Rubriigid
Kohvijutlus

Mis asi see kahvel on? Küsib metslane kes õgib kätega.

Jaga esimestena seas oma seinale:

Ei anna enne rääkida ja seletada kahvli eesmärki kui metslaste kõhud täis söödud on. Miks me ei tarvitse mõistma mis tõeliselt aset on leidnud ja aset ka praegu leidmas, on seetõttu, et inimestel pole huvi lähtepunktistaadiumi minna, et rääkida tõeliselt, nii nagu need asjad on. Ma toon aktuaalsema näite sõdade pidamisest.

Ja vaatepunktiks mina ise, ehk tsiviilelanik. Ma ei saa lähtuda teisiti kui sellest vaatenurgast, sest ma pean olema tõeline selle koha pealt, et kes olen mina. Tsiviilelanikuna ja seaduste kohaselt peaksin mina olema vaba oma otsustes ja tegudes, ka mõtetes (uskumustes) ning senikaua kuni ma ei riku seadusi, ma ei võta osa ühestki poolest ega poolehoiust. Aga teate kellele veel seadused meeldivad? Need kes tahavad poolehoidu ja pooli luua. Kes tahavad inimesi tülli ajada omavahel, neid üksteist vihkama meelitada. Neile kes tahavad neid seadusi rikkuda selliselt, et see oleks legaalne kaasata tsiviilelanik nende loodud konflikti – tõeline bürokraatiline pandoora laegas on avatud mis võimaldab kaasata tsiviilelanikke seaduste alusel jumala enese seaduste vastu.

Mina ei taha inimest tappa ja mul puudub selleks igasugune huvi, uudishimu või soov. Enda ja lähedaste, ka süütute kaitsmine on inimese rakkudesse nagunii programmeeritud, aga enamjaolt võiks täheldada ka seda, et selliseid inimesi on vähe. Rohkem on neid kes kuulavad käske ja teevad mida suurem valitsev kuri jõud neil teha ütleb. Lisaks põhjendavad nad endale seda sellega, et nad teevad mida tegema peab, et ka panevad valiku ette kas hukkuvad teised, või meie. See on süü veeratamine mujale, see on käsutäitmise programm, botile.

Nüüd siis me jõuame situatsioonideni, vastavalt neile me saame tõesti küsida hingelist lunastust läbi selle mida me mingis olukorras tegime, et tegema pidanuks, ainult, et meie üle mõistetakse kohut ikkagi mujal. Me ei tea kas me teeme olenevalt situatsioonist õigesti. Nüüd me jõuame valikuteni ja tagajärgedeni, et mida meie otsustame vastavalt mida me välja suudame mõelda, kas me mõtlesime välja ühe stsenaariumi või mitu ning tegime valiku neist mitmest.

Ja nüüd point: Satanistlik on saata puhtahingelist meest sõdima liidrite ärilistesse konfliktidesse mida nad ei ole võimelised ära lahendama tsiviilelanikke kaasamata.

Tekib, et tunne, õiglusejudinatega nahal, et käimas on suurem mäng kus headus pressitakse vägisi kurja küüsi. Kui inimene vaataks enda vaatenurgast kui nurka on ta surutud teiste vaatenurkade poolt, siis peaks inimeses tärkama jõud ärgata mugavast mulliunest ülesse ning saaks elavaks inimeseks. Tarbijaühiskond on bottidest kubisev ja mõeldud hävitamisele, kui aga sina soovid ellu selles suures mängus jääda, siis pead sina mõistma, et ära täida iialgi kurja käsku ega tapa inimest, pigem anna ennast loojale üle tehes mis õige.

Kui vähe on elusaid inimesi selles sõjalises kolooniareaalsuses? Väga – väga vähe ja nad vihkavad meiesuguseid. Me teame neist rohkem kui nemad ise. Neid hoiab käimas ainult see, et bottidel on kalamälu ja nad ei oskaks nagunii midagi ette võtta, sest nad on üksteisest eraldatud läbi erinevate kemikaalide ja meelelahutuse, mugavuse, argliku elustiili ja saamatuse läbi. Pole olemas pooli, on poolte peal olev juhtiv jõud mis pooled omavahel tülli ajab, et nood üksteist ise ära hävitaks.

Palun ärgake ja lugege sõnum välja. Sõnum on lihtne: Eliitperekonnad -> Riigid (firmad nendele) -> Liidrid ja kõik osavõtjad sellest skeemist. Lähteallikas on kurjuse juur mis tasuks kohesemas korras üle suure laia ilmakaare raadiuses välja tirida (eemaldada) ühtselt, inimkonna poolt. Las sääskede inisemine kaob, sest kevadelind laulab kenamini. Ühtse kauni rahva heaks! Elu eest!

Jaga esimestena seas oma seinale: