voodit. Privaatsust. Rahu. Nüüd ma olen selle saanud. Kõik on tulnud läbi arvuti ja tehnika ning lisaks oskuste mida saab igaüks internetis õppida.

Ma tean ju, et arvutid ja telefonid on kõva loitsu alla inimesed pannud, kaasaarvatud mind. Ma tean seda. Aga kui ma ütleksin, et jaa arvuti on paha-paha ja samal ajal ise kasutan seda töövahendina, siis on raske võtta sellist suhtumist.

Lisaks see ei peagi ainult töövahend olema. Probleem ei olegi üldse selles olnud. Murekoht on tekkinud sõltuvus selle järgi. Minul seda kusjuures pole, aga pange tähele… ma istun iga päev arvutis ja telefonis, seega te ilmselt ei usuks minu juttu.

Fakt hetkel on see, et keegi ei lõpeta seda programmi teise inimese jutu peale. Arvamustel siin väga kohta pole, sellega ei muuda midagi, muutus algab endast enesest.

Ma lihtsalt tahtsin öelda, et aitäh kõige eest, et olen saanud enda maailmapilti tänu internetile ja tehnoloogiale luua. Ma pean lihtsalt olema väga tänulik selle üle.

Ma ei ole väga nõudlik inimene, aga piisavalt. Ma soovin, et mu kodu oleks puhas ja tuulutatud. Minu hing oskaks märgata halvas head ja lehvitada neile kellele keegi ei lehvita, seda kõike siis kui mina valin kusagil olema. Aga mitte teiste järgi.

Aa ja siis üleüldse mina kaasa ei tee praegu üheski asjas, ma olen valinud olema võimalikult neutraalne ja kahe jalaga maa peal, aga mitte teiste taktis, vaid ikka enda harmoonias.

Ja nüüd kuidas veelgi paremaks saaks?

Kuidas Sinul läheb? 💚 Kasuta võimalikult positiivset sõnastust, isegi kui täiesti perses on. Universum tervitab. See on mäng kus me peame leidma selle hea ülesse.

Mine ja haara.

Kui kõik elus korras on ja ikka tunned,
et midagi häirib, siis on valesti
ja siis tulevad konfliktid.

Siis tuleb tunnetus.
Siis tulevad lahendused.
🌖🌗🌘🌑🌒🌓🌔🌝

Mitte miski ei ole staatiline. Kõik on mänglevas liikumises. Ole paindlik ja tee selgeks, et mis on see mida sa praegu oma elus tunned, et soovid ja usalda ennast.

Vaiki kui hing tahab teha häält, kannata. Kannata, kui hing tahab teha häält, vaiki. Tee häält kui väsid olemast ohver.

Tee tegusid ja vaiki, kui soovid olla meister. Pane käsi õlale ja motiveeri neid kes on samas seisus kus sina. Näita eeskuju neile kes seda otsivad ja võta eeskuju neilt kui näed, et nad said terveks. Sest ka Sina võitled, aga astud sammu kaugemale, et aidata ka teisi.

Mina võitlen üksildusega, samal ajal õppides ennast armastama ja viibima tühjas ruumis üksi, aga tundes ennast mitte üksi. Millal aga ruumist saab isolatsioon ja sinu õppetööst saab vangla mille lõid?

Järelikult on aeg midagi õppida ja teha otsus. Sest tsükkel muutub ja seisma ei saa jääda. Kinnituda ei saa, sest nii ei ole mitte miski tasakaalus.

Vaimne tasakaal on vaimne võitluskunst. Minu jaoks.

Võitle, et ennast kaitsta enda eest. Kaitse, et võidelda enda eest. Vabasta ennast mõlemast, nii kaitsest kui ka rünnakust.

Käi vooluga kaasas ja tunneta. Hoia õhku vee all kinni ja hinga sügavalt vee peal. Õpi ujuma vastuvoolu ja oska puhata allavoolu.

Oska kaotada, siis oled võitja.

Sinine Lootus / Õpituba / Alan Durier