Noh, perses on kõik? Kuidas ma nüüd siis kõnepilti kasutan. Ma kipun ropendama, aga ma ei tohtinud enam. Ma siiski samas kirjutan nagunii iseendale ja mind ei peaks huvitama, nii ju öeldakse. Jah, nii ma ka teen, sest väljendus on oluline. Vahel unustan ja kassin ära, kukun kott-tooli ja hakkan mõtlema, et mida enamat ma saaksin teha, et võrdsuse mekk tekiks keelele neile kes pikalt kibedat tundnud. Kaugelt sellest valguseteest mida sai räägitud, kõik on sünteetiline. Pikka juttu ei tee, see aeg pole selleks õige ega oluline suures pildis mis on ees. Peaks olema kõigile selge, et tegemist on väga keeruliste kõrgete levelite mängudega millest meie reaalsuses pole persetki vahet, väljaarvatud see, et see aitab kaasa suurele lähtestamisele, mõistate vast isegi, see pole algusest peale nali olnud. Lihtsalt nüüd me peaksime olema ühel meelel selles milleks maailm on saanud ja pikk jutt sitt jutt, ma tahtsin öelda, et see on see koht kus tuleb kokku hoida ja eestlase vaimu säilitada. Meil ei ole iialgi olnud vahet mis on see või mis on too, me kõik oleme jäänud ellu põhjusel, et me hoiame oma suu kinni ja naeratame kõigile, sest me ei viitsi tülitseda, kuigi me teeme seda nagunii igapäevaselt, samas me oleme armastav rahvas. Väljendus on tänaseni oluline osa inimeseks olemisel. Lihtsuses peitub ilu. Vaatame korra emotsioonipilte ja lähme tunnetama eetermaailma põimitud tulemusi ja nägemusi, mälestusi ja tundmusi.
Vägi ja koht kus sõna maksab. Hmm, rohkne julgus ja pakatav moraal. Mõistab enim see kes esteetikat hindab ja seda hingab. Ka koopas elamine võis olla väga hubane neile kes oskasid seda väestada. Kõige tavalisem rituaalipaik oli juba nii võimas, et ümber selle oli öösiti halo. Eetermaailm aegadest, enne suurt pimeduseaega. Sealt ajast enamvähem kus metsades oli hingus ja tulnukad polnud kõike veel ära rikkunud oma tulekuga. See üle perse tolleaegse rahva kloonimine ja taas ühiskonda toomine väga karmaliselt korda ei aita neid. Viimane lähtestamine ollagi aastatel umbes alates 1500 ja suurem sisseelamine toimus 1800ndel. Kahtlesel kombel ega mitte keegi ei teagi oma kaugeleulatuvat suguvõsa. Kõik on üks suur vale ja näitemäng, ning sõjad olid ka ühes selleks ideaalsed instrumendid, et sogada asja tõde selles hiilguses, et miks suguvõsa register oli ohutuse mõttes mitte arukas jne viib mu mõtte kõik sellele, et läbi lainete käib siin maailmaruumis mingi poliitiline sõda mitme suursuguse võimu vahel ja nad ei saa hakkama justnimelt nende enda ego pärast, aga nad ei jäta ka proovimast. See on vist see universumi printsiip, et kuidas ülal nii all võimis. Peab nii olema ilmselt siis. Ma pole seal maal oma teadvusega, et suurte poiste mängudest päris aru saada, aga tagamaad on nähtavad. Tulen tagasi igasuguste iidsete poolt ehitatud loometööde peale. See, et vanasti ehitati nii vägevaid hooneid tulenes minu uurimustöö järgi sellest, et mentaalne maailm oli veel korras ja toimis. Inimesed kasutasid eetervõrgustikul toimivat lahendust, olid ühenduses jumaliku portaaliga, said informatsiooni ja ehitisid endit parimate juveelidega. Polnud millestki väga puudust, aga lihtsalt kus kusagil keegi on ilma, tulevad tülid. Ja lühidalt siis varastatakse püramiidide pealt kuld ja loomulikult Eldoraado kuld on samuti rotti lastud. Faktikontrollijatel pole midagi siin teha. Räägime loomuspõhiliselt ja emotsionaalsemalt. Nimelt siis… teame kõik, et inimesed oma loomult kui pimedusest võetud, hakkab kõigile sitta keerama. Reptiilid on palju suuremad mängijad selles kõiges. Nende käes on teadmine. Miks muidu mitte keegi meist ei mäleta miks me siia tulime ja kuidas meid loodi. Jutte on palju, rohkem nagu klatsi moodi. Siiski, mõtle ja ära iial unusta kes Sa oled isegi kõige suuremas vaakumis ja teadmatuses, sest Sinu vägi on nii kuradima tunnetatav läbi südamekuuma ja plekseva tahtega elada. Sa oled ilmselt jumala enda lihane poeg… või siis kloonitud selle järgi hübriid kellegi teise loodud valega, kes teab. Igatahes, ma tahtsin rääkida sellest et mis juhtub kui läbi ajaloo koguaeg tapetakse ja varastatakse ning pärast ennast puhtaks pestakse valedega? Juhtub see, et kõik teevad näo ja naeratavad, kuigi see on kõigile teada kuidas keegi neile keerata alati tahab ja mis maailmas päriselt toimub. Lihtsalt raske on seda jutulõnga alustada kusagil seltskonnas, inimestel on vähesed teadmised õigeks aruteluks ja kõik tahavad et neil oleks õigus. Mina otsin aga kõiges õiges seda valet ja vastupidi vales seda õiget ning kuidagi tagasi rännata oma hingelistes mälestustes eelmistest kehastustest ja akasha kroonikate näppmise tõttu siia maale saadetud karistuseks teadmiste baasil ja oot misasja ma rääkida tahtsingi… Jah, see ehituse värk näiteks… kodukoht noh.
Seda kindlust kunagi ei ole ju enam, et see on Sinu maa mida Sa väestad sadu kuni tuhandeid aastaid. Ei taha ju et raisku läheb see väestamine kui kindlustunnet pole. Selleks see bürokraatia kurat tuligi. See ongi Teie vastus miks te ei tunne ennast kunagi oma maa peal koduselt. Muidugi kui Sa sünnid kusagile, siis see on Sinu kodukohale kõige tugevam tunne. Sinna Sa ilmselt tahaksidki kuuluda ja nimetada oma koduks. Miski kuhu jäid Sinu emotsionaalsed kristallkehad ootamaks Sind edasi arendama väge mida kõik Sinu eelnev suguvõsa on pidanud oluliseks teha. Noh, seda minul ilmselt ei juhtu, keeruline elu. Küll aga see ehitamine jah on seetõttu läinud odavaks ja koledaks. See ongi põhjus, sest kõik kassisid ära ebavõrdsuse pärast läbi paberite mis keeras nii nagi koolis inimese psüühika perse. Rikkad saavad rikkamaks, teised virelevad ebavõrdsuses. Süüdistamine ei aita, tunnistamine aitaks. Inimesed hakkavad jooma sest hääl kaob ära üheskätt motivatsiooni ning elutahtega. Sitapotist alla. Kodu ka pole. Ehitamine on kärbunud ja diplopoliitiliselt nõtkutud. Jeesus oli raha vastu ja üleüldse promootis ilmselt vabadust ja sai vabaks ka. Aga ma mõistan seda vägisi omastamise ebaõigluse tunnet. Sa ei taha ju ehitada kodu kui keegi selle ära lõhub. Ükskõik milliseid õiguseid Sulle paberil antakse, ei garanteeri mitte keegi Sulle, et See Sinule nüüd ka jääb. Sa võid bürokraatiliselt vaielda lõpmatuseni, aga selleks see ka jääb, pelgalt vaidlemiseks. Vaidlejatest väljaspool olevad näevad suurt pilti seetõttu, et nad on suutnud kamofleerida end ühiskonnast välja, et vaatlemine võimalik üldse oleks. Selle sees olles ei näe mitte midagi muud kui seda mida programmid Sulle sisendanud on. Mistõttu see maailm on mentaalne ja manifisteerub reaalsuseks inimeste kollektiivsel uskumusel. Ma pole piiblit lugenud põhjalikult, aga arvan, et see oli see koht kus paadimees nägi Jeesust vee peal kõndimas ja tahtis ka sama teha ja Jeesus ütles, et see on võimalik, kui ta seda usub, aga vette ta hoopiski kahtlustes kukkus. Jeesus ulatas talle käe ja naeris helkhalo ümber pea.
Aga pilt millest ma räägin on rohkem pigem see siin. Mitte, et see päriselt nüüd nii oli, aga metafoor sellel on ju hea. Tasub väga tugevasti uskuda ja vee peal saabki kõndida, aga kuna mina juba ise ka sisendan Sinusse läbi kirjapildi kahtlust, et selle üle naljatan, et ma ei tunduks vaimuhaige, siis ei saa meist kumbki vee peal seetõttu kõndida. Mõistad? 😀 Ei pea uskuma, aga kunagi kui selleks on aeg, siis see pole enam üldse ulmeline mõelda. Fun Fact, mu kauge esiisa väidetavalt ehitas vankrirattaid, aga ma ei tea kas see on tõsi. Pole oluline, miski saladus. Küsimus on rohkem Sinus kui ka minus, et kui sügav on Sinu usk? Kui Sa usud koos minuga, siis järgmine level meie usu kahtlustel on see, et kui paljud usuksid koos meiega. Kahtlustel on ka mitu levelit.
Ilmselt see on alati nii olnud, ma tundsin selles midagi tuttavlikku seoses mentaalse maailma mõistmisega. Igatahes seda mida inimesed enamus usuvad, see on domineeriv sünapside galaktika meie reaalsuse kardinate taga. Ma proovin ennast nüüd kokku võtta ja mõelda mida ma üldse rääkida tahtsingi. Seda, et me oleme uues simulatsioonis nüüd, et teaksite… see on nagu 5D reaalsus, ehk kõik teie ennustused lähevad täide ja teie mõttel on suur roll selles kuidas kollektiivselt meie uus reaalsus kujuneb. Minu soovitus on see, et saage vabaks ükskord, maksku see mis maksab, aga hing teab ise kõige paremini mida kõik väärivad. Võrdsust ja armastust. Ilusat olemist ja väestamist, hirmudest väljumist ning julgust. Ei räägita elavhõbedast, ei räägita Adolfist, sest läinud on segamini kõiksugused pidepunktid. Praegu on samuti keeruline aeg. Vasel on kaitse, samuti ka samblal ja puudel. Hõisake kaitseingleid, langenud ingleid ja tõusnud meistreid, lõkake julgust oma naabrile, sest tema peab olema Sinu sõber, vastasel korral on sõda praktiliselt ukselävel. Kuidas taastada usku, kas läbi pimeduse ja raskuste? Jah, aga ainult siis kui üheskoos valgust toome.
Kaitse peale Teile Eesti rahvas ja ülejäänud kõik heatahtlikud hinged. Valguse kord suruda ennast pasast välja. Panen mingi laheda pildi ka juurde, et anda paremat effekti lootuseenergiast. Need ülestõusnud meistrid, oleks aeg ennast ilmutada ja küll oleks tore kuulda päris lugusid vahelduseks. PORTAAL avagu ja kaitse saabugu. Mul on selleks õigus seda portaali avada ja valgust sisendada, lootus säragu, nüüd tulgu! Paranormaalselt lahe.
Ah jaa lõpetuseks jutu point või moraal oli tegelt selles, et minge igasugusel võimalusel maale tagasi oma juuri alla ajama ning võidelge oma vabaduse eest, sest kogu see maailm on üks “claimimise” teema alati olnud. Igaüks võib claimida omale kodukoha. Reguleerige heas usus seaduseks ja andke aga minna. Olgem peasantid raskel ajal, aga vähemalt hoitud ja rahus seniks kuni pimedus taaskord püüab kombitsaid ajada võõrasse kohta. Nätaki. Vanad viikingid! Kuid mida mina ka tean, see on kõigest üks viis maailma tajuda.