Ei saagi öelda, et kõik on õige. Peab tunnistama, et mõista vahet heal ja halval, tuleb elada mõlemat. Siis Sa mõistad, no paremini. Õppides kõike seda valet, mõistad selle õigsust. Ja viibides ainult ühes tões mõistad, et midagi kripeldab. See on puudus teisest vaatenurgast. Vabaduse kinnitamine, õigluse voolamine ja iseseisvus on olulised aspektid elu vundamendis. Akadeemiline süsteem on ladunud faktid mille baasil inimene ehitab oma arusaamad. Kindlasti ei ole ainult üks vaatenurk see ainuke õige post mille najal ennast toetada ja seetõttu peaks inimene mõistma ka seda, et meie teadmatus ulatub täiesti algusesse välja. Me ei tea ühiskonnas siiani mitte keegi kes meid ülesse ehitas, kes elule turgutas või kuidas see sündis. Meil on piibel mida ei kirjutanud jumal ise, vaid seda tegid need kes olid juba siin. Jumal on signeerinud oma loome juba inimese DNA’s ja tema loometööd leiab kõikjalt kuhu vaadata. Mitte telerist ega meediast, sest ajakirjanikud juba kirjutavad sellest mis on baseerumas tõel mida õpetatud. Me hakkame katkema ja meilt pidevalt võetakse midagi ja asendatakse see. Varem oli tsivilatsioon mis toimis eeterenergias ja eelistega olla ühenduses iseendaga ning kollektiivselt omasugustega. Õiglus oli tundebaasil ja samuti kollektiivne, ei pidanud kartma, et ebaõiglus domineeriks, sest kõigil oli see tunnetus paigas, seega kurjus pidi ennast varjama senikaua kuni sellel lubati saabuda ja üle võtta. Kurjus praegu ongi peidetud kujul meie kõigi silme ees ja eks teate igaüks oma kogemustest kui kerge on teistel sinu suunas sõnu loopida, aga see mida öeldakse sulle, see tundub olevat kange peegeldus sellest inimesest endast või vähemalt tema hirmudest. Kui maailmapilt ehitatakse ülesse kellegi teise õpetusel, siis kahtlemata tekib uus võrgustik ja neid võrke on mitmeid punutud, aga kui see ehitatakse ülesse, võttes arvesse teiste õpetusi, siis on võimalik panna kokku iseenda maailmapilt. Kellele kuidas kõige paremini istub, ega siin ei saagi öelda mis on õige ja mis on vale, vaid suurem pilt tuleb kokku panna üheskoos. Antarktika tagune peidetud maa tuleb rohkem ilmsiks. Kõik on palju grandioosem kui seda meile räägitud on.
Praegusel hetkel tundub, et maailmajaotus kestab ja mitmete lippude esindajad on omavahel juba kõiges kokku leppinud, sest täidavad sama eesmärki. Näitemäng on haaranud taas kogu maailma ja see maskeraad peaks juba lõppema, mitte selleks korraks ainult, vaid pikemaks perioodiks, et saaks taastuda vanast ja alustada uue ehitust. See kellel juba kontroll on veres, sellel raske loovutada võimu, aga suurem enamus võidab alati, sest tundeid ei saa peita kaua, see lööb välja torkiva õigluspuudutusena südames, miski justkui häirib ja ei tundu õige, siis muutus on see mis korrigeerib.
Kui langenud inglid oma padjasõda lõpetanud, siis katab terved reaalsust valge kiht sulgi millel puhata ja taastada oma noorus ning vägi. Andkem lastele edasi vabadusel baseeruvad õpetused ja las nad istutavad mõne seemne mulda oma kätega. Kukerpallid olid vanasti moes, kui võimalus, tee üks ja mõtle iga kord kui Sa annad kusagile süljeproovi, verd või lubad endasse istutada bioloogilisi markereid, et end hiljem bioloogilise antennina 5G võrku lubada. Ma ei naljatle selle üle, sest see pole naljakas.