Nagu orav kes tuleb tõru manguma, ega saa arugi et kusagil võib varitseda inimlik kavatsus, aga mis tal sellest. Eks inimeste peas käib tihti paralleelseid jambolaiasid, kes tahab teada kas metsloom usaldab võõrast, ja millistel põhjustel ta seda teada soovib, see jääb ainult psühhiaatrite hinnata.
Maailm on suur, aga kitsas, kui paljud laiutavad seal kus ruumi oleks ka teistele. Kõigil on enda universum, paljud on omaettehoidvalt loovad ja teised võtavad mis võtta annab. Kes on milline, kes on teistsugune, loeb lõpuks ikka suurema kollektiivi arvamus või see kellel on palju võimu.
Võimutsev inimene toidab, sest soovib aristokraatlikult magusat ülemvõimu mekkida. Selline peost suhu toitmine, kellestki teisest endast armetuma imago loomine ja tegelt aga ega oraval pole vahet kuidas kellegil see nupp seal nokib, kuniks tõru välja makstakse.
Ega jutt ei käi üldse oravast ega ei ühest ega teisest. See räägib stereotüüplikult aimatavast käitumismustrist. Meil kõigil on kalduvused jääda teatud stereotüüpide meelevalda ja kellel vähegi nina on, see haistab selle ja kes vähegi võimu ihaldab, see tuleb ja lihtsalt võtab selle. Läbi ajaloo on sellised haistinguid oma ninalõõridesse saanud nii üks või teine, aga ega sellest jutt ei käi.
Vahel tahab mõni peremehekompleksides vaevlev nolk tunda ennast võimutseva füürerina. Mistõttu teatud nimesid süljele ei tohiks võtta, ega teagi enam mida tohib või mida mitte öelda ega. Seega me lihtsalt ei ütle, sest meie ei tea kuna keegi solvub ja ukse maha lööb swat-tiimiga.
Kuidas mulle meeldib üle pingutada, et lausa ennast parastada selle eest milline ma olen valinud olema. Üks närvipundar. Ma ei ole milleski kindel, et mida ma võin usaldada, pärast kõiki neid õpinguid… rõhutan, et ma pole seda tüüpi olend kes käed laiali kusagil midagi kuulutaks. Ma vaatlen. Ma annan aimu, aga ma olen teadlik kui kergesti on võimalik keegi hävitada ja ma tahan veel elada.
Varsti on eliit ära kaklenud ja majandus kokku kukkunud, kuldne kompromiss tehtud rahva osas ja kui mitte keegi kasvõi mõnda aega ei peaks virelema vaesuses, saaks asjad andeks antud. Mõtle, Sa võid veel end korda ära tõmmata… ostad tesla, sest sul on raha ja elad sellises majas mis on null kohustustega. See on võimalik.
Me kõik koosneme heast ja halvast, meis valitseb põrgu või paradiis. Me ei saa ainult lubada olla ühel poolel koguaeg, ma ei tea mitte kedagi kes nii suudaks ja ma ei usu, et isegi Guru ise ei karjuks või ropendaks kui varba vastu uksepiita ära lööb.
Paranoia, et teaksite, on kaitsemehhanism, tihti ülevõimendatult häiriv ja tervisele kahjulik, aga pahatihti elupäästev. Kui Sinu elul varjub kohustus seista oma elu eest, siis Sa seisad. Eriti juhul kui keegi teine tuleb Sinu hoovile. Õige eestlane, tal oli maa mida armastada, kaitsta ja mille nimel seista… õige eestlane on lihtlabaselt aus, matslik, enesekasupüüdlik maakas, kõrge kultuurihindavuse ja musta huumoriga anti-rassist.
Meil tegelikult pole õrna aimu ka mis kusagil maailmas toimub, aga me tahame alati lobiseda ja olla kõige targemad. Eestlane on üks püüdlik rahvus, südames on eestlane hea, aga ta võib ennast pidada viikingiks ja siis lõpetada kainestusmajas.
Õige Eestlane, see vajab oma kaasmaalase julgustust, tuge ja pealehakkamist, kätt õlale ja usaldust olulistel hetkedel. Me oleme jõudnud taaskord, meile esimest korda, juba nii mitmendat korda… eluliselt olulisse momenti.
Mis seal siis ära ei ole, kuraaat! Hakka mottima oma sõpru alustuseks. Moti võõraid. Moti ka ennast. Kurat küll, võta kokku ennast Sa üks armetu elajas…. ütlen ma praegu endale.
Samal ajal kui Tõnis Mägi ära canceldatakse, mõtlen mina, et mis kuradi känseldamine siin käib ja kust-otsast see tõsiselt-võetav on? See on täpselt sama segane kui minu väljendus, mitte midagi targemat pole ka faktikontrollijad… kedagi ei koti faktid, kõik tahavad rääkida ikka oma versiooni loost.
Õige eestlane teeb 100 kraadiga sauna, röögib ja hüppab külma vette, aga praegu ei julge sellist asja soovitadagi, ma saan mõttest kopsupõletiku, sest immuunsus pole nii tugev kui vesi, toit, õhk ja maapind on kemikaale täis. Kellele neid lennukeid vaja nii väga on, et peab sinise taeva ohverdama? On keegi üldse kunagi suutnud asjale tõsisust taha lisada, et kui teised lähevad päikese kätte puhkama, jätavad nad meid sitase keemiapilve alla kassima.
Loodus annab koguaeg mõjuväärtust tunda, et kuidas asjad tegelikult käivad ja mismoodi tuleb tasakaalustus. Praegu on asjad kõik nii ühel poolel perses, et varsti käib kiik üle võlli ära. Kes olid taga, need on nüüd ees ja mitte kahurilihana, vaid seismaks asjade eest millest me justkui ei saa aru, aga tunneme, et peab kohe muutuma. Eestlane on sellesmõttes küll viiking, et viska ta kõrtsist paduvihma ajal õue pasa sisse, tal on seal hea pikutadagi, aga võta talt kodu ja turvatunne, siis näete kui kokkuhoidev rahvas Eestlane on.
Eestlane, see on üks õige kaabakas, kes on suuteline armastama ja hoolima, aga ära kurat tule võõrale maale oma paska puhuma.
Aa ma tahtsin seda ka siia vahele mõelda, et …. see Antarktika kui jää alt välja sulab, siis te kuulete mitte ainult rõõmsate krevettide elevusest, vaid püramiididest ja iidsest arhitektuurist. Ja palju-palju muud… see on nii lähedal. Põnev… see on põnev…. aga ei tasu veel alla anda, olenemata vanusest.
Mõni sureb 20-aastaselt, aga matused toimuvad 80selt. Elu ongi keeruline, aga mitte keegi ei ole iialgi käskinud seda elada piinarikkalt. Inimesed on seest surnud ja pealt ei suuda enam seda varjatagi… me elame valedes, võlgades ja sõltuvustes. Ma olen sõltuvuses elust ja ma ei suuda lahti lasta, aga vahepeal viskab kõik nii üle ja siis ma soovin une pealt lahkuda.
Siis mõtlen, et kui mu süda lööb rütmist välja ja ma kahvetun valgeks ning olen minemas, et ma ikka tahaks jääda. Kuidagi iga kord kui mängida nende soovidega, võib juhtuda, et saad oma tahtmise. Seega proovime äärmuslikud mõtted hoida marinaadis.
Naermine on mõne jaoks väsitav ja mõni ei suuda enam naeratadagi. Me kardame naeratada, sest tunneme, et valetame. Meie hinge ümber on tekkinud halljas kae mis loob apaatsuse ja me muutume elavatest inimestest lihtsalt …. teistsuguseks olendiks.
Inimesed on viidud apaatsuseni ja ma olen seda kõige rohkem kartnud aastaid-aastaid, et üks päev ongi nii, aga nüüd see on minuga nii rohkem kui varem, see üksindus, see pole veel asendunud suurema sooja lootusega, aga siiski ma tean, et kuskil see seisatatab uhkusega ja ootab oma momenti.
Kui ei jaksa mina, siis jaksab keegi teine… kui muidu on öeldud, et ei maksa teiste peale loota, siis ausaltöeldes, see kehtibki allaandnud inimeste osas. See, et mina võin olla alla andnud, see ei tähenda, et Sina ei suudaks kõiki jalgele ajada ja luua suure uue hingamise.
Ma ei teagi kust ma alustan, asjad mida internetist võib leida… olete te üldse kursis, et Ameerika laiutab sisekriisides, mis puudutab kõige rõvedamaid teemasid mida lihtne inimene ei oskaks ettegi kujutada.
Terve maailm püütakse ajada põlvili ja segadusse, sest kaos aitab pesta kõik ja need kes alles jäävad, need ilmselt … tegelevad ellujäämisega kui et arvamustega mida keegi teine kusagil teeb.
Ja aiii kuidas nad teevad. Sa ei kujuta praegu ette, sest pole ühtki pilti ega juttugi… ei taha, et swat tiim ikkagi ukse maha lööks, ega.
Nii see maailm on. Praegu on palju võimu kuritarvitamist tänase päevani ja võimust lahti saada saab ainult kui võimutsejad omavahel ära on võimutsenud ja peale seda läbi mingi ime ka võitja võetakse jumala poolt, et rahvas saaks vabaks selliselt, et türannia kaob, peidetud võimutsemine kaoks ja rahvas õpib elama inimlikult, sest rahvas on see kes peab suutma hoidma korda enda kodus ja kodu ümber ning oma kodumaal. Kui me ise ei mõtle, siis mõeldakse meie eest … need niiöelda eksperdid on mõne päheõpitud raamatu kaugusel Sinust. Võta end kokku ja vii kurssi, kui alustad oma teekonda, siis tea, et See on kõige õigem rada mida käia.
On olnud varem põhjuseid hoida kokku, ja tuleb veel aeg kus kokkuhoid on ainuke, mis meid elus hoiab.
Nii – on võiduni jäänud veel üks sammLühike samm, sammMaa, isademaa, on püha see maa,Mis vabaks nüüd saabLaul, me võidulaul, kõlama see jääbPeagi vaba eestit näed!
Ja nüüd on aeg hoida mentaliteeti. Hoida väge. Hoida vabadust. Sina ja meie, Eestlased, me oleme selle maa kopsud ja me peame võtma end kokku ja hakkama hingama!
