Ma ei ole suurem asi armastaja ega tea selle sõna tähendust, mul on tööd endaga palju, aga ma proovin teekonda ja suhtumist enesearmastuseni väljendada nii kuidas oskan.

Ma käin poes, kokkan ja pesen nõud. See ei ole kohustus, see on cha-cha-cha. Armastus käib kõhu kaudu ja kõhutäis on tänuväärt.

Ma külvan seemned, rohin ja hoolitsen taimede eest. Taimed on elujõulised ja tunne on tänuväärt, stressi ei ole. Armastus on nähtav, taimede õitsemine näitab seda.

Kui kodus seisavad esemed ja Sa neid tolmust puhastada kahe nädala jooksul ei ole võimeline, siis tuleks sellest esemest loobuda. Õpi loobuma, ära hoia kinni sellest millega Sa ei tegele ei jõua.

Kodu on tempel, nii nagu keha, aga kohe jõuame selleni. Voodikoht on pühamu. Need on minu elus väga olulisel kohal. Need olid mul olemas, elu aga vahetub ja muutub, sellega minnakse edasi ja vahel jääb Sinust kodu maha, aga kodukoht nüüd on see kus olen mina. Minu keha on minu tempel ja tänuväärt on voodikoht mis on puhas, pehme ja kus ootab Sind keegi teine, silitab ja puudutab.

Kui kedagi ei ole, võib vabalt padja kaissu võtta ja tunned kuidas Sinust peegeldub meeletu armastus ja ka sellest piisab vahel. Maagiline padjake. Ma usun headuse leviku programmidesse rohkem, sest kurjust on niigi palju ja ma seisan vähemuse eest.

Ma usun, et lootuse-seemned on meil kõigil käepärast ja kui endal on lootuseõied puhevil, võib seda pakkuda teistele. Lootus on edasiviiv ja inspiratsioon selle lükkaja. Usun, et me kõik leiame enda koha selles reaalsuses. Varem või hiljem. Kõigel on mingi tähendus, isegi kui tundub vastupidi.

Mul on maailma rahad ja samas võib mulle öelda vaene, aga kindlasti kohe ei ole ma odav. Ma usun küllusesse ja väärtustan inimesi, see on kõige hinnalisem valuuta. Naeratus ja hoolimine, need on hindamatud.

Ma tahan kodus vabadust norsata ja peeretada, isegi kui ma seda ei tee, aga see vabadus võiks olla. Iga asi on omal kohal ja ma ei tunne süütunnet, et olen valinud enda järgi miks see nii olema peab. Ma olen oma elu maag ja kodu on tempel.

Tundub, et muidu on enamvähem klaar, et selge pole minu elus miski, aga eks selline segadus loksutabki kõik ühel hetkel paika.

Kokkuvõtteks siis pakun, et Armastus on usaldamine ja lubamine endal olla kes Sa oled ja vot siis näed isegi kes lõpuks Sinu ümber jäävad, isegi kui Sa ei muutu. Kes teab.

Armastus võib olla ka hommikune kohvi, sest isiklikult olen mina kohvi nautimise hetkel kõige siiram inimene üldse, ärge esimest lonksu köhatamise või klatsiga rikkuge. 💚

Armastus on hakkama saamine iseendaga. See võib olla kõike, aga tulemus armastuseni on alati üks – vahetu naeratus näos, südame tulitamine rinnus ja tunne justkui oleksid kerge kui sulg.

Graatsiline kõnnak mööda armumise vaipa, tunne, et oled alati hoitud, nähtud ja märgatud, kasvõi iseenda embuses. Siis tuleb teadmine, et mul ei ole Sind vaja – ja seda rahulikus mõistmises.

Ma ei sõltu teistest. Ma saan kõik tehtud ja olen iseseisev, aga ma jagan ennast Sinuga suurima hea südamega ja ma armastan ennast veel rohkem Sinuga. Oled, kuniks oled.

Armastus on Sinu jaoks see miski muu, mis ta on minu jaoks, aga Seda saab jagada ainult nii, et oled Sina ise ja keegi teine märkab Sind ja soovib jagada ennast koos Sinuga, selliselt, et mitte ükski soov ei jääks kaevu ega ükski täht teiste sõnade varju. 💚

Ma ei silita Sind vastukarva. Ma paitan Sind õigesti.

Kõik mis Sa teed, tee armastusega. Ja vot siis võid Sa mängida suhet mis on tõeline. 

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar