Vaimsed parasiidid

Lubasin, et hakkan rääkima millalgi jälle ka sellest pimedast nurgast öösiti meie tubades.

Räägin või õigemini jagan enda teadmist oma kogemustest ja vaimsest uurimistööst, mida olen pea terve elu ise õppinud. Räägime selle temaatika ära ja siis lähen tagasi basiilikuid kastma.

Alati on kuskil see keegi üks. Miks? Suuremat pilti vaadates on tegemist lihtsa vastusega. Meie pealt toituvad vaimsed parasiidid.

Paha on rääkida neid asju, sest paljud ei mõista. Teen seda ikkagi, sest näen kui oluline see on praegu, kuulates inimesi. Tegelikult kõik mõistavad, aga ei tunnista selle võimalikust sellisel viisil.

Ma ei ole kunagi käinud tööl mis kestaks rohkem kui nädala. Ma ei suuda seda teha. Ma ei ole logeleja ka, ma saan iseseivalt hakkama piisavalt. Olen ehitanud kodu ja olen näinud piisavalt palju. Ma olen kõik oma elatud aja keskendunud sellele millest igapäevaselt inimesed ei mõtle, sest nende mõte on keskendunud rutiinile.

Mida mulle ikka rohkem on vaja? Alati on rohkem, rohkem, veel ja veel kuniks inimesed lähevad nii hoogu, et süstivad enda huuled paksuks ja ostavad sellise raha eest auto, mille eest võiks kodu ehitada kus elada. Autost ma saan aru, kui raha on nii palju, et saad lubada, siis hea on see esteetika kindlasti. Toome muu näite… millal on see piir millal inimene on õnnelik? Kõik saades ta kõik kaotab. Unistused hoiavad meid käimas, aga samme peaks astuma tänutundes.

Mulle meeldib iseõppimine. Ma ei plaani teiste järgi teha nii või teisiti. Mul ei ole miskit suguvõsa üleantavat teatepulka, mingit suuremat kohustust mida ma peaksin täitma teiste õpetuste järgi. Ma olen vabaks lasknud oma nime, vanuse ja suguvõsa. Olen jäänud sõpradeks teatud sugulastega, keda varasemalt olen saanud kutsuda ema või onu, vanaema või õed-vennad jne, sest nad mõistavad mind ja minu olemust.

Aga teinud ka valikud ja lahti lasknud päris mitmest, kellega mul puudus side täielikult ja mis takistas mind. Peale seda olen tundnud meeletut vabadust, olen teinud oma otsused.

Ma ei lase vaimsetel parasiitidel üldse läbi ühegi inimesi tulla, sest vahet ei ole kui lähedane keegi mulle on, kui näen, et parasiit ründab läbi minu lähedase mind, siis ma samuti koheselt lõpetan suhtlemise ära. Mina olen mina.

Palju olen teistega saanud sellest rääkida, jagada ja vahetada teadmisi. Eelistan neid inimesi kes oma sisetunde järgi õpivad.

Teate küll, et inimesi hoiab kinni teiste inimeste arvamus. Öeldakse küll, et ei lasta mõjutada ja savi mida teised arvavad, ometi tegelikult meid ikka on jäänud häirma teiste arvamus. Et miks just mind rünnati?

Mina pole teisi inimesi kunagi esimesena rünnanud. Aga kui mitmeid kordi olen olnud ise nii haavatav, et mind rünnatakse.Sest ma olen liiga heatahtlik, pussy. Nõrgad süüakse kohe ära, see on see koht kus lihtsalt parasiit lööb välja, tal on meeletu nälg.

Ma pean võtma ennast kohe kokku ja ajama selja sirgu ja võitlema oma mitte staatuse eest pelgalt, vaid just oma hinge ja eksistentsi pärast. Siis alati kui mind nurka surutakse ma lähen all the way, ehk lõpuni välja. Mina olengi see segane kes võib pea ees joosta ükskõik kuhu. Jäär. Kuigi ma valin rahuliku rohumaa ja kuni mul lastakse seal oma muru rahus süüa, siis ma ei ründa.

Ma ei saa aru miks ei või pahaloomulised aktsepteerida healoomulisi ja endast nõrgemaid? Eriti kui nõrgemad on piisavalt mõistvad, et seda tunnistavad. Nad ei väitle ega kaitsegi oma olemust. Nad tahavad rahulikult olla. Kuid neid hunte kes murdma tulevad on aegajalt ikka. Neil on see ego mäng, et nemad peavad murdma ja olema kõigist üle.

Sest samamoodi me oleme nende jaoks kõigest toit. See on igal pool elus nii. Kui lambaid pole, siis mustikaid nad sööma ei hakka. Kannibaliks nad vaevalt et hakkavad. Nad lihtsalt peavad toituma meist. Nii on ka vaimsete parasiitide või huntidega. Ilma meie valguseta nad jääksid ise nälga, aga nad teisiti ei oska seda manustada kui seda sisse röövida teistelt.

Samas kannibalistid nad ometi ka on, sest see ohver kellelt energiat ära süüakse, võib lubada samuti igal ajal parasiidil üle võtta oma teadvus, kes hakkab siis kättemaksuga tagasi sööma seda energiat. Üldiselt sellistel juhtudel on see toitumine võimsam, sellel on mingi võimendatud jõud taga, see kättemaksu ja raevu vimm annab nitrot. Nii et see on lihtsam viis, küll aga paljud suudavad ära puhastada selle kaani katse tühjaks imeda Sind. Aga kaanid ja kannibalid nad siiski on.

Inimese reaalsus ei näe teisi reaalsusi, ma pean silmas kõrgemaid ja madalamaid maailmasid. Need on meile kui vaimumaailmad, eeterkehad või midagi muud. Läbipaistmatu ja nähtamatu maailm, kuna me ei näe seda, siis me ei pea seda üldiselt võimalikuks ja me peame rääkima metafooriliselt, ehk seda ette kujutledes “pakkuma”, et see on nii.

Räägin sellest miks alati kõigil meil on kuskil ikka inimesi kes tulevad ja hakkavad meid maha tegema, ründama. Selle asemel, et elada oma elu, tuleb ja hakkab see inimene toituma Sinu elust kui enda omast.

Lõpmatud kohustused mis Sulle pannakse ja rõhutatakse Sind uskuma, et Sa oled justkui alati võlgu kellelegi midagi.

Siin ei ole tegemist üldse inimestega. Need on energiavampiirid, aga mina nimetan neid eeterlikeks parasiitideks. See on minu enda kanaldus, seda ei pea võtma tõe põhjana, küll aga kes suudab iseseisvalt aru saada sellest neutraalselt kingitusteadmisest või meeldetuletusest, oskab ennast paremini kaitsta ja võtta vastu otsuseid. Kehtestada ja hoiduda parasiitidest.

Parasiidid võtavad inimese teadvuse üle teatud situatsioonidel. Te isegi tunnetaksite ja näeksite seda, kui jälgite lähemalt sisetunde järgi. Teate küll neid hetki kus olete eksinud ja lähete inimesega rääkima, hakates rääkima juba tunnete eos ära seda intensiivsust, hirmu ja kõike muud…

Püüdes asju selgitada, tunnete ära täpselt mis juhtuma hakkab… parasiit leiab õige aja ja põhjuse, et hakata toituma. Kuri ülemus kes tuleb ja alati terroriseerib või kade naaber, mis iganes kellelegi on, aga alati kellelgi on see keegi. Parasiit armastab neid positisioone ja kehasid kus on võimalik iga päev toituda, nad õpivad ära juba meie inimeste rutiini, tõekspidamised, ootused ja kõik vajaliku, et läbi kurja ülemuse või kadeda naabri või kellegi kolmanda vahendusel iga päev saaks kellegi päeva ära rikkuda.

Kui inimene on nõrk, siis ta ei loo oma maailmapilti. Temast saab biorobot, ta teadvus ei manifesteeri enda maailma. Kui selline olukord tekib, siis võtab eeterlik parasiit inimese keha enda kasutada. Ma ei usu, et parasiidil on otseselt teadvus, aga ma ei ole ka kindel, sest kui parasiit haakub inimese teadvusesse, siis ta pääseb sellesse teadvusesse ligi, aga see teadvus on sama piiritletud kui enne, lihtsalt niiöelda võetakse kõik olemasolev üle ja nüüd saab parasiit hakata siis instinktide või mille iganes baasil nad ei toimiks kasutada inimese ajust tulenevat õpitut. Tõekspidamised, sõnad, hääletoon, kehahoiak… kõik asjad ja parasiidil on ainult üks eesmärk.

Teisi inimesi läbi nende maisete vahendite rünnata. Sõnad, vaimne terror (parasiit oskab teha seda kaugeltki), füüsiline vägivald, alandus ja kõige peenekoelisem on teiste lootuse hävitamine ja umbusu tekitamine. Parasiidile ei meeldi miskipärast, et kõik hinged suudavad oma maailmapilti luua nii, et teised jagavad kõik üksteisega oma reaalsusi.

Parasiit tahab, et kõik oleks ümber tema. Siis ta oskab väga kavalalt enda kasuks kõike mängida, nii et teine inimene hakkab uskuma, et hoopis tema on süüdi. Kui see inimene tunnistab (valetõde) ennast siis alandlikult süüdi, sest tahab ju ülimalt valgust tuua, seega seab ennast allapoole teise ähvardusest ja tahab tema meeleheaks võtta vastu selle mida teine talle peale surus, et süüdlane on tema. Kui see tehtud, siis hakkab parasiit veel mõnitama, et nüüd mängib ohvrikest ka jne. See on juba väga näljane parasiit, kes läbi igasuguste võimaluste leida kompromissi sööb ja toitud alandusest, võimutsemisest ja kontrollist kuniks teine täitsa jõuetu on.

Vaadake kellega suhtlete ja kes püüab alati kõike lahku viia, maha teha ja just jälgige seda, et teie enda sisetunde järgi tulenevad sõnad ja mõtted, unistused… kui te teatud inimeste seltskonnas seda vabalt teha ei saa, siis tehke järeldused.

Parasiidid on päris. Mitte ainult füüsiliselt, vaid ka eeterkehades. Olge teadlikud ja hoidke meeles, sest sisimas sügaval.. te teadsite seda isegi.

Parim kaitse on teadmine, lahtilaskmine ja hoidumine. Kui ei mürgita ei sõnad ega kohalolu, siis parasiit püüab otsida kellegi uue, kuniks ta otsib vale inimese ja siis juba sekkuvad suured valgusemassid ja see parasiit aetakse sellest inimesest õiglusega välja.

Siis tavaliselt ongi need kurjad inimesed “patukahetsus” protsessis kus nende silmad muutuvad tagasi elavateks ja nad mõistavad kui palju kurja ja paha nad on teinud, tegelikult lihtsalt see inimese olemus oli autopiloodil olnud. Nüüd võtab aega, et see inimene taastuks ja hakkaks elama puhtalt armastuse ja siiruse jõul.

Kõik see on kui üks suur infovoog ja see ongi päris infosõda mis käib. Varem olid sõnad töövahendid või sõjavahendid, siis tulid teod, aga tänapäeval on selleks peamiselt sõnad.

Hoidke meeles, et suuremad rünnakud tulevad alati vahetult enne seda kui Teil on midagi suurt elus juhtumas. Nad haistavad ära ja hakkavad teid kohe maha kiskuma, see võib olla ka väike pisike “teene”, millest algab järgmine oravaratas.

Küll te juba teate sügaval sisimas isegi, et see võib nii olla.

Võimalusi väärivad kõik. Valgus ja pimedus.

/Alan/