Autor: Alan Durier

Ma olen see kes julgeb teisiti mõelda. Kui vaja, siis olen kasvõi ainuke, aga ma ei saa lihtsalt seda maagiat matta.

Mitte keegi ei saa võtta seda enda tõena, sest sellist asja on raske raamida. Mis on tõene, mis on väär. Mis on päriselt mis on midagi mis tundub päris.

Küsimused mis kaugendavad ja võimalused mis kooritakse kiht-kihi haaval.

See on nüüd minu muinasjutt. Minu versioon. Minu maailmapilt ja minu uskumus mida ma soovin uskuda olenemata kuidas suurem osa ühiskond soovib arvata. Las see laagerdub veel aastaid kuniks joogikõlbulik.

Las see laagerdub veel aastaid kuniks joogikõlbulik. Mitte miski ei selgita mitte midagi, sest selgitused pole need mis kuuluvad tundmuste sekka.

Kaunist esmaspäeva kõikidele kes tööle lähevad ja kui tahate kohvi kõrvale midagi huvitavat lugeda, siis ma räägin Teile nüüd sissejuhatuseks enda versiooni iidsest egiptusest ja viin jutu sujuvalt üle teiste huvitavate asjadeni ja lõpetuseks jõuame tagasi tänapäeva, küll aga teistmoodi emotsiooniga meie südametsakras. Rahulikku rännakut soovides.

Annan muusika ka taustaks mängima teile. https://www.youtube.com/watch?v=wpc1YWFF7Bs

Akasha mälestustel baseeruv muinasjutt täheperest kes tõi kirjapildi, küll aga hiljem veeris tähti. Iidne lugu sõltuvuste ja joovastuste juurestikuga. Iidne murdumine ja tasakaaluring.

Vaarao laskus tähtedelt pinnasele mida rikastasid erinevad väematerjalid. Materjalide kogumiseks loodi sarnase välimusega töölisklass. Pikkuselt jäid nad lühikeseks, sest selliselt teab igaüks kus on tema koht. Teisalt tuli ise samuti nüüd käed tööle panna, sest inimesed suurte tellistega ehitada ei jõudnud.

Heli- ja mõttejõul kontrolliti intelligentset tehnikat mis võimaldas printida templeid ja keskuseid mis toimisid kui energeetilise majakana kogudes maaenergiat ja suunata seda allikasse, et see omakorda tagasi annaks hea vibratsiooni mida vaaraod oskasid kasutada esteetilise droogina.

Suurimad teadjad lihtsalt teadsid kõike ja teised selle tõttu olid kuulekamad, sest nemad ei teadnud. Selleks, et teadlik olla pole vaja muud tegelikult olla. Paljud ei mõista seda, sest nad teevad lihtsa küsimuse keeruliseks. Vaarao ei teinud. Vaaraot võib mõista kui empaatiata olendit, aga ometi vaarao eesmärk oli luua õiteng kuldsetele aladele.

Vaarao elu oli tegelikult lihtne. Ta valdas ühendust ja teadmisi täheperelt. Tema jäi siia valitsema ja majandama, et edendada tsivilatsiooni ja oodata tähepere saabumist. Vaarao ülesanne oli usaldada ennast ja teha enda nägemise järgi võimalikult suursugune keskus ja näidata oma esteetilisi ja auväärseid loometöid. Mida keerulisem, aga lihtsam, seda suursugusem.
Aja jooksul tuli teisi samasuguseid tähevendasid ja õdesid kes ühtisid ka töölisklassiga kes oli loodud siin samuses maal
tähepere poolt.

Võttes olemasolevaid geene taimedelt ja endalt loodi inimene. See inimene oli terve ja tugev, aga ka usaldusväärne ja truu. See inimene ei kahtlenud oma loojas.

Aja jooksul muidugi läbi seksuaalaktide lisandus juurde erinevaid DNA ühendeid mis pärinesid erinevatelt loomadelt ja rassidelt kes kõik hakkasid rüvetama inimese puhast DNA’d, sest inimesel oli loojate poolt tulnud võimas vägi, teadlikkus kooskätt empaatiaga.

Aeg möödus ja lõpuks olid läbisegi inimeste ja loojate ka teiste rasside DNA’d määritud inimesele ja inimesest sai universaalne pagas kes kandis erinevaid DNA ühendusi endas. Selliste jumalike sekkumistega tulenesid ka looduslikud murekohad.

Mistõttu inimese DNA oli nüüd nii külluserohkne, siis ei saanud alati olla kindel milline DNA aktiveerub ja kuidas RNA reageerib DNA muudatustele. Nii nagu väikestest roomavatest lehesööjatest saavad liblikad, sest nad muudavad oma DNA’d, nii oli see ka nüüd inimesel olemas.

Polnud väga imestada kui inimesed sündisid loomaliste peadega. Mõnel humanoidil võis olla aligaatori, kassi, linnu või mis tahes looma pea. Selleks, et segadust ei sünniks, tuli teha muudatus veelkord inimese DNA osas. Lukustada ja fikseerida DNA struktuurid.

Sellega saadi asi kontrolli alla, et inimesed on oma loojate nägu. Nii nagu loojatele meeldis, aga nad kohtlesid looma peadega inimesi väga kõrgelt ja olid tegelikult omavahel öeldes väga üllatunud selles imelises töös mille nad lõid.

Kui varasemalt olenevalt inimese kategooriast elati keskeltläbi paarsada aastat kuni tuhandeid aastaid, siis aja vältel kõik muutus.

Keeruline on praegusel hetkel rääkida ajaperioodist mis vältel kõik see toimus, aga sügaval sisimas te tunnete isegi, et olete jaganud loojate mälestusi ja sügava soovi korral oskate tuletada meelde neid emotsioone mis on talletatud kosmilisse pühasse graali, raamatukokku, tuntud ka kui akasha kroonika, aga täpset selgitust anda ei oska, see on lihtsalt nii võimas.

Mäletage ise kuidas teadvuse tasandil opereeruti, sest just niimoodi ongi õige maises elus jumalikku energiat luua, läbi teadvuse ja keskendumise.

Vaaraod teadsid seda väga hästi alguses. Hiljem sai sellest kõigest komme ja traditsioon, aga see jumalik tunne oli olemas ja pole kadunud ka tänapäeval kusagile, see tuleb lihtsalt aktiveerida, aga inimeste DNA on igatepidi lukus ja seetõttu oleme väga haavatavad oma teadmatuses. Kuidas me jõudsime siia punkti?

Me jätame arvestamata nüüd töölisklassi kollektiivse teadvuse, sest muidu ei oleks võimalik järgmist kirjutada. Loomulikult tuli töölisklassi arvelt kõik see jumalik loomine ja seetõttu universumil tuli millalgi sekkuda loometöösse, sest universumi silmis on ka inimene väärt omama vabat valikut. Inimesed ei olnud ühel hetkel enam rahul sellega, et nemad pidid kõike tegema seda, mida kõrgem klass seltskonda ise teha ei söendanud.

Nemad logelesid ja naudisklesid vilja.

Iidne-Egiptus õitsengu perioodil täis muusikat, harmooniat, seksimõnusid ja pidutsemist. Kas suudate mäletada? Haarake vaimsest raamatukogust see õige mälestus ja võite ennast ise panna mõne kõrgema klassi kehastusse. Mälestused ja sellega fikseeritud visuaalsed pildid millest tulenesid tugevad emotsioonid, need kõik on alles. See ongi universumi suurim vägi mida ta kogub, et vägeval lõputul universumilgi oleks tegevust, siis see ongi tema kirglik hobi.

Meid saadetakse universumi eembrüost tahkele tasandile juba läbi teise universumi. Me sünnime tahkel kujul, kaasas kandes universumit ennast. Me kogume tundeid millest me loome emotsioone ja läbi selle mälestusi. See on üks ilusamaid loometöid üldse. Universumi silmad võivad kilada pimedusest, aga südames pulbitseb armumine. Ta hoiab meid, aga karistab ka.

Igal inimesel kes on tulnud omab erinevat kogemust, sest nii palju on mida saab juhtuda. Siis on olemas veel ühiselt tuntavad sünkronaalsed emotsioonid ja mälestused mis ühendavad kaks või rohkem inimest, need on veel tugevama väega, sest universum saab sellest paremini aru, sest iga inimene kannab sama allikat ja need allikad erinevatest impulssidest kogevad sama signaali ja annavad parema kinnituse mis teeb universumile omamoodi orgasmilise rahulolu. Me tunneme seda tugevalt läbi kehastuse ka ise ja oskame jagada seda nende inimestega kellega kogemus aset leidis. Suur side on ära tunda ennast läbi teise inimese.

Läbi ajastute kui hakkas vaibuma eneseusk ja teadmised. Maised rõõmud võtsid kogu tähelepanu ja tähtedele ei jõudnud sobivat ühendust. Oli tunda, et maa on haaranud endasse selle maavälise seemne ja omastanud selle ning võõrustamisest oli saanud istutamine. Ühte pidi oli see kõik väga suursugune ja seejärel kui oli tunda õitsengut, tekkis sellest joovastus. Nüüd oli aeg kus vaaraode töö oli kandnud vilja ning nad soovisid ise osa võtta lõikuspeost.

Vana-egiptlased kasvatasid vilja.

Seda kasvatati loodud oaasis ja pole saladus, et maapind sai oma mineraalid niiluse jõest mis ujutas teatud perioodidel üle ja pakkus erinevaid mineraale viljapõldudele. Loodusega manipuleeriti selliselt, et iga probleem mida loodus tõi, tehti sellest lahendus tänu millele lõpuks tsivilatsioon õitses. Koorekiht oli kollektiivses rahus ja ei pannud ühel hetkel piiavalt tähelepanu töölisklassile kus olid täiesti eraldiseisev kollektiivne teadvus.

Kui koorekiht tegeles alguses nädalavahetuste festivalidega kus oodates tähepere, siis nende auks ennast täis kaaniti. Nad jõid väga tugevalt. Nad oksendasid, jõid edasi ja suhtlesid täheperega. Kõige selle pidutsemise tagajärjel muutusid tõekspidamised, mentaliteet ja suhtumine.

Te võite ette kujutada kuidas püramiidid olid kaetud ülevalt tipust kullaga ja ülejäänud osa oli kõrgläikiv valgest kivist suursugune ehitis. Nüüd kujutage ette hommikul päikese rütmis ärkavat vaaraod koos oma perega. Nende suhtumine on teine. Vaarao on jumalik ja keegi pole võrdne, tundub isekas ja õel, aga nagu alguses ütlesin, siis see võim pidi tulenema kellegi arvelt.

Vaarao oli joovastuses loodud suursugusest. Enam ei tee vahet millisest vaaraost käib jutt, sest nad kandsid oma eesvanemate mälestusi ja kõik on läbisegi põimunud fragmentideks, aga midagi saab visuaalselt kätte ja sellest juba alustuseks piisab. Mälestuste fragmentidest koosnev suurem pilt.

Sellel ajal kui vaarao hommikupäikest ootas püramiidi tagant, siis vari mis oli püramiidi alumises osas omas sellist esteetilist ja mõnujudinaid täis ajatut olemist. Sellises valguses oskas Vaarao hinnata meelerahu ja teisalt oli isegi Vaarao teadvuses koha leidnud parasiidid kes sisendasid võimujoovastust. See oli talletatud kui üks suur perversne murdumise hetk mis Vaarao jaoks oli naudingutpakkuv, aga universumi silmis kohatu.

Universum karistas nüüd kõike mis maal kahel või rohkemal jalal kõndis. Niilus lõpetas üleujutamise ja ei toonud enam viljale mineraale. Vili hävines ja toit lõppes. Töölisklass läks paanikasse ja suures näljahädas hakkasid inimesed üksteist maha lööma ja hiljem ka sööma.

Kannibalism on suurimaid muutusi mida see maailm nüüd koges ja läbi selle avati portaal erinevatele õudustele. Perversused, tapmised ja lühidalt öeldes võimujoovastus kandusid vaimse viirusena edasi kõigile kes sellega kokku puutusid.

Sa ei pidanud enam olema Vaarao, et tunda ennast jumalana. Loodi sünteetiline asendus, et mängida jumalat ja öeldi, et võim on kõige lähedam jumalusele. Seda näitab hiljem üle maailma levinud religioonid ja sõjad mida nende nimel on läbi korraldatud. Eks iga hing teab ise neid asju.

Kõik ei valinud sellist võimujoovastust. Oli neid kes suutsid iseseivalt ja omaette hoidvalt loodusega tasakaalus olla.

Suur ja iidne tsivilatsioon hävines ja töölisklass võttis üle ja hakkas levima üle maailma. Erinevates religioonides said inimesed pikalt elada ja seguneda nii looduse kui ka erinevate väliste mõjutustega. Üle maailma olid etnilised grupid oma keele, kultuuri ja territooriumiga.

Inimesed elasid nüüd väga vähest aega. Mürgitasid ennast. Sõid liha ja joovastusid võimust. Võeti, mitte ei antud.

Mida see emake maa aja jooksul kõike näinud on ja teab, sest meie nii kaugele ajastusse tagasi minna nipsuga ei saa, liiga palju on juhtunud kõige selle eksistentsi perioodil, me peame väga keskenduma õigele kohale, et saada informatsiooni mida koos teistega kokku panna.

Tänapäeval on vale energiaväljaga küsimused need mis lagundavad lootust ja võimalusi. Küll aga neid kes heas võtmes kaasa viitsivad süveneda, nendega luuakse ja ehitatakse ülesse kauneid lootuseimpulsse.

Kuni iidsete töö kõikjal üle maailma vajus sõnaotseses mõttes liiva-, mulla ja vee alla nii ookeanis kui ka jääkamakate all, siis õitsesid uued tsivilatsioonid mida juhtisid juba inimesed keda oli võimujoovastus puudutanud suuremal määral kui teisi.

Inspireeritult iidsest, ent kättesaadavast, asutati suuremaid aga vähem suursugusemaid ehitisi ja linnakuid, aga need olid ikkagi imelised inimese jaoks.

Samuti ka midagi uut. Suurem osa inimesi pandi võimupositsioonidele ja nüüd oli juba võimujoovastus kõikjal kus oli tsivilatsioon või käputäis inimesi. See oli kõikjal.

Elu oli muutunud selliseks, et tuli võtta kust saab. Keegi ei soovinud enam anda ja kui anti, siis alati midagi vastu oodates. Siis tuli valetamine. Sa võisid valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Siis tuli tunnistamine mis baseerus manipulatsioonil ja allutamisel.

Sa võisid murda suure inimese vaimselt ja panna ta vabandama asjade eest mida ta ei teinud. Siis tekkis hirm ja kahtlused ja üleüldse võimutsemine võttis üle. Kõikjal kus käisid kordusid vanad aspektid võimujoovastusest ja stilistika oli lihtsalt teine, kuid koorekiht sai tunda samuti seda sama mida tundsid iidsed. Kõike seda lihtinimeste arvelt kes olid ära hirmutatud ja allutatud ning kellele sisendati nende väärtusetust.

Aeg läks edasi ja ajalugu kordus. Kõik kes arvasid, et on võitmatud ja kaotasid keskendumise, tundsid suurt kaotust kui nende loodu hävitati kellegi teise poolt. Universum sekkub alati. Ja seejärel tuleb uus tsükkel ja võimalus, aga universum on õiglane ja halastamatu.

Kui uus võimalus kuritarvitatakse, siis tulemus on alati sama mis ta on olnud. See on paradoks. Ühelt poolt võim hakkab pähe ja teisalt sa oled nõus joovastuses viibima, et ennast hävitada.

Ja nüüd oleme jõudnud tänapäeva kus väga palju iidsetelt pärit teadmist ja varandust on peidetud suurema osa eest ära ja käputäis võimujoovastuses inimesi peavad ennast võrdseks jumalatega ja ütlevad, et neil on õigus omada kõike seda vara.

Jällegi inimeste arvelt.

Eliit lõi vaimse naabrivalvesüsteemi ja kasutati kurja loitsu, teele pandi ka needuseid. Nüüd on nii, et kui keegi mõtleb teistmoodi kastist välja, siis naabrivalve sorteerib kohe ühiskonnast välja selle inimese ja võimule määratud asutused kinnitavad selle vaimuhaigusega ära, selliselt kõik jutt mis selle inimese poolt tuleb, seda saab lugeda kui segaseks ja puudulikuks. Kui hariduspabereid ei anta, saad hullu omad.

Teisisõnu kas on nii, et riik maksab mulle vaikimise eest?

Loomulikult see on puudulik ja selleks, et pilti kokku panna, läheb rohkem inimesi vaja, aga neid naljalt ei leia ega.

Praegu luuakse sõjaväge kes musta töö kõik ära teeb eliidi eest. Tapavad uskudes, et kaitsevad aga ei mõista, et luuakse kättemaksu, allutamist ja väga-väga pahasid emotsioone.

Kõike seda kannavad sõdurid endas. See on kõige kurvem ja ühtlasi õudsem positsioon üldse kus olla. Selleks ongi vaja tugevat eneseusku ja sisendamist, et miks sa seda teed.

Samal ajal kui seda tehakse, siis eliit teab täpselt mida nad taga ajavad. Nad oma võimujoovastuses otsivad iidsete säilmeid ja kõike mida võtta saab, aga need kõik on erinevates kohtades nüüd erinevate territooriumite peal.

Nad tahavad kätte saada seda, aga kui ei saa, siis hävitavad ära. Meile öeldakse, et sõda käib teiste asjade tõttu. Ka Iraan oli omal ajal Pärsia ja enne seda mida kõike veel. Need iidsed võitlemised kestavad edasi tänapäevalgi.

Meil polegi naftat vaja, me võiksime ammu sõita taastuvenergial või lausa õhust ja armastusest, aga meile tehnoloogiat ei avaldata, kuniks me ise välja ei mõtle sünteetiliselt lahendusi.

Nad ju teadsid, et universum kordab tsüklit ja nad võivad kaotada võimu, seetõttu aja jooksul aretati välja palju kavalaid manipulatsioone, et näiliselt üle elada katastroof, aga universum näeb kõike.

Me arvame, et me oleme vabad. Meie, töölisklass. Me ütleme, et me ei kuulu töölisklassi, sest meil on rohkem raha kui kellelgi naabril või sõbral, aga kas nii koheldakse sõpra või naabrit?

Kas see võrdlemine ja võimutsemine on lubatud nüüd järsku? Kõik see mis on juba olnud, sellest pole midagi õpitud ja on täiesti normaalne võrrelda ennast teistega ja mängida teisi üle? Ma ei tea, kõlab nagu see oleks sisendatud programm ühiskonnas, et inimeste peale veeretada sellel korral kõike.

Mulle tundub, et eliit on võtnud ennast käsile ja proovib kõik enda sita inimeste õlgadele kavaldada. Inimesed olles hüpnoosis ja transis kusjuures võtavadki kogu kupatuse enda peale, sest meil on ju empaatia veel olemas ja me alati tegelikult hingest tahame head neile kellest hoolime. Ka eliidis peredes on konfliktid ja universum hammustab seest välja.

Kui inimesed eraldada aga rahasüsteemi ja haridusega, siis tekib võrdlemine ja positsioonide jaotamine, siis me oleme nagu sipelgad, aga samas ei ole ka. Ma ei tea mis me siis oleme.

Ühtepidi meil puudub igasgune võimalus maailma muuta enda nägemise järgi, väljaarvatud ideoloogiad, mõtted ja see sõnum mida meil on võimalus teistega jagada, see on kingitus.

Teisalt inimene peab ennast jumalaks, aga siinkohal on vale arusaam tekkinud, sest selles pole midagi halba. Vastupidi kui inimene usaldab ennast ja haarab kontrolli, siis see on juba puhtalt inimese enda teha kuidas ta seda võimu talitseb, ta võib sellest luua midagi kaunist ja suursugust, aga teisalt jällegi kellegi arvelt, või siis inimene võib tunda ennast jumalana ja eemalduda tsivilatsioonist.

Seda viimast teha ei saa väga, sest kõik maa, ka see mis väidetavalt kuulub omanikule kui see osta, siis tegelikult võidakse igal ajal see maa Sinult ka ära võtta. Meil pole ühtegi kindlust omada oma väikest paradiisi ja me ei tohi oma maa peale ehitada ja luua kõike mis pähe tuleb, kas jumalatelt või vaimuhaigusest. Minu suursugused hooned on kergeltöeldes kõvasti üle 20 ruutmeetri ja mul pole ühtegi võimalust praegu neid realiseerida.

Ma olen töölisklass, sündinud ilma igasuguse kuldlusikata ja minu ainuke võimalus unistusi ellu viia on hakata leidma lahendusi ja võimalusi kuidas seda teha.

Ma pean ennast tõestama, aga kuidas seda teha kui maailmas on hetkel käimas kaos ja maailm lubab veel viimaseid hingetõmbeid inimestel teha?

Kuidas ma tõestan ära, et me oleme võimelised muutuma ja saama kollektiivse teadvuse ja anda endast kõik, et teha kõike paremaks.

Sest teada ju on, et elekter,kütus ja raha on võimusõltuvus. Sellest veel vähe nad kontollivad õhku, vett, sööki, taevast, merd, maasisemust… kõike mida saab. Muudavad inimese DNA’d, hoides seda jätkuvalt lukus. Hüpnotiseerides, hämades ja segades selgust.

Imelik, et kõik tehnika areneb nii, et see mis oli 100 aastat tagasi võimatu ja ulme on igapäeva reaalsus kui ma hommikul ärkan ja kusekõvaga vetsu pean minema, enne haarates telefoni ja vaadates kas keegi on jälle midagi tahtnud helistada ja küsida, et saaksin uue kohustuse jälle kaela võtta.

Aga nafta on siiani koos elektriga primitiivsel tehnoloogial. Miks? Sest teate juba vastuseid enda sees.

Kuidas me kollektiivselt lihtsalt lõpetaksime tapmised, võrdlemised ja võtmise. Kuidas oleks kui kõik hakkaksid andma, kasvatama enda ümber, olema iseseisvad ja saama vabaks.

Mitte keegi ei tule meid aitama, mitte ükski maaväline ega sisene tsivilatsioon, sest kui meie ise endasse ei usu, siis kaugeltki nemad tulevad meid aitama.

Inimene ei taha ennast aidata, siis intelligentne olend haistab selle kohe ära ja teeb nii nagu ette nähtud, vastavalt inimese soovile. Inimene valetab, et soovib aidata, aga meie hinges on nii palju mustust ja me lihtsalt varjame seda.

Me kardame hinnanguid, aga need hinnangud tulevad alati just siis kui me tahame enda mustust pesta. Kõik kes midagi halba meile ütlevad, teevad seda tegelikult, et neil hakkaks parem.

See on nakkav, sest kui keegi rikub su päeva ära, siis sa lähed üldiselt ja teed selle tagasi kellegi teise peal.

Sama on ka sellega kui kusagil linnas jalutades tuleb mingi pikkade juustega debiilik kes kingib sulle roosi, teeb kukerpalli ja käteplaksu ning sumiseb kõrva zumzumzum… võibolla ta polegi halb, võibolla ta nakatas Sind võimaluste ja lootusega, et näidata, et on võimalik olla see kes Sa oled ja samal ajal nakatada inimesi maagiaga milleks ei olegi väga muud kui säravad silmad ja ilus kaunis naeratus südamest.

Lõpetuseks kogu sellele muinasjutule tahaksingi öelda, et kõik alles algab. Kaunis ilus naeratus mida kannad, näita seda võõrale. Tee maailm paremaks. Lihtsalt tunne ennast hästi.

Kui saad tagasisidet mida ei oodanud, siis ära murdu. Mäleta neid kuldseid sõnu, et positiivsus on ka nakkav ja kui kohe inimene ei nakatu, siis anna talle natuke aega ja ta avastab ise ka tagantjärele mõeldes, et mis kuradi asi see nüüd juhtus ja miks see mind naerma ajab.

Kõik võõrad kes näevad Sind mõtlemas selle peale ja naermas, tunnevad kohe lootust, et maailmas ringleb midagi mis võib muuta kõik senise pahupidi õigetpidi või vastupidi, aga see ongi elu. Aitäh universum.

Mäng mida mängime, võtab uue suuna kui vähemalt üks inimene hakkab rääkima sisemaailmast, olenemata kui “õudne” see teistele ka poleks.

Kui mind järgmine kord linna peal näete, siis ärge imestage kui te mitte midagi aru ei saa mida ma räägin 🤷‍♂️💚😉

Sinine Lootus / Õpituba / Alan Durier

Kui inimene ei ole enda soovis kindel juhtub järgmine asi. Inimene hakkab uskuma, et järgib oma unistust. Inimene võib tunda, et saavutas selle tunde mida taga ajas, küll aga ei viinud inimene oma eesmärke täide, ta pelgalt arvas, et tegi seda. Lõpetas liiga kiiresti.

Sellise programmi eesvanem on hirm. Mille ees me kardame ja miks ei luba headel asjadel meiega juhtuda. Miks oleme jäänud kartma tunda ennast hästi ja kanda naeratust. Miks oleme otsustanud vaadata tühjusesse ja mitte keskenduda asjadele.

Kas meid on tabanud suur maaväline gripp, et me enam ei soovi oma unistusi lihtsalt realiseerida, vaid nendest jääda unistama. See kõlab minule küll praegu mõeldes, et see ongi ühiskonna maatriksi algprogramm, kõikide probleemide alus ja põhjus miks me lahendusi ei näe.

Mõtleme selle peale korra. Ma tahaksin, et ma eksin, aga kui ma sügavuti mõtlen ja olen aus enda pealt ning panen pildi kokku ja maailma vaadeldes nii palju kui mul seda teha õnnestub läbi fotode, reaali ja juttude. Mulle on jäänud tunne, et inimese algprogramm on järgmine.

Kõik hea mis meieni tuleb, me ei võta seda vastu, võimalik, et isegi ei tunne ära seda kui see meile koputab. Meie tänapäeva elu on täpselt selline, et süüdi on kõik teised ja meie ise mitte kunagi õnnelikuks ei saa. Jätkuvalt elame oma elu edasi, muutusi ei tee, aga unistame edasi. Kui sedagi.

Mingil põhjusel tegudeni ei jõuta. Muutusi ei tehta, sest need muutused ootame, et tulevad meieni ise. Väga ei tule, ega?

Kuidas mõista ka seda, et kui armumisest on saanud armastus. Armastus kui illusioon ja tobe usk mida inimesed tahavad uskuda, sest sellest on saanud muinasjutuline vaimne droog mida inimesed manustavad enesele olles suhtes ja isegi omades lapsi.

Keegi väga ei taha lihtsalt tunnistada seda ja ega kõik sellised tõesti ei ole, aga noh… eks igaüks teab ise, täpselt nii sügavale kui ta süvatseb vaadata. Meil on ego mis on justkui sibul oma kihtidega.

Kogu elu käib egokihi pealt, sellest ei pääse lihtsasti ja ega ilmselt ei peagi, sest siin on tuntavalt väliseid mõjutajaid kes inimkonda täpselt seal kuldsel keskmel lukus hoiavad.

Kogu see illusioonides viibimine toimib siis sellisel printsiibil, et leia alati vabandus välja keerutada ennast lihtsast tõest ja tundest. Me tõesti teeme seda, hästi kummaline eks.

Me mingil eluetapil jällegi tagant järele saame ligipääsu teisele teadvusele, et siis mõistame ise ka, et too reaalsus ei ühti praegusega, et mälestusest mis oli on saanud täiesti tühi unenägu. Kogu tänane elu on justkui unenägu, kas mul pole õigus? Kõik mis maailmas toimub.

Negatiivseid asju saakski välja tuua, sest seda on kõik kohad juba niigi täis. Küll aga huvitab mind rohkem see väljasuremas liik mida tundsime empaatia nime all. Tänapäeval kui näeme kuidas inimesed üksteise eest välja astuvad ja kui tõesti vaja, tulevad ja aitavad Sind.

Inimesed kes ulatavad käe ja tirivad Su välja sellest lõputust pimedusest mida me ilmaasjata endale sisendame ja siis viibime selles pimeduses ja karjume kõiki eemale.

Meie unistused on ainuke asi mis hoiab meid elus. Ilma selleta oleks kõik nii mõttetu, aga tegelikult siis alles elu algaks, sest meid hakkaks huvitama taimedekasvatus, enesearmastus ja huvid. Ilma igasuguse süsteemita mis on praegu ja usalduses olles teame juba ise kuidas suudame hakkama saada, aga praegu seda ei ole ja siis me pigistame silmad kinni ja proovime võtta parimat sellest, aga me ju teame, et see on vale. Keegi ei muuda nagunii midagi, seetõttu lihtsam on poolt valida ja öelda seda mida ütlevad kõik teised, kaitsta süsteeme praeguseid, üldistades segada üks asi teisega ja luua tõeline segadus täis kahtlusi ja küsimusi, paanikat ja pabinat. Selliselt ei ole inimesed enam valmis isegi usaldama üksteist ega rääkima muutustest, kõik käib põranda alt.

Mida tehakse on see, et hoitakse kinni eesmärkidest ja unistustest, mis on kõik väga tore ja õige, ühiskonna mõistes, aga tegelikult on vähe neid inimesi kes teavad millised eesmärgid on päriselt need mis panustavad Sulle.

Inimesed lihtsalt tunnevad, et enesehaletsus on turvaline ja hea võimalus isoleerida ennast sellest haigusest. Samas ka sellest isoleerimisest tekib omaette haigus. Üksildus.

See on ilus mõelda, et mõni inimene on kõik selleks teinud ja endast andnud, et kogeda seda kaunist jälge mida see hingele jätab mingi aja vältel. Tänu sellele õnnestub paremini sõnadesse panna mida üks inimene võib üle elada kohas mis ei ole üldse justkui seotud meie praeguse reaalsusega.

Oleme lihtsalt vaimselt kolinud mujale, sest näeme kui võimatuks võib osutuda reaalsuse muutmine. See on laiskus või siis valetame, et see on hirm, aga see ongi programm mis toidab meie mugavat ühiskonda, ka mind.

Ma iialgi ei saa konkreetselt inimesele öelda mis tema tegema peaks, sest me kõik sisimas teame seda. Miks inimesed käratavad tegelikult üksteise peale kui nad aidata tahavad üksteist? Sest me tegelikult tahame aidata ise-ennast, aga arvame, et teised tahavad meie abi.

Me sulgeme ennast unistustesse ja siis varjame neid unistusi sõimu ja süüdistustega teiste suunas. Aus järeldus on see, et inimesed on väga kurvad ja pimeduses suuremas osas, kui täitsa aus olla, siis tunnen, et kõik mis ma püüdsin leida, olen justkui leidnud ja soovin, et ei oleks uurinudki ega alustanudki.

Ilmselt see ongi juba algne tõde mida teab meist igaüks, et me võiksime vabad olla, aga me kuidagi ei taha seda tegelikult, me lihtsalt arvame, et tahame seda. Ma ei tea kas keegi sai aru. Teisisõnu, me ei luba häid asju oma ellu, sest me ütleme, et tahame neid, aga tegelikult ju ei taha. Enam lihtsamaks asju teha ei anna. See ongi see programm millest lahti murda.

Jutu lootusrikkaks ühiskonna siseringi vaimse stimulandi droogiks ütlen, et kui me väsime olemast väsinud, siis tulevad muutused meile, sest hirmust saab vägi mis ütleb meile suuna. Sinna kuhu tuul puhub, sinna seilame.

Mida me üldse tahame, selline küsimus saab esile tulla ainult siis kui meist saab lõpuks ometi kollektiivne tsivilatsioon. Ärme pöördu üksteise vastu ja leiame võimalused selleks, keskendume ainult lahendustele ja tekitame neid ainult juurde.

Jää tugevaks, sest Sinu hirm on illusioon mida kannad taskus, ehk füüsilises kehas. See on kõigest põhjus jälgida ja õppida sügaval tasandil ja oodata momenti, et hingevärvid pandoorast välja lasta. Siis saame kollektiivselt taas luua imelisi ja võrratuid asju. Vabane oma hirmust.

Ainult selliselt saad vastu võtta otsuseid ja teha uued võimalused uueks eluks millele meil kõigil on olnud puudust, ja kuidas veel. Eks igaüks teab ise vastavalt endale. Me ei ole siin, et hukka mõista, vaid ennast armastada ja vältida programme mida meile iga päev igast seinast sisendatakse.

Maatriksiprogramm mis ei luba inimesel võtta vastu seda mida ta arvab, et soovib, aga tegelikult ei soovi. Sellist mustrit on siiani olnud raske tabada, aga ilmselt universum soosib selliseid asju märkama, et me saaksime ise ka muutusi luua oma reaalsuses.

Me jälgime. Teame. Aga välja ei näita.

Kui on aeg. Siis näitad. 💚💙

Sinine Lootus / Õpituba / Alan Durier

Tule ma haaran Sinust ja viin Sind rännakule oma kirjapilti. Tänapäeva egode küüsis vaevlevad inimesed kes ei suuda väljuda apaatsest (emotsioonitust) iseenese vangistusest tõmbavad endaga alla kõik need kes on tema ümber.

Ma ei tea ju ometi rääkida teiste inimeste eest, aga ometi jällegi väga paljud inimesed, ka need kes loevad minu kirjutisi salamisi, tunnevad mingi osa minu kirja pandud peidetud sõnumitest ära kui räägin endast.

Sünkroniseerimine Teie teadvusega, just sellistel hetkedel kui just Teie olete seda vajanud, ilma, et peaks muretsema, et see ka kõigile teistele meele järgi on, see on suur kingitus, sest see kirjapilt tuleb täpselt Sinule kes seda sünkroonselt enda kinnituseks on vajanud. Mis siin ikka varjata, selliselt universum töötab.

Mina oskan kirjapilti jätta midagi sellist mida keegi teine teha ei söenda. Aastaid varem, juba rohkem kui kümme, ei osanud ma mitte kusagilt kirjutamisega alustada. Esiteks ma ei kannatanud kirjapilti välja ja minu keskendumine kadus alatasa kirjapildist.

Ma valetasin endale, et ma ei tea miks see minuga nii alatasa juhtub, aga nüüd ma ei mõista kellele ma tõestama midagi üldse pidin. Ma ei suutnud keskenduda, sest mul puudus huvi. Ma ei tundnud huvi suuremas osas asjade peale. Mul on alati olnud enda maailmapilt ja olen elanud ka perioodi kus arvasin seda kaotanud.

Ma tänasega leian, et ma olen aastatega jätnud enese tervise ja eluviisid tähelepanuta. Minu keha on sellest märku andnud ja üksteise otsa on kogunenud mitmeid tähelepanuta jäetud asju.

Loomulikult sellest tingituna keha tahtis mitmeid kordi alla anda ja peaaegu see juhtuski, sest ka mina olin juba alla andmas. Ma täpsemalt diagnoosi ei käinud võtmas arstide juurest, sest ma ütlen ausalt, et ma olen saanud nii halvad kogemused, et ma olen üks nendest kes peab elama selle valikuga.

Ma olengi üks nendest, aga samas ma olen täielikult valmis võtma enda tervise kontrolli alla, kuid ainuüksi sellega, et ma alustan oma keha kuulda võtmist.

Olles jaganud informatsiooni teiste sarnaselt mõtlevate inimestega, leian ka seda, et väga paljud inimesed kes aitavad teisi, on ise samuti nõrgad sellest aitamisest, sest inimesed tegelikult ei võta kontrolli oma elude ja valikute üle, seetõttu ei saa neid aidata, sest nad ei taha ennast ise aidata. Tean seda, sest ka mina olen üks selliseid inimesi.

Kõik mis ma üldse räägin tuleneb erinevate ajastute korduvast mustrist ja käekirjast mida me kõik juba sügaval sisimas enda sees ära tunneme, sest me ei ole siin esimest ega ilmselt ka viimast korda, ega.

Sellega seoses soovin tuletada meelde mis minu arvamuse või eneseõpetuse järgi samuti oluline osa meie eludest on.
Mind reaalselt üldse ei huvita millist nahavärvi keegi kannab, vaid mis mind huvitab on see, et kuidas nahka kandev bioloogiliselt müstiline olend nagu inimene on saanud kaasa sellised ebamaised, ehk jumalikud võimed nagu empaatia, heatahtlikkus, kasvuloovne areng, õitsemine ehk armumine ja kõik see mida sulg hetkel kirja julge panna, kartes rikkuda kellegi tuju. Viimane oli rohkem huumor, aga ega väga pilvede peal kirjutada meie ühiskonnas praegu veel saagi, seega viskame tortsu maist huumorit sisse siia nii nagu retsept ette näeb.

Alustame loomist, sest aasta 2020 ei ole enam väärt meie haletsemist ja keskendumist sellele mis on sitasti ja halvasti. Ma teen julge väite praegu, sedagi väidetavalt, aga kõik ongi väga sitasti ja perses ning te teate seda sügaval enda sees isegi, aga kuidas oleks kui võtaksime sellest parimat?

Kui tahate sellest enamat, siis kuidas oleks kui hakkaksime mitte otsima, vaid leidma seda head, seejärel seda seemet juurde istutama. Kuidas oleks? Mina oleksin üks kindel osavõtja, kas leiaksid ka võimaluse need seemned istutada, et saaks õitseda rohkem valgust.

Sinu minevik on Sinu minevik. Sa oled loonud selle oleviku oma mineviku valikuga ja nüüd on aeg olla olevikus, et võiks sündida uus tulevik. Jälgi mida sõnadesse kaasad, mida mõttesse võtad ja milliseid unistusi reaalsusesse istutad.

Pane kuidas tahad sõnadesse neid sõnumeid, ikka ei tule välja nii nagu sooviksid.

See on kõige lihtsamas võtmes kirjutatud sõnum, et teha puust ja punaseks, ette ja taha, selgeks see, et lõpetame enesehaletsuse ja hakkame võitlema oma elu nimel. Kõik mida Sa soovid, Sa saad luua ainult kui ise valid selle usu.

Mugavusega ära harjunud ja elust tülpinud emotsioonitud biorobotid, see võiks olla ju kõigest fantaasiaraamat millest keegi kirjutab. Usk endasse on 2020 võtmesõna mida oled kaua oodanud. Hüppa taas batuudil ja tunne rõõmu.

Ma tundsin ennast väärtusetuna olenemata mis minu ümber oli ja tegelikult tänaseni on raske meelerahu leida. Mis siin salata, proovitud ennast aidata küll ja ikka murdun. Kes ei murduks, aga tähtis ongi püsti jälle saada.

Kui tunned, et Sa ei muuda maailma paremaks enda eksistentsiga, siis eksid sügavalt. Mine ja tee mõni lahke tegu väljas kellelegi ilma, et midagi vastu ootaksid, vaata mis muutused elus juhtuvad, aga kui jääd muutusi ootama, siis ei muutu midagi.

Ma kirjutan Sinule kes Sa oled halvale teele läinud. See võib tähendada, et Sind on jäetud tähelepanuta ja Sind pole tunnustatud või Sa pole saanud ennast avada ja näidata. Ma tean, et Sa oled olemas, aga tea, et Sa pole ainukene.
Ma soovin maailma muuta, sest see on suremas. Ma soovin, et Sina, kes Sa oled valinud kättemaksu, kontrolli ja võimutsemise, saaksid vabaneda nende tundmuste küüsist ja et sa tunneksid seda puhast rahulolu ja rõõmujoovastust enda sees mida võisid tunda lapsena.

See on päriselt olemas ja see tunne tuleb ära teenida, see tähendab, et sa pead veel tugevam olema kui sa oled seda seni olnud ja hakka võitlema selle nimel.

Selleks on vaja teha järgmist.

Lõpeta enesehaletsemine. Ära jää lootma teiste abile.

Ära eelda ega oota teistelt ühtegi vastust, Sa pettud.

Lõpeta unistamine elust mis Sind hävitaks kui selle saaksid.

Alusta õppetöid ellujäämiseks, kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt.

Õpi kuidas õppida ja lae endasse teadmisi juurde, et saaksid hakkama.

Tegele enda kehaga kasvõi 1 minut iga päev kuniks lõpetad aja vaatamise ja oskad tegeleda endaga tunde järgi.
Püüa vabaneda interneti- ja telefoniloitsust, sest see on tänapäeva suurim needus mida kanname endaga kõik ilmselt kaasas… taskus.

Ühesõnaga on üks hea ütlus. Kõik surnud ujub allavoolu, ainult elav saab ujuda vastuvoolu. Võitle oma elu välja.

Sinust mitte ei saa edukas ja iseseisev inimene, vaid Sa juba oled. Nüüd tee lihtsalt iga päev kõike paremini. Kuidas kõlas? Kuidagi tuttavalt eksole, aga vaata mida rohkem Sa midagi kuuled, seda rohkem võiksid sellest midagi enda jaoks selgeks teha, vähemalt seda ma räägin iseendale. Märka head ja tunnusta, ära oota midagi tagasi.
Kõike mida räägin, kordan üle, sest see kõik vajab kordamist. Läbi andmise ja mitte läbi võtmise, selliselt saame maailma heaks midagi teha.

Mulle saaks samamoodi tegelikult öelda, et aga tee ise kõike seda, aga aus vastus on see, et ma olen täpselt samamoodi jäänud iseenda vangistusse, öeldes, et ma ei ole väärt ei seda ega teist ja siis põgenenud sotsialiseerumise ja inimeste eest.

Ma olen kõigest tänulik, et vähemalt kirjapildiski minu mõttelend jääb lendlema ka teiste peas, sest keegi ikka välja mõtleb ühel päeval mis siin täpselt toimub. Ilmselt selleks ajaks mind enam ei ole sellises kehastuses, aga tulen võibolla taaskord, lihtsalt kui minu kord peaks tulema, siis ma lähen ja võtan püksid maha nõukogu ees ja teen käteplaksu zumzumzum. Vähemalt ma proovisin neile aru pähe rääkida.

Kell on 3:33, lõpetan kirjapildi edastuse, soovin, et 2020 oleks maagiline ja võimas eluperiood meile kõigile. See ongi, sest me valime seda nii nägema. Me oleme need langenud tähed kusagil sumedal päikeseloojangul, laudahoone taga kes tulevad küsima tähtedekeeles piparmündi teed. Lihtsalt paljud ei saa meie mõttemaailmast veel päris täpselt aru, sest see on nii võõras ja maaväline, arusaamatu ja ilmselt ka segane.

Aga eks ilmselt alati võib kõike karta ja tunda hirmu, sest see on lihtsam. Need uudishimulikud ja vastuseid seedivaid hingelised leiavad üksteist ise juba ülesse.

Inimesed või humanoidid kusagilt mujalt, teed võib alati pakkuda. Ülejäänud tee me leiame ise.

Kõik iidne on peidus sügaval liiva all. Sina ise oled oma vaimne arheoloog. 💚 Müstika ja esteetika jumalad. 🙏

Sinine Lootus / Õpituba / Alan Durier

Optogeneetika (optogenetics) võimaldab valguse abil mängida lihaste ja närvidega. See on praegu selline revolutsiooniline avastus ja väidetavalt inimeste peal seda ei kasutata, aga eks niipalju kui meile lubatakse taaskord näha ja kuulda, seda me kuulemegi, eks sisimas teame isegi täpselt kuidas asjad käivad. Küll aga rääkides sellest optogeneetika teadaolevast materjalist mida internetist leiab, siis toimib see umbes selliselt, et vetikatelt pärinevad geenid on võimalik sisestada ja ajurakkudes valgustundlikke valke tootma panna.

Nad saavad valguse abil peale seda kontrollida rottide käitumist. Mina ei ole siin, et kaasa kaagutada, et nii ei tohiks ja pole ilus loomade peal katsetada, aga ma sisimas tean, et seda tehakse nii või teisiti ja mitte ainult loomade peal, mind huvitab lihtsalt see, et kui sellised asjad on avalikuse ees, siis mis kõik on avalikuse eest peidus.

MK Ultra oli varasemalt programm kus inimestele tehti konkreetsemat ajupesu ja programmeeriti ära täitma käsklusi. Neil olid selleks miskid võtmesõnad / päästikud mis aktiveerisid programmi. No nagu filmides. Filmidest rääkides, siis suuremas osas on päriselu ise fantaasia ja filmid justkui dokumentaalid minevikust, olevikust ja tulevikust.

Igatahes optogeneetika on üks huvitav bioloogiline tehnika.

Kõik millega saab teha halba, saab teha ka head. Kõik probleemid saab muuta lahenduseks. Minu enda isiklik uskumus.

Sellega seoses jäin mõtlema, et kuidas oleks kui läbi optogeneetika saaks käbinäärme kõigil aktiveerida. Oleks huvitav idee eksole, et kes teadlastest välja mõtleb, võib oma nobeli preemia võtta, mind see ei koti, mina olen lihtsalt siin maakana kes tahab kaagutada, et miks te juba välja ei tule sellise võimalusega. Soovin tuult tiibadesse, vot selline lühike kokkuvõte, et teaksite ja kuuleksite vähemalt seda sõna, et tulevikus paremini kursis olla.

Mõelge mida me suudame teha kohe-kohe kui hiilgavad pead ja inimesed kes suudavad teistmoodi mõelda saaks kaasatud kuidagi. Ma küll uurin neid teaduslikke asju, aga tegelikult ju tean, et inimene suudab ise ka kõike teha mõttejõul, aga kuna mõttejõud on nii väheseks jäänud, siis tuleb ka ette võtta rännak, et teaduslikult ja sünteetiliselt leida lahendusi.

Mälestuste jagamine, kogemuste jagamine, käbinäärme aktivatsioon, mis kõik võimalik on?

Huvitavad ajad. Pean nüüd võtma toidulisandina Neurozani. Aitab kollektiivsele ajutegevusele. Tasuta reklaam.

DNA manipuleerimine. #DNA ja #RNA. Kui teadlased uurivad kuidas geene mutanteerida, siis ega ümber meiegi käib üks rakutasandlik mutanteerimine läbi viiruste. Inimene kannab ilusti edasi selle teisele. Ma ei käi rahvarohkses kohas, pole ammu käinud, kui läheksin siis viskan ilmselt kullu ja kirja ning võimalik, et sussid püsti, aga okei nii… kuidas olla tervem ja noorem? Sorasin teaduslike uuringuid ja fragmentidest sain mingi pildi kokku. Telomeerid lühenevad, selle asja nimi on vananemine. Nüüd on see siin üks võimalusi kust edasi minna, otsida see õige koht kuhu saab sekkuda.

Tahaks küll rääkida kuidas inimene seda kõike ise suudaks, aga kuna me niivõrd sünteetilises maailmas elame ja paratamatult näeme ja kuuleme seda mida meile lubatakse näidata ja kuulata, siis ega meil endal väga visuaalselt ettekujutust ei olegi mis päriselt kõik võimalik on. Seega eks minagi pidin tuhnima ametlikel saitidel/andmebaasides, et õppida mida teadlased teavad ja kuhu avastusteni ja patentideni on jõutud. See avas mulle suure mängumaa, ma pean seda mänguks, sest siis ma tahan seda hästi mängida, lapselik vana hea kuldne motivatsioon. Küll aga on on see mäng uka-uka mina prii, sest pabereid mul ju vastavaid ei ole. Küll aga informatsiooni võtan vastu samamoodi nii nagu Rosetta kivimist hierogüüfe prooviti tõlkida, aga mitte kehvemini. Nii, mis see telomeer on siis?

Telomeerid on nukleoproteiini katted, mis asetsevad DNA otsadel. Telomeer on võtmesõna vananemisele ja igavesti noor olemisele. Kui väheke uurin siin vana-egiptlaste eluviise, siis mul hakkab avanema suurem arusaam DNA manipuleerimisest, seda on tehtud juba varemgi, see oli üks suurimaid väljakutseid ja tegusid. Nad ristasid ilmselt kõike mida võtta oli. Võibolla inimenegi on osaliselt mais, kapsas, brokoli. Nali naljaks, aga mingisugune pilt tuleb esile küll. Teaduslikult tänapäeval jõuame asjani lähemale ja hakkame aru saama. Kui telomeerid (pildil sümboliseeritult kuldsed) niiöelda siis kuluvad lühemaks, siis see ongi vananemine.

Rakutasandil on see väga lihtne arusaam, aga inimesele suur müsteerium. Tegelikult on võimalik peatada telomeeride lühenemist.

Minul tuleb kohe silme ette kuidas sisalikud oma saba tagasi kasvatavad ja kuidas vähid ei vanane ja teoreetiliselt elaksid igavesti. Hiina meditsiinis kasutatakse sellist taimejuurt nagu Huáng Qí (Astragalus propinquus) mis võib ka mängida suur rolli pikaealisuses.

Ma olen täitsa seda usku, et kui meditsiiniteadlased suudavad pildi kokku viia varsti, siis pole enam ühtegi vähki ega vananemist. Ulme? Sama ulme kui krussis juhtmetega lauatelefonil numbreid keerutasid aastaid tagasi ja mõtlesid, et üks päev on puutetundlikud telefonid mis on arvuti eest? Kõik on võimalik.

Lihtsalt me peame taasavastama kõik mis ununes mingil suurel põhjusel mida me lihtsalt ei mäleta ja mida me ei saagi teada kui seda kõike varjatakse masside eest. Suurem osa inimesi elavad ühtemoodi, vähem osa inimesi teistmoodi.

Vaimuhaiged inimesed on tähelepanuta nägijad ja väljenduspuudulikud, visionäärid on oma ajast ees selgeltnägijad ja rõõmsad inimesed on kõige õnnelikumad. Kõik on meil juba olemas ja me saame valida ja lubada endale kõiki teadmisi. Lihtsalt otsusta ja vali olema iseseisev ja julge lugeda ning uurida, seejärel seedi, luba olla sellel üks võimalikus ja siis uuri ja õpi, küsi edasi ja lõpuks paned oma peas kokku kuidas veel võis mingi kindel situatsioon välja näha.

Nendertaalased oma koopamaalidega näitavad, et juba neil oli võime visualiseerida ja väljendada ennast.

Igasuguseid erinevaid mutatsioone ja geneetilisi eksperimente on läbi käinud. Kõvasti arenenumad tsivilatsioonid elasid siin samuses planeedil, nii keral või lamedal, vahet sel on kui ise ei näe eksole, aga inimesed enne ei usu kui ise näevad, aga seda ei saagi näha kui meid tegelikult hoitakse kuskil karjas sees, õigemini me osaliselt oleme ise selles kinni, sest meile meeldivad mugavused ja “kuidas-asjad-võiksid-olla” unistused.

Päris maailm mida meile ei räägita on nagu ulmefilmis ja ei usukski tõesti, aga samas on meil päike ja kuu ning tähed ja ega sedagi väga iseenesestmõistetavana ei saa võtta. See on kummaline, see on maagiline ja see on midagi sügavamat ja suuremat kui lihtsalt kaarditrikk mida väidetavalt lahti seletati. See on tõeline maagia ja kardinate taga käivad suured trikitamised. Publikule. Meile.

Mis oleks kui oleks võimalik igasugune teooria. Sest päriselt me ei tea ja teadlased on ainukesed vähe asjalikumad kes vähemalt uurivad midagi ja siis inimene tahab neid uskuda ja usub ka, aga isegi teadlased eksivad, sest neil pole täiesti selget pilti, vaid üks võimalikke variante.

Mitte ükski asi siin ilmas ei ole päris nii nagu me arvame, sest meie arvamused muutuvad. Sellel on põhjus taga. Kõige õigem on täiesti vältida inimeste õpetusi kui me ei ole sellest huvitatud ja pole ka tore torkida inimesi kes Sind kuulata ei taha. Lähtudes sellest kõik mis mina kirjutan, kirjutan endale, lootuses, et on lugejaid ja kaasamõtlejaid, toetajaid kes näevad suuremat pilti. Aitäh, et olete olemas ja väga paljud on saanud teadlikumaks, et ainult Teie ise saate tulla ohvrirollist välja. Olen ise ka olnud seal. Keegi ei aita meid sealt välja ega.

Ma ei ole teadlane, mul ei ole haridust, aga ometi ma saan kogu informatsiooni internetist kätte (teaduslikud / meditsiinivaldkonda kuuluvad avastused ) andmebaasidest. Ma loen need läbi, ma wikipeediatan need läbi ja ma kirjeldan kuidas mina sellest aru saan. Ilma hirmudeta. Miks? Sest jumala eest kui keegi tuleb mind parandama, siis ma saan veel rohkem pilti kokku panna. Kuidas teisiti me päriselt õpime, ikka nii et ise uurime ja siis kui keegi teab midagi rohkem tuleb ja ütleb seda viisakas vormis, et temast ise ka minusugust ebaviisakat matsi ei saaks.

Mina räägin seda mida ma internetist suure kirgliku huviga loen ja õpin ning kuidas mina sellest aru saan. Ma ei jää kedagi kuulama ja sellega asi lõppeks. Ma kuulan ära, õpin juurde ja täiustan. Kuidas siis teisiti. Ma olen veendunud, et tänu minu teisitimõtlemisele avastan ka mina midagi mida siiani veel ei teatud, kui mulle antakse võimalus osa võtta millestki suuremast. Ilma vastava hariduseta. Tulla ja õppida kohapeal. Suurest südamest ja huvist muutusi maailma tuua.

Aga senikaua, me kindlasti ei saa jääda teiste peale lootma.
Ainult ise saab aidata, sest aus vastus on see, et teil pole midagi viga ja te pole augus, lihtsalt kõik see pask mis igapäev meieni läbi halbade uudiste tuleb, see pimestab meid ja me ei näe kus me oleme, kui kuulame, lähme jalust nõrgaks, isegi kui välja ei näita ja tunneme, et kukume auku. Suur illusioon. Selle peale lõpetuseks võin öelda, et maailm on halbu asju tuugani täis ja uskuge, et igaltpoolt leiab kurjust ja halba. Küll aga vahelduseks kokkupressitud rahvahulga kollektiivses teadvuses märgata ja keskenduda lahendustele, saab teist koheselt superinimene. Kasutage oma sisemist CHI väge seniks kuni me sünteetilises maailmas saame sama tulemuseni mis ilmselt on suurema platseeboga, sest inimestel on vähe eneseusku eksole.

Motiveeritud elaja, lahenduste tooja, areneja ja intelligentne olend. Eelnevalt võime olla mis tahes hariduse või hariduseta, sellel pole mitte mingit rolli. Inimene saab õppida ja läbi õppimise mõista, et just mitte iga teadmine polnud see mida õpetatakse, küll aga õppisime sellest alles nüüd ise aru saama. Kõik mis räägid võib olla kuld ja väsitada inimesi, sest seda saab tulema iga päev 24/7 kui tabad soone ära. Oled superiinmene, aktiveeri ennast.

Eriti praegusel ajal kus meie sagedused on nii suures muutuses, et terve maailm paneb kotti ära kui me vabaks ei lase ennast. 🙏🤷‍♂️ Maailm on muutunud ja seda ei pea enam tõestama, vaid võiks individuaalselt tasemel reageerida. Sa tead ise kuidas. 🙏Usalda ennast. Aga teaduslikult rääkides, nüüd on millest kinni haarata ja venitada, et olla teoreetiliselt igavesti noor. #Telomeer.

Sinine Lootus / Õpituba / Alan Durier