Oot ma proovin korra uuesti. Ma olen energiavampiir kes toitub positiivsusest. Ma varasemalt tundsin rõõmu kui läks halvasti neil keda vihkasin. Ma varasemalt tegin nägusid, et peegeldada inimeste peegeldusi minust neile endile tagasi kõige hullemas võtmes, kordagi peegeldamata neile nende häid külgi.

Kui keegi pidas ennast paremaks, tundsin ma ärritust. Ma tahtsin ise ka parem olla nüüd nendest endist. Ma varasemalt tundsin viha, raevu ja vimma nende üle kes tegid mulle omakohut või tahtsid mind haavata. Mu kättemaksuhimu on olnud meeletu ja mu vihkamine lõputu.

Ma käisin täitsa põhjas nende tundmustega ära ja ühel hetkel ma otsustasin, et kui tegelikult ka ainult mina olen selline, siis ma olen üldini halb ja ei vääri elada, aga samas mu hing ütles mulle, et ei… Sa pole ainus, lihtsalt keegi teine ei taha sellistest asjadest rääkida, see ongi inimese suurim pimesikk, et varjata seda poolt endas ja näidata ennast parimas valguses.

Ma hakkasin uskuma seda teooriat ja see aitas mul saada paremaks inimeseks. Ma ütlesin endale, et olgu, kui kõik inimesed on sellised, siis vast ma muudan ennast sügaviti ennem ära, tõestan, et on võimalik jätta see negatiivne ja asendada positiivsusega, aga see peab tulema otse südamest ja ausate tunnetega, siis võetakse eeskuju.

Nüüd on ikka täitsa pea peale terve elu keeratud, sest ma otsustasin teha kõik omamoodi, edaspidi, surmani välja. Ei saa mind keegi kontrollida. Ma loon parema maailma.

Tuli sõnum, et see on väga ohtlik, sest ma võin hukkuda niimoodi, sest maailma süsteemis olevad inimesed ja hammasratas ise on parasiitlik, et siin ongi läbi võtmise kõik alati toiminud ja kui ma lõpetan võtmise, siis peab mind toitma läbi andmise, aga andjaid praktiliselt ei olegi ja iseenesearmatuse otsimine on rohkem püüdlus kui kohalolek, aga see on võimalik, kuid see saab olema ekstreemselt keeruline minusugusele energiavampiirile, aga olenemata sellest ma otsustasin, et ma teen sita ära, pohh, ma olen üle oma loomusest kui sellisest ja lihtsalt teen lükke ära.

Nagu kes tahaks öelda välja ja tunnistada, et oh sa perse, ma vist olengi täiesti üdini halb hing, vampiir, parasiit ja kõnts.

Ja siis ma hakkasin lihtsalt muundama oma negatiivsust, läbi raskuste jaa, sest protsessi käigus muutus viha haletsuseks ja raev kurbuseks ja nii edasi… aga nüüdseks tean, et see oli võõrutus ja kui ma praegu juba suudan olla vahetu, siis järelikult on asi siiani toiminud ja kui ma jätkan, siis see hingeline lunastus tuleb järele. Kuidas teisiti muuta võtmist, kui et ohverda ennast läbi andmise ja ühel ilusal päeval hakatakse rohkem andma ja sa võibolla oled veel ise ka elavate kirjas kui see päev tuleb ja mitte keegi ei ole energianäljas ehk siis kõigil on motivatsiooni, rõõmu, inspiratsiooni, märkamist ja kõiksuguseid häid asju selles maises elus, selles kummalises reaalsuses.

See on üks mu avameelsemaid ja julgemaid mõtteid, et tunnistada endale, et minus võibki olla kõik maailma probleemid mida ma olen enda kanda võtnud.

Ma enam ei taha halba mõelda. Ma ei oska enam oma viha ülesse leida. See tapab mind praegu, ma tunnen, et ilma vihata sulan kuskile ära. Ma ei oska, ma olen segaduses, ma vajan tuge ja märkamist selle eest, sest see pole kerge.

Nüüd ma tahan teistele head, aga ma tunnen ennast nii üksinda teadmatusest, ärevil ja kurb. Ma ei oska enam mitte kuidagi edasi liikuda. Kus mu koht on? Mul on ainult need vähesed inimesed kes ütlevad, et nad armastavad mind, ma pean seda uskuma. Aga kuidas Mina neid suudan vastu armastada? Kõiki, igat ühte. Ma olen tänus. See kõik ülejäänud maailm on miskitmoodi kuidagi minu jaoks nii vale, aga ma pean jätkama, ma lihtsalt pean.

Miks see on küll niimoodi, aga ma teen kõik selleks, ma pean vastu, et saab see andmise aeg tulema, sest see lihtsalt toimib meile kõigile palju tõhusamalt ja võtmise aeg peab lõppema nüüd ja praegu, see ei toimi enam.

Kuni on raha, kuni on võrdlemine, kuni on mänglemine – sünnitab see kõik ebavõrdsust, negatiivsust, tasakaalutust ja see tuleb meile kõigile lainena tagasi ahnuse, viha ja raevuga.

Seda räägin mina, vampiir isiklikult. Deemon ja kurjajuur. Kus on meie lunastus sellest mõtlemisest ja tundmusteankrust.

Kas see ongi, et kurjus on olemas, aga muunda see valguseks? Seda iidsed juba teadsid, et kuskilt maalt läks kõik veits lappesse ja tasakaalust välja, aga me saame tasakaalu luua ainult enda pealt ennem kui teistelt seda nõuda. 🙏❤️🤔

___________________________________________

Vihkamisest võib saada armastus:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10158430090543389&set=a.10151750526788389&type=3&theater

Tasakaal on loodist väljas:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10158407823533389&set=a.10151750526788389&type=3&theater

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar