Aadam ja Eeva elasid paradiisis. Nende teadvus oli nii kõrgel ja neil puudus ohutunne, neid ei vaevanud paranoia ega hirm.
Varem ei olnud see vajalik. Küll aga kui reptiilid keelitasid inimesed liha sööma, siis alandas see inimeste teadvuse nii madalale sagedusele, et see oli nii alandav ja kohutav tegu, et nad pagendati paradiisist ära, mis iganes see tähendada võis.
Inimesed hakkasid tapma ja sööma liha, isegi üksteist, ehk siis tekkis kannibalism.
See oli inimkonna suurim allakäik. Seni oli kõik harmoonias ja tasakaalus. Kas me suudame tagasi tõsta oma teadvust ja lunastada vähemalt oma laste heaks selle mida kunagi tegid meie esivanemad ehk meie ise.
See tundub Minule palju loogilisem teooria mille ma just täna õhtul vilksamini enda jaoks läbi mõtlesin. Kuna mind Seal ei olnud, siis mina ei tea, aga palju selgem ülevaade tekkis küll.
See oli nüüd nii kohutav ja häbiväärne tegu, et “aegade algusest” saadik oli see kõik kirja pandud metafoorina. See oleks olnud liiga barbaarne väljendada otsetõlkena.
Kas see keelatud õun oligi liha mida üks neist või mõlemad sõid? On teada, et reptiilid söövad inimliha küll, seega, võibolla ei olnud see küll kohe inimliha mida nad sõid, aga võimalik, et lammas või midagi muud, küll aga madu kes rääkis on ka loogilisem.