Tundmuste rägastik, dilemmad ja unustusse kukkunud unistused. Ma tahtsin olla valguskeha, et soovida füüsilist kehastust. Ma soovisin unustada, et kogeda. Ma valin imestuda, sest muidu elan tühja. Kui elan mõnda aega tühja, valin täiustada seda tühja ruumi, sest võin seda sisustada enda nägemise järgi.

Ma oman usku endasse, sest mitte keegi teine ei usu mind. Ma ei pea midagi tõestama, seega mul ei ole teiste ees kurnatust. Ma ei kanna enam teiste koormaid, vaid räägin kuidas rist õlgadelt visata ja kiirkõnnakust sörgini ning sealt spurdini saada, et teha mitu ringi samale rajale aegluubis ilma sekundit kaotamata, avastades ennast ühel hetkel momendis millest sai hetk.

Sa oled nüüd hetkes, aga kuidas Sa selleni jõudsid pole enam oluline, kuidas Sa edasi soovid minna või puhkad väheke praeguses ja naudid ennast ja enda ümbritsevat.

Seo oma saapapaelad kinni, sest ühel hetkel läheb jooks jälle lahti, kuid tähtis on osavõtt, sest teekond on Sulle juba teada. Suhtumine on järgmine samm mida astuda ja nauding elust jooksutab ise kõik paika, seega kõik saab olema meeldivalt kerge.

Kui palju apaatsust leiad enda ümber, tea, et erilisem oled Sina kui omad emotsioone, aga üksildus tekkida on kerge, kuid selleks ongi teekond mida käia, võimalikult kiiresti, kuid mitte kiirustades. Elu võib olla aegluubis ja nipsust läbi, kuid ainult Sina koged ajatust selliselt nagu mitte keegi teine Sinusugune.

On tore ju tõdeda kui tark ja ilus ja imeline Sa oled, sest me kõik oleme seda, erinevatel aladel, kõiges erinevalt. Märkame endas tugevust mida teised peavad nõrkuseks, aga tõesti tea, et usaldades piisava aja ennast, tulevad Sinu eluteele teised kes läbivad Sinuga koos selle raja. Kui oled tõusuteel, arvesta, et pead hakkama ronima. Kui oled tipus, arvesta, et võid kukkuda. Kui kukud täiesti põhja, tea, et siit saad ainult üles. Kui roomad, tea, et ka see on liikumine.

Kõige suurem mõistmine on see, et kui mõistad mitte midagi ja läbi selle tunnetad kõike. Mida siin ikka mõista, see ei ole mõeldud meile mõtlemiseks, vaid tundmiseks.

Ma õpin armastama, kuid enne õpin armuma. Ma luban seda meelde tuletada ja see ongi minu õppetund.

Peatub aeg kui oled hetkes. Peatub piisk kui satub hetke.

ALAN DURIER 2020

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar