Olen mõnda aega viibinud eksiilis. Minuenese maailmapildiruumis kus miski ei ole väär ega õige, vaid on tunne see mis on.

Olen istutanud seemne mulda peas küsimusega “Mis on see miski milles olen mina ja kuidas tõmmata piir kustmaalt üldse miski lõppeb?”. Teisalt , et “Kus ma olen ja kuhu on mul võimalik minna ja kustkohast olen tulnud?”.

Tänaseks Ma saan olla kindel, et mitte milleski ei saa kindel olla. Selline on seadus, ja samas, ei ole ka.

Kõik on lõputu kuniks see lõppeb, et saaks alata. Sõnadega mängida ei oska seal kus horisonti näha ei ole. Minu küsimused mida küsinud olen, on tulnud läbi pimeduse ja vaakumitunde, hirmu ja lootusetu üksildustundega.

Küll aga saabus vastus koos rahuga ikkagi minu südamesse. Ma ei tunne ennast enam üksinda, teades seda. Ma tean nüüdseks, et on olemas kõik mis on üks ja seda ühte saab venitada ja solgutada nii mitmetel kraadidel ja tasakaalus.

Soojus on samuti absoluutne, aga samas on võimalik tajuda soojust erinevalt olenevalt mis on tema kraadid. Sealt tuleneb lausa äärmused kuum ja külm.

Päikesest läbi põrutades satume valgesse kosmosesse. Hetkel asume mustas kosmoses. Mõlemad on üks ja see sama, aga kaks erinevat poolust. Läbi nende kahe jääb ringlema igavene terviklik. See on arenguruum kõigele mis loodud ja saab olema kõige olulisem instrument või platvorm.

Iidsed võisid seda kõike väga hästi teada ja ometi mingil põhjusel hävitati terve maailm ja peideti tsivilatsioonidest maha jäänu liiva, mulla, jää ja vee alla. Kõik mis nüüd alles on jäänud, on fragmendid iidsetest õpetustest mida tänapäeval nimetatakse saladusteks.

Meie eest peidetakse tõde. Mis meiega juhtus ja mis päriselt praegu valitsused teevad ühiskonnast väljapoole, sest sellel kõigel on alati suurem tähendus kui see süsteem milles inimene on kui hammasratas. See pole loomulik süsteem ja kahtlemata olen ma väga pettunud selles.

See on orjandus ja olenemata minu kohutavast suhtumisest sellesse mis on omakorda väga mugav ja silma kinni pigistades parim millest inimene teadlik on, siis tegelikult soovin ma sellest mugavusest välja, aga mitte üksinda, vaid üheskoos inimestega kellele koos teistega soovime tuua muutuste suunal hüüdvaid teooriaid ja õpetusi, sellessamuses süsteemis, kuniks me üheskoos soovime muutusi, küll siis juba sünkroniseerides tõde.

Meile on antud üheskoos jagatud arenguruum kus igaüks saab areneda vastavalt millistesse õpetustesse teda kaasatakse või saatus juhendab, sest olgem ausad, et õppetunde saame kõik, olenemata kui rikas või vaene, pikk või lühike keegi on. Meil kõigil on asju millest ei soovi teistega rääkida, sest lausa loeme seda isiklikuks, see juba ainuüksi näitab meie ühiskonna ja maatriksi standardeid, see on ülesse ehitatud ainuüksi umbusaldamisel.

https://ilutulestikupood.ee/ - ilutulestik / ilutulestikupood
https://ilutulestikupood.ee/ilutulestik ja ilutulestike korraldamine

Usalda iseennast olema piisavalt voolavuses universumis kehtivate printsiipidega ja tuleta meelde oma vägi, ärata see lihtsalt eneseteadlikusega, ütle endale kinnitavaid komplimente või loe mantraid, aga tea, et enne ei muutu miski kui inimene ei saa endast teadlikuks. Pärast seda on kõik väga selge ja lihtne, aga ühiskonnas loomulikult naabrivalve hakkab täistuuridel tööle, seega tuleb abiks neutraalsus mitte sekkuda lihtsurelike argiellu teadmiste aktivatsiooniga.

Iga inimene peab ise jõudma järeldusteni valida olema iseenda parim versioon oma maailmapildis ja areneda üheskoos edasi järgmistele tasanditele meie järgmistes kehastustes. Läbi tasemete jõuame lähemale sellele mida kord pidasime kaugeks, minnes kaugemale lähedast mida kord hakkame pidama kaugeks, selline on voolavuses ring läbi mille võime lugeda igaveseks ruumi kui sellist.

Mis asub väljaspool kõiksust? Mitte midagi ja täpselt sellega tulebki leppida, et saada teadlikuks kuidas toimib igavene. See on samuti üks äärmus, sest seal kus on kõike, sellest väljas pole midagi, leppimine on kõige lähem vastus mitte küsimus kauge mis ongi paradoks.

Sa pole mitte midagi ja oled kõike, kõiksus loob igavese ringi kus olenevalt tasemest luuakse universaalsed seadused ja läbi printsiipide mis ülesse tähendatud ja leitavad võib iga teadlik meister elada oma elu läbi täielikus meistriteoses ja olenemata teiste maailmaruumi arvamustest, mõjutustest ja rünnakutest on saanud meister hakkama suurima saavutusega, leppida kõigega mis on ja mis ei ole. Jääb naeratus või nukrus, vaba tahe on ime.

Kõik mida usub inimene, selles laskub vägi, sest nii see on, vähemalt kuniks usk murtakse. Uskuda võib kõike, pimesi või nägijana, aga uskumuses peab olema ka tundmus. Sügaval sisimas pead ise teadma, et tundmus oleks suunatud ka õigele eesmärgile.

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar