Siiani ei tea mida tähendab armastus täpselt. Kas armastad? No ikka ju. Kuidas ma seda tõestan? Kas ma oskan armastada? Ikka oskan, aga ainult endamoodi, sest ainult õiget ja ausatmoodi. Teisiti ma ei oska. Teisiti ma valetaksin.
Ma ei mõista armastuse tähendust ega suuda seda raamitleda. See voolab minus küll, seda ma tean kindlasti öelda, aga ta voolab täpselt sinna kuhu ta voolama peab, täiesti vabas voolamises. Elektrivool, armastusevool, vool-vool. Seda särtsu minus veel on, aga, et seda mootorit ikka suhtes käima saada, siis mulle piisab ühest tugevast armuhoost. Seda võib mõni hõrgutav roog Sinus esile tuua, võibolla kallimaga koos kaisutada ja netflixist mõnda ägedat futuristlikku dokumentaali või multat vaadata.
Tehke mida soovite, me kõik teeme seda salamisi, teiste ees üldiselt esineme ja põhjusega, sest kohe kui nad torgivad Sinu eraelu, siis see saab mõjutatud. Kujuta ette kuidas Sul on kena puhas kruus just pestud ja siis mõni kellel näpud kleepuvad, tuleb ja haarab su kruusist kinni – no see lihtsalt ei ole seda väärt energeetiliselt jagada, siis tuleb varjata. Küll, aga ma ütlen, et pole enam tarvis varjata, see kõik keda Sa armastad ja kuidas Armastad, see kuidas Armastust väljendad – seda pole tarvis kellegile tõestada, sest see on puhas. Kelle ees me esinema peame? Me ikka armastame, siis päriselt, või kuidas? Või käib kõik ikka veel raha pärast?
Teate, õige Armastuse näeb ära silmadest. Ja ongi kõik. Kui silmad säravad, siis on Armastus olemas. Ära lase teistel seda rikkuda, Sa ei pea tõestama mitte kellegile kes Sa oled ja kuidas Armastad. Sa võid vihata ka, see on ka tõeline. Mina oskan vihata ja armastada mõlemat, mu elukaaslane teab seda ja mistõttu Ta ikka on minuga koos, siis ta peab ju armastama mind, täpselt sellisena nagu ma olen. Isegi kui ma ei ole, aga ma olen, selline nagu ma olen ja vahel ei ole.
Ja kui mul tuleb armuhoog peale, siis ma nimetan seda armastuseks. Armastus ja Vihkamine on kui päev ja öö, mõlemat on tarvis, et mõista mõlema tähendust, kogeda valgust ja pimedust. Pimedus anti, et väärtustada ja igatseda valgust ja teine on selleks, et näha mida pimedas ei näe. Nagu üks tark meister tarvitseb öelda, kui tuleb armuhoog, kingi 17 roosi oma elukaaslasele ja kui ei saa seda lubada, korja karikakraid. Seda saab väljendada väga väljendusrikkalt ka see kel pole pakkuda mitte midagi muud oma kaaslasele kui oma tõeline armastus kui selline. Ja nüüd minge taaskord vaidlema, sest kulub alati üks asjalik vaidlemine ära, annab särtsu juurde.
Ma ütleksin nii, et kui Su kaaslane võtab Sind sellisena nagu Sa oled, isegi kui oled natu kuri ja lööd seina sisse augu, siis see on Armastus. Vist? Jah! 💕 Mis mina ka tean.