See on olnud Sinu vaatenurk. See on tänavuseni seda. Kuid nii nagu Maltal kinnisvara soetades saad omale teise kodakonsuse oma esimesele juurde, sest see on seaduslikult võimalik, siis nii on lubatud omada erinevaid perspektiive vaatlemiseks, ja seda on rohkem kui üks kuidas vaadelda.

See kaanepilt on mis ta on, aga kuidas me seda tajume ja tunneme, see sõltub meist kõigist endist. Meeldiks seal olla? Kas kohtume selles? Meil on see võimalus praegu jagatud maailmaruumis, et tervikuna luua kaunipäraselt asetatud väärtus kõiges selles meeletus tühjuses meie ümber. Katame laua ja võtame külalised viisakalt vastu ja ärme söö kedagi ära. Oleme eeskujuks.

Maagia on see mida teine ei mõista, ega tohikski, selle eesmärk on tuletada meelde igale inimorganismis viibijale, et on asju mida nad ei tea veel ja sellest tunnetades võib võtta meeldiva suhtumise hinge ja seda ka välja näidata, sest ühel heal kaunil päeval tuleb välja, et läbi selle õppisime ise kasvama välja pimedusest kuhu meid istutati.


Hirm on pesast kukkuda. Hirm, et läheb katki see muna, et pigem ei kooruks veel, ootaks ja et äkki läheb üle. Hirmust kardame sündida elusse endasse.

Alguses kohas kus hingata ei saa, õpime, omandame endalegi teadmised, et kehad on kõigest vahetuvad ja süsteemsed vahendid kogemaks erinevaid vaatenurkasid sellest ühest ja sellestsamusest. Kohas mis võõras, saab tuttav.

Ka vesi võib olla eeter isiklikult, miski iidne ja teaduspäraselt kohandatav element mida võib kujundada pelgalt tarbeesemeks nii nagu himaalaja sool mida väidetakse teadvat olema kusagiltläbi 250 miljonit aastat vana, siis selliste tugevate järelduste järelkajaks sooviksin mõelda kuidas seda näen. Selgesti on see midagi nii iidset, et lausa kõlbab toidulauale sõnaotsesesmõttes söömiseks. Väga huvitav ja loogiline kui olla selline olend kes sellest informatsiooni suudaks välja lakkuda.

Meie ümber on imelised energiajäägid, sedagi tõesti fantoomtunded sellest mis kord oli. Soola osas ma ütleksin, et inimene ei tarbi mitte soolast kivimit, vaid kaugeid aegasid tagasi talletatud informatsiooni sellisel kujul nagu selleks on meile sool, oli aeg kord kui maal olid sootuks teised energiad, et kogu taju oli maagiline ja fragmendid sellest on need. Kristallifitseeritud informatsioon kaugsest iidsusest on see mida inimene soovib kutsuda soolaks. Vot nii iidne on see lihtlabane sool mis on tolm sellest mis kord oli. Himaalaja sool omandas ja säilitas meeldivama tooniga rohkem informatsiooni. Meile meeldib seda kasutada toitudes, jalavannides jne.


Mis puutub veesse. Maale reaalsusesse sattunud eeter mis aja jooksul valgunud maale füüsiliselt, täis informatsiooni kõrgematest vibratsioonidest, vähemalt kübeke mis sellest järele jäi, seegi võimas ja Sa kümbled selles.

See on küllus, aga isegi selle küllusega on kurb tõdemus see, et see on kõigest madalamaid kihtisid ja hüvesid, me tegelikult supleme jääkides ja viibime kohas mis alles jäi kord millestki, aga kus on surm. Selleks, et sellest välja kasvada, peame võtma kõik viimse tahtejõu kokku ja olema paremad, ületamaks enda loomust, olema nii tugevasti üle, et lausa kerge on.

Sa hingad eetrit sisse ja elatud sellest. See on see osa mida tõendama ei pea, seda peab kõigest tundma.

Teadus seletab suurepäraselt kõik lahti ja loob mingit loogikat, et mõista ja arusaada paremini seda müstikat, aga see ei tähenda, et antud asjadele ei oleks mitmeid tähendusi, kõik tähendamaks üht. Sa oled informatsiooniline olend ja toitud sellest, aga tunnistada on raske eks. Keegi ei taha öelda välja isegi endale tihtipeale, et ma olen parasiitlikus meelevallas süsteemis mis toidab parasiitlikkust.

Ja mulle see kahjuks meeldib nii nagu kõigile teistele minusugustele. Muidu oleks ammu midagi muudetud. Kuidas on suudetud inimesetõug panna sõltuvust tundma virelemisest ja tarbimisest, mugavustest ja konfliktidest. Draamatsemine on juba täiesti ilma igasuguse sooerinevuseta populaarne trend meie inimeste ühiskonnas. Kogu maailm elatub teiste kõrvalseisijate nõrgemate energiatest. Ja näpuga näitame alati deemonite suunas. Nemad on õige süütukesed tegelased meie endi kõrvalt kes me armastame vihata ja siis ütleme teistmoodi.

Me oleme liiga temperamentsed, bipolaarsed skaalakõigutajad ja see on balanssist väljas. Armastus ja vihkamine on üks ja seesama tõde erinevatel kraadidel, mõelgem hästi hoolega selle peale.


Mis tähendaks olema umbmäärane hingerahu selle tõelise rahuseisundiga võrreldes kui seda ei tohikski üldse võrrelda. Seda saaks tunda koheselt võimalikult tugevalt võimalikult sihipärases fokuseeritud suunas. Sinna kuhu anname oma energia ja tähelepanu, seal võimendub meie manifestatsioon.

Kui valid koheselt viibima ilma eeterlike ankruteta väheke kõrgematel võimalustel oma eetertunnetusega, saate edasi juba ise käest lahti lasta eetervanematelt, et teha esimesed sammud omapäi ka selles kerguses.

Võib ju alguses tunduda, et kohe hõljuksime minema, aga tea, et tagurattad on ikkagi all, rattalt maha kindlasti sa ei kuku, sest hõbeniit hoiab Sind siin ja kui tunned, et kukud, siis kuku täiega ja ära jonni, tõuse maast ülesse. Püsti!


Jaga andestust personaalses ruumis kõikidele inimestele kes suudavad vastu võtta aktsepteerimise kusagil teises kohas energeetiliselt. Seda on tunda kui keegi vajab andestamist, andke talle energeetiliselt see.

See kuidas on võimalik tunda kuidas keegi südamest otsib andestust, see tuleneb sellest, et tema energiad on põimitud läbi Sinuga, sest ilmselt te võtsite talt selle enamuselt endale ära konfliktiga ja te tunnete seda vähest mis temast järele jäi, see väike saamatu pärisolemus kes otsustas jonnida ja mitte tõusta enne kui talle käsi ulatatakse ja nüüd alles hakkab mõistma, et ta peab ise hakkama saama ja tegema esimesed sammud selles võõras maailmas, loomaks ja ülesse ehitama seda mis tuttav ja rõõmustav.


Nii on see igal pool kõigega, ehitage ülesse seda mis tuttav, andke sellele vägi ja sõpradele jagage ilusaid märkamisi ja võõrastele veelgi rohkem. Headus ootab kurjuse varjus, aga aeg-ajalt selles pimeduses, ole nii hea ja näita tuld. Me kõik saime väiksed taskulambid orienteerumaks selles pimeduses.

Tõusete nagu fööniksid tuhast, kollektiivselt.

Pimedad nurgad kaetakse sellise valgusega, et nurgad kaotavad varjundid ja neist saavad üks. See kord on olnud ja kord võiks veel olla. Kui meie oleme selleks valmis, siis kord kasvame ja pistame pea välja mullast, et päikesele võimalikult lähedale valge universumi suunas kuni läbi imelise lubamise avastame ennastki ühel kõige-kõige kaunimal päeval elamast paradiisispektrumis, valges universumis, kohas mida näen sellelt kaanepildilt esteetiliselt kiirgamas minusse. Ma tunnen seda pulseerivat oma südames, hingemootoris, et midagi selles sellist on, sest pilt pildiks aga see tundmus mida kogen.


Ma tean, et on võimalik elada läbi tunnete, aga järgmine samm sellest oleks elada läbi tundmuste ja seda tundmust aktiveerib kõigest imeliste elementide jumalikult korrektne asetus.

Tuletan nüüd meelde, et Sina ja mina kõik kanname endas jumalikku olemust, seda algolemuse särtsu ja läbi selle võime ise puudutada teisi läbi eneseväljenduse, loomekunsti ja kõige vägevaga.

Kauneid metafoorilisi sümbiokosmilisi väljaväljendatud sisesisimusest toodud kingitusi kõigile kes seda oodanud. Üllatus-üllatus, kõik on veel ees.

Minult täna sõnum ja sõnaväljendus. Soovin, et tunnetaksite mida mina, aga nii nagu teie. Sest nii ongi kõige õigem, mina olen kõigest peegeldusinstrument ja Sina tead ise kõige paremini kuidas ennast nüüd tunned. Oled hoitud ja saagu kinnitust Sinu head kavatsused läbi minu sõnade.


Kuidas Sa seda pilti nüüd näed?

Muusikataustaks: https://www.youtube.com/watch?v=7DTrxN_qEQE

Sõnumikunstnik: Alan Durier

Jagamine lubatud ja sõnad vabavara.

Kaanefoto Artist:

JOHN STEPHENS


Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar