Üksindus on teema, mis puudutab paljusid inimesi kogu maailmas. See võib olla ajutine seisund, kui meil on vaja aega iseendaga olemiseks või pikaajaline kogemus, mis võib olla tõsine terviseprobleem. Üksindus võib mõjutada meie füüsilist ja vaimset tervist, kuid on oluline märkida, et sellest on võimalik välja tulla.
Enamjaolt jääb üksinda see inimene kes tunneb ennast lihtsalt kõrvalejäetuna. Põhjused on erinevad, aga üks tundemärk on enamusel varnast võtta, nad tunnevad, et nende ümber on sõbrad ja tuttavanud justkui täiskasvanuks saanud aga nemad püüavad seda last iseendas säilitada. Teed viivad lahku ja eneseareng pikk on ees.
Üksindusega võitlemise esimene samm on enda teadlikuks tegemine sellest, mis põhjustab seda tunnet. Kas see on ajutine olukord, kus olete eemal oma sõpradest ja perekonnast, või on see pikem aeg, kus te tunnete end üksildasena, hoolimata sellest, kes teie ümber on. Seejärel saate hakata tegelema selle põhjusega, kasutades erinevaid meetodeid, mis sobivad teie olukorraga.
Üks võimalus on leida uusi sõpru ja tutvusi, kellel on samad huvid ja väärtused nagu teie. Seda saab teha läbi kogukondlike organisatsioonide, hobide või sporditegevuste.
See aitab luua uusi sotsiaalseid suhteid ja leida inimesi, kellega jagada oma muresid ja rõõme.
Teine võimalus on keskenduda iseendale ja oma vaimsele tervisele. See võib hõlmata meditatsiooni, joogat või teraapiat, et mõista oma mõtteid ja tundeid ning leida uusi viise nende väljendamiseks ja lahendamiseks. Püüa leida oma üksikul teel motivatsiooni ja inspiratsiooni, tavaliselt aitab selliseks puhuks enese väljendamine.
Kolmas võimalus on leida võimalusi teiste inimeste aitamiseks. Üksinduse tundega võib kaasneda tunne, et meie elu ei ole oluline ja et me ei saa midagi anda. Kuid isegi väikeste heategevuslike tegude tegemine võib anda meile tunde, et meil on tähendus ja et meie elu on väärtuslik.
Vahel ongi tarvis pikka aega üksindust, et tulla millestki suuremast võitjana välja, aga tuleb teada mitte sõltuvusse sellest jääda.
Lõpuks, oluline on meeles pidada, et üksindus on loomulik osa inimese elust. Seda tuleb mõista ja aktsepteerida, et saaksime sellest tervena välja tulla. Ja me tuleme.