Categories
Kohvilogi

Kohvijutud: Ah Sa Raibe

Jaga esimestena seas oma seinale:

Mitte kui midagi muud ei ole öelda. Vandenõuteoreetikud elavad juba neile täiesti ilmselges ja normaalses reaalsuses, vähemuses. Viimast ilmselt seetõttu, et suurem osa ei taha siiani aru saada või tunnistada ilmselget fakti, et maailm on võrdlemisi kummaline.

Ah sitta kah, pole lugu. Varsti tulevad Antarktika alt välja kõiksugused püramiidid ja ehitised. Hetkel nad vaikselt juba meelitavad meid harjuma elevust kiirgavate krevettide avastusega.

Kui paljud on need vähesed kes mõistavad, et kogu mäng on uperkuudis. Kas Sina oskad seletada ära mis on euribor? Ma tean, et ekstragavantsed rikkurid tavatsesid seda sõna varemgi kasutada ja kahtlemata on igal külalollil ka selge mis see euribor on, aga nad ei vaevu kunagi seletama seda.

Igatahes, on see mis see on, tekkis lihtsalt intressile veel üks kohustus ja raskus juurde. Ilmselge, et nüüd minnakse teemalt sootuks kõrvale sellega, et sellest saab samuti järjekordne tavaline arusaam.

Ja olenevalt kuidas euribori pross on, nii siis tead kas magad rahus või ei maga sittagi. Selle kõige taustal on ikkagi veel maailma kõige suurim probleem kartellide tegevus üheskoos nendega keda rahvas on harjunud usaldama.

Siis lähme veel kaugemale edasi ja mõtleme korra aega maha võttes kõikide nende inimolendite peale kes on kusagil Dulce baasis trellide taga ootamas oma vabatahtliku kohustust osa võtma mõnest ekstreemsest maavälisest eksperimendist.

Ah mis seal ikka öelda, mida mina ka tean, aga siiski, ma tunnen end väga koduselt praeguses maailmas, aga ma ei tahtnud iial, et mul oleks õigus selles, millele tähelepanu alati vihjanud olen. Nüüd siis peab mõtlema, et kuidas mõistust säilitada sedavõrd, üheskätt huumoriga, et laguneks terve see korrupteerunud süsteem ja saaks juba alguse uus. Meil on sõda tulnukate loodud tehisintellekti mõistusega ja loodusega. Tehislik ja sünteetiline reaalsus on koputamas uksele, kas teete ukse lahti?

Ma ei ole sugugi halvem kui Biden. Ma mökerdan ise samammoodi ühelt lauselt teisele arusaamatusi.

Ma ei ole sõna võtnud vaktsineerimise koha pealt, mitte kordagi otseselt ega? Ma ei saa sekkuda sinna kus soovitakse tülli pöörata ühte ja sama. Ma ei saa valida pooli. Ma saan kõigest väljuda vaidlusest ja näidata näpuga soovi korral ainult ühte kohta, allikani kust kõik põrgu lahti läks. Bill raisk. Siiski, mäng on nii peenekoeline ja hargnev, et musta tööd teevad allpool palgaliini ikkagi omad inimesed. 

Ma ei saa veel öelda kuidas antud pandeemia kulinate taga jäid haigeks inimesed peale tungivalt soovitatud osavõttu sellest kampaaniast mis ütles, et nii peaks tegema, aga kordagi ei saanud aru mida see süstimine aitas. Kes häid haigeks ja mis hullematki.

Ma hoian ennast väga tagasi, oma sõnadega. Mul on nii palju varuks rääkida, väljendada, aga ma ootan seda õiget momentumi kus ma olen karastunud välja ütlema kõik need süstemaatilised õudused mida ka meie kodumaal tehakse.

Kas veel kellegile kohvi? Stritslit? Asi on juba päris tõsine. “Nii töökas mees”, ütles just mulle mu elukaaslane “Pole ennem sinusugust kohanud”,  ja sellega ma pean antud kohvijutu pausima. Kiitused viivad kogu tähelepanu ära. Küll oli vaja.

Zum-Zum-Zum. Mis on Armumise ja Armastuse vahe? Kui esimene lõppeb, jääb Armastus. Mis on selle tegevuse definitsiooniks? Ühised tegevused. Kokkuvõtlikult jäi nii see mulle meelde kuidas üks druuid seda mulle seletas.

Ma püüan ennast nüüd kokku võtta ja väljendada rohkem enda sisetundest tekkivaid ärgitusi. Pesumasin suriseb ja kraanist niriseb vett, peab tassike kohvi paluma.

Jaga esimestena seas oma seinale:
0
    0
    Korvike
    Su korvik on tühiTagasi turu pääle