Inimestena oleme kinnitunud varinaudingute sõltuvusse, et lohutada ennast päris tundmuste projektsioonis. Mis pildi see meist aga teistele jätab. Miski ütleb meile meie sees, et me pole täielikud. Ainult püüdlus, aga kohalolemine pea üüratult võimatu. Siin vibratsioonis me seda rahu ei leia ega. Me peame lõpetama teistest sõltumise ja tegelema ainult iseenda meeleolu ja sisemaailmaga.
Me peame mõistma tegelikkuse tegelikku tähendust – tegelikkus tähendab seda, mille eksistents ei ole lõpetatav, tegelikkus tähendab igavikulisust. Materiaalne maailm on vaimse maailma jäljendus. Tegelikkuse järgi kujundatud mateeria kombinatsioon. Inimene loodi kellegi järgi, see polegi enam oluline, sest hing lustib täiel rinnal ja see kõik hea on rõõmuhüppe kaugusel. Hingele keskendume nüüd, see on investeering järgmisesse ellu.
Kõige parem teejuht on see kes vakka ja naeratab. Vaimsed tähelaevad ja päästetud hinged, saab olema kaunim hulga kui teadlikkus on avardumas. Meie kõikide emad keda peame usaldama, et mis on meie kõigi isa.
Maakene pidi olema planeetidest keskmine, vaimsuselt. Võib alati hullem olla, aga meil on hästi, niigi hästi ja alati võib juhtuda, et saab paremaks. Saab, aga peame üheskoos sisendama usku üksteisele, sest see on punuma viimasel ajal pistnud.
See kõik jutt kõneleb Sinu ideaalsest olemisest. See jutt räägib Sinust, mu armas sõber hingekaaslane. Sina, kes Sa tõeliselt oled ja püüad kõigest väest või mitte näidata ennast siin materiaalses maailmaruumis teistele. Me kõneleme samas universaalses keeles.
Usu iseenda väe eksistentsi ja purusta kõik takistused, muunda kõik pimedus ja keskendu soojale helgele valgusele, sest siis tunneb ta su ära ja võtab su enda kaitse alla. 