Jutuõhtu Alaniga kirjapildis. Väikesed faktid ametlikust wikipeediast. Mis mul kui võtta ametlikud faktid, lahti rääkida ja lühidalt.

Selliselt saame jätkata sensitiivsete lähenemistega, kui teame faktidel lühidalt baseeruvat ametlikku versiooni ja siis võttes ühenduse sisemaailmaga võime tunnetada kuidas tegelikult asjad võisid olla. Lihtlabasel matslikul kujul, nii nagu see alati on olnud ja on tänapäevani. Lood ise on ilusasti kellegi heaks valguseks kirjutatud.

Tegelikku lugu ei oskagi keegi teada, aga lähtudes faktidest mida ma siin muudkui taga ajan, siis midagi selgub. No mida see wikipeedia ja internett siis meile räägivad faktidega. Ikka loomulikult kuuleb ühte ja teist.

Asteekide tsivilatsiooni kadumine lihtsalt oli 600 sõduriga rakendatud äpardus (on ka räägitud 300-st, 500-st jne sõdurist ja ca 11 laevast) mille eestvedajaks oli Hernán Cortés kes väidetavalt põletas laevad enne linna vallutamist? (On ka lihtne versioon, et ta lihtsalt sõitis laevad karile).

Asteekide impeerium on kuulsaimate Mesoamerikaani kultuuride hulgas, mis eksisteerisid enne eurooplaste saabumist 16. sajandi alguses.

Üks esimesi Mehhiko rannajoone avastajaid oli Juan de Grijalva.

Kas Juan võis olla esimesi sõnumitoojaid hämmastava avastuse kohta?

Kes täpselt Asteegi tsivilatsiooniga esimesed kokkupuuted täpselt tegid ma küll välja ei lugenud, aga konkistadoor Hernán Cortés oli siis härra kelle ekspeditsiooni tõttu juhtunult siis asteegid välja juurutati pika peale.

Hernán Cortés

Konkistadoor Bernal Díaz del Castillo kes siis teenis Cortési heaks ja pani kirja niiöelda päriselt aset leidnud sündmused, mitte see mida räägitakse kõikjal.

Bernal Díaz del Castillo

Seal räägib ta kuidas Cortes hakkas kartma, et tema vastu kasutatakse maagiat, palus hukata viimase asteekide Cuauhtémoc tlatoani ehk valitseja.

Cuauhtémoc

Eelmine valitseja enne teda Cuitláhuac jõudis pelgalt 80 päeva valitseda, sest suri rõugetesse.

Cuitláhuac

Ja enne teda valitses Moctezuma II kes löödi täpsemalt teadmata põhjustel kiviga surnuks.

Moctezuma II

Igatahes jõuame selleni, et Cortes lasi tappa viimase asteekide niiöelda valitseja Cuauhtémoci kes siis pidi tegema koostööd. Ta lasi ülesse puua nad väidetavalt.

Tenochtitlan  linn asutati 1325 aastal 13.märtsil. Ma ei tea mille järgi just see kuupäev.
Kotkas maanduvat Lake Texcoco saarel ühele kaktusele ehitatud pessa ja hakanud kugistama madu, sealt tulenevat ka sümbol lipule ja seda loeti ennustuseks, seega ehitati linn.

Bernal Díaz del Castillo kirjutab oma raamatus, et temale Cuauhtémoc sümpatiseeris ja tema mõrvamine oli tegelikult ilma tõendite ja selgete põhjusteta. Ka märgib ta, et Hernán Cortési hilisemalt painas tema tegu ja ta vaevles insomaania käes… ilmselgelt oma tegude tõttu.

Pánfilo de Narváez

Kas oli keegi kes proovis Cortesi peatada? Kuuba kuberner tõepoolest olevat saatnud 1519  aastal Pánfilo de Narváezi peatama Cortes’i, aga asjatult, sest Narváez leidis oma lõpu mehhiko lahes.

Jätkame faktijuttudega kuni jõuame sisetunnetuse maailmaruumi ja kuidagi saame ikka teada mis päriselt võis aset leida. Antud hetkel ma ei mõista miks oli vaja minna sekkuma ja vallutama kedagi teist. Ma ei kiida heaks vallutada midagi endale.

Faktid räägivad tõesti kui barbaarsed ja verejanulised asteegid olid, aga see pole ka põhjus neid täielikult välja suretada. Isegi asteegid ise sõjas keskendusid pantvangide võtmisele kui tapmisele.

Muidugi nad võtsid pantvange jällegi selleks, et neid ohverdada. Ah ei tea kaasa rääkida. Aga ikkagi, milleks sekkuda sellesse kultuuri sellise labase põhjusega see endale vallutada?

Valge inimese rõuged letti ja kulda otsima. Sama tunne nagu minna ööklubisse krõbisevat otsima. Lihtsalt kuidagi odav minna midagi võtma ja öelda, et see on võidetud.

Huvitavad teadmised on kuskile kaduma läinud. Mille nimel?

Poleks olnud vaja minna torkima, aga tagant järele tarkus ei aita.

Kas ma võin veel rääkida tulevikus asteekidest? Väga palju huvitavat saab lugeda ja minu faktipõhised reisid wikipeedias saaksid rännata minu sule kaudu Teieni. Saame koos ka mõelda mis võis ja mis mitte olla päris nii nagu meile räägitakse.

Ma lähtun faktidest, aga ma tahaksin väga ühel päeval laskuda sellesse müstilisse saladusterohkesse esoteerikaversiooni sellest. Miks? Sest see on põnev ja läbi põnevuse on kirg suurem otsida vastuseid.

Ma arvan isiklikult, et asteekidega seoses võiks avastada väga palju reptiile ja hiiglasi ning need kaks osa on just need millest inimestele ei räägita. Madu ja hiiglased.. jätke meelde, need kaks on võtmesõnad.

Mendoza koodeks näitab kuidas kõrgemal staatusel olevad pealikud võtavad pantvange. Märgake kui suured väepealikud on võrreldes oma “vaenlastega” kes võeti ohverdamiseks.

Asteegid võiks nimetada silm kinni, et lõid ka diplomaatilisi suhteid oma vaenlastega kelleks olid Tlaxcala ja Cholula. Nende diplomaatiline suuline lepe oli umbes selline, et nad oleksid võinud vallutada need kaks, aga jätsid neile nende iseseisuvse vastutasuks teha koostööd ehk siis sõdida üksteisega rohkem niiöelda spordi mõttes lillesõjas (Flowery Wars).

Ärge nüüd mõelge, et tegemist oli kõigest spordiga, sest see oli korraldatud taotluslik sõda, aga rohkem nagu asteekide poolne tapatalg, et hoida nende sõdureid pidevalt ärgitatud ja sõjameeleolus, nende jaoks oli see treening.

“Lillesõda illustratsioon wikipeediast” – Miskipärast ikkagi jääb mulje nagu oleksid verejanulised reptiilid tahtnud verd, aga faktide järgi taheti sõdasid pidada sõjajumala Huītzilōpōchtli meeleheaks, et ta oleks rahul, aga sellest sai rituaal.

Seniks aga kirjutatule, saate alati oma faktikontrolli teha ja seejärel jagada oma märkusi ja täiendusi all kommentaariumis. Keegi ei viitsi pikka juttu kuulata, teeme selle võimalikult lihtsaks ja mõnusaks.

Oleme ikkagi ise aja jooksul saanud teadlikumaks.

Tänapäevani on säilinud ikka veel see võim ja kontroll, allutamine ja omamine. Tundub, et selle kõige päritolu ulatub kaugele-kaugele ja on hävitanud tänaseks väga palju.

Kas Cortesi hing tänaseks on rahu leidnud, seda teab vana Cortes juba ise.

Alan

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar