Maa vajab rohkem harmooniat. Ta kisab seda, mina ei julge vastu vaielda. Võtan kuulda.

Kui ma ei oleks lapsena naernud teiste üle, narritanud oma mõttega, oleks varem juba oluliselt teistmoodi kõik olnud. Ma ei tea miks see ühiskonnas normaalne oli ehk siis viis kuidas mõelda ja käituda, aga keegi ei rääkinud sellest, et mida meil on lubatud tunda.

Siis millalgi tehti rohkem suu lahti, et ma olen tundlik inimene ja ma ei pea varjama mida ma tunnen, siis tulid lumehelbekesed, sest nad loodi nende poolt kes ise olid täiesti kinni jäänud selles mida neile omakorda õpetati nende poolt kes olid kinni ja niimoodi jõuamegi tänase päevani kus on selgelt näha mis läks valesti, vähemalt meile inimestena ja mille tõttu.

Meile õpetatakse vihkama, usu või mitte. Meile õpetatakse raskusi.

Me räägime kaasa, isegi mõtleme kaasa, aga tunneme teistmoodi, vahel me paneme ennast tundma nii nagu teised, aga siis see tekitab depressiooni või mõnel viha inimeste vastu, tekivad kas enesetapud või mõrvad.

Tähelepanu ei anta, öeldakse, et see oli justkui looja poolt siis väike viga, aga samas iga inimene olla nii püha ja võimas, aga ühiskonda see ei koti, me lihtsalt räägime kaasa, aga ei taha seda tunnistada, sest sitaks mugav on kui tähelepanu pole meie enda peal kuniks jällegi sooviks tähelepanu, sest avastad, et Sind pole olemas, Sa kadusid ära.

Siis lähed kuskile ja ütled mida tundsid ja kõik naeravad ning ütlevad, et kõik on korras, aga sina jätkuvalt tunned, isegi nüüd kui Sa oled seltskonnas, et see kõik on autopiloodil, kaasarääkimiste, viisakuste ja uudishimu pakett-makett. Sellest realisatsioonist on oluline nüüd parimat võtta ja mitte ära kaduda endasse.

Sind lihtsalt ei kuulata, isegi alandatakse. See sööb hinge ära. Tulemus: 1-0 Sinu kahjuks. Parasiitlik programm toimib, Sul on enesehaletsus. Ära mängi seda mängu, tea oma väärtust. Küll keegi tuleb ja vajutab neid õigeid punkte, ma nalja viluks löön endale värava, ma ei mängi reeglite järgi. Ma võin kaotada, ma lausa teen seda ise, et näidata, et ma olen võimeline kaotama.

Need kes on Sinust teisel teadmisel ei tohiks võrrelda, kui Sina võrdled, siis oled nn madalamal teistest, need kes kõrgemale jäävad, sest sina alandasid end, nemad ei tohiks Sinu üle naerda ega parastada, sest siis oleksid Sina neist kõrgemal ja niimoodi see tasakaal tekib, kui õpid mõistma.

Sa oled võimeline tundma päris tundeid, väga hea, isegi selles kehastuses ja selles reaalsuses kus seda polnud ette määratud või lubatud. Mis sa nüüd tegema pead on see, et võta seda kui kingitust, see on ühtlasi ka anne ja võimalus muuta usu-või-mitte, maailma, olenemata mida teised räägivad ja õpetavad, jagavad teist vaatenurka, aga mõte on sama, Sa muudad kõike.

Kes ütleb Sulle kohatu energiaga täis sõnu, millest Sa loed selgelt välja kui näljased nad on, et neid konkse loobivad. See näitab inimesest kohe kelle alluses ta toimib. See on kõige lihtsam ära tundmine. Sina jätka ja ole kes Sa oled, kõik on hästi.

Teised jooksevad oma maratoni edasi võidu üksi iseendaga. Sinu tunnuspilt on feik ja see oli tõeline, aga nüüd on ainus viis tõeline olla seda tõeliselt olla.

Jää kahe jalaga maa peale, ära hüppa ja vehi kätega, püüa leida see oma väljendus, see miski ja naudi maist elu kõrgematel viisidel. Sinu mõistus on Sinu instrument. / Alan

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar