Peab lausa armastama kuidas ajalugu kordub, kui osata näha korduvaid mustreid. Nüüd on fookuses (ettenähtud) need inimesed siis kes ei taha vaktsineerida. Mida te mölisete nende kallal. Las nad olla. Need kes piiranguid kehtestavad on ise muidugi ka kellegi käpa all no konreetselt raisk. Nad püüavad tülli ajada neid kes alguses olid sõbrad. Nad alguses ütlevadki üht ent siis teist ja kolmandat, sest selliselt astuvad nad oma sammud õõnestamaks seda mis kord oli normaalne. Küll aga inimesed kes kahes leeris, need omavahel kui kaklema ei hakka, siis suunavad mõlemad osapooled enda vaktsineeritud või vaktsineerimata näpu sinna kuhu see tegelikult osutuma peakski. Sealt kus kõik alguse sai. Eks ka vaktsineeritud kusagil sügaval enda sees küsivad oma tervise eest vastutust, isegi kui terviserikked peaksid välja lööma hiljem. Nii nagu mõned haigused ikka vaikselt kulgevad. Kui see nii ei ole, jumal tänatud. Tõesti. Aga seda kiirustamist ja surumist ei kannata üldse välja. Hea meel kõigi üle kel on hea meel enda üle. Kõike seda oli ette näha ka ilma emotsioone liigset väljendamata, aga ainuke hea mida saab tänavuseni kogeda on muusika mis on jäänud samaks. Küll on hea kuulata vahel Enyat, tuletab ilusaid tundmusi meelde eelmistest või kuramuse järgmistest eludest meelde, osdlkmflpdjfplsdrjf lspdmfp sdfö dsf,dsl fsdlpf kaua võib. Millal see ninnunännu täis kuu (kirjaviga we) oligi, auuu? – Mul on sitt tuju, teised pole süüdi – Kõik on hästi. ZumZum. Tiktaktikataka.