Automatiseeritud tsivilatsioon ja autopiloodil tooteid tarbiv ühiskond. Inimeste paljunemine ja ühiskondlikud väärtused.

Mul on nii palju küsimusi, et mis kõik saama hakkab, sest praegune kõik see keeruline ülesseehitatud struktuur on nii lõhenenud, et kas tuleb selline effekt, et kui oleme saanud ülesse ehitada midagi uut, siis kõikide pragude ja lõhestumiste tõttu see koheselt ka hävineb, andes võimaluse millegi uue jaoks.

Niimoodi see eepilisus kusagile filmidesse kirjutatakse, aga ma ei näe siin otseselt midagi eepilist, vaid hädavajalikku puhastust looduse poolt, ma ju olen ka siin elamas, aga ma lihtsalt vaatan endast väljapoole suuremat pilti ja mul on enda pärast väga häbi, aga ma proovin kuidagi paremaks saada.

Annan endale selle võimaluse, et saaksin öelda, et ma kuulun ja väärin elama täisväärtusliku ja rahulolevat elu, tuues maailma paremaid muutusi, õppides ja arenedes surmani, et püüelda ja kindlasti ka midagi läbi selle püüdluse ka tõesti jätta.

Ütleme, et sünteetiline robootlik tulevik on tulemas kohe ja inimesed on ilma tööta. Mis saama hakkab. See kuhu me jõuame, on tarbimine ja “pidutsemine”, aga kas me suudame tsivilatsiooni pundi jälle kokku ajada? Suudame. Teeme jälle haigelt võimatuid asju. Teeme jälle seda mida öeldakse, et ei ole mõtet või on liiga keeruline või hoopis võimatu.

Inimesed on nii kahte leeri šokeeritud Vana-Egiptuse aegadest alates, aga see hirm lahustugu. Saan täiesti aru, et see on väga tugevate emotsioonide baasil sisse juurdunud alateadvusesse, aga juurime välja.

Ma tahtsingi öelda, et head tööd oleme teinud, et mõista, et me ei saagi olla ainult head, me oleme sügavalt kurjad ja õelad, no päriselt ausalt… kes ei oleks.

Kunst on elusurfamine läbi tõusude ja mõõnade, andes parimat, et harjutada alateadlikult vastu võtma igasugust informatsiooni selle parimas võtmes.

See on tuleviku inimese trend olla puhanud, ambitsioonikas, inspireeriv ja inspireeritud. See on vaimne SPA.

See on midagi täiesti uut. Tunnistades, et meil on mõlemad pooled ja me ei pea nimetame, ega saagi ennast valgustunuks. Sellises põrgus, ütleme ausalt. Ma ei ole spirituaalne inimene, aga ma tean, et ma püüan luua vastavalt oma võimalustele ja ma painutan neid limitatsioone mida igaüks kannab.

Ma olen asutanud põrandaaluse klanni kus hetkel ei ole mitte ühtegi ametlikku liiget, aga see on mu esimene sissekanne ja mainimine sellel teemal. See on grupp inimesi, kõik kes teavad midagi iidset ja suudavad elu võtta selle paremas võtmes, aga see on vägi, see on lootus 💚 Sinine Lootus, me oleme kohale jõudnud. Te loodetavasti veel ei kuule sellest, sest see on liiga hea, võib rikkuda argipäeva rutiiini täiega ära. 😅 Me aitame Teid vaimselt saada tugevaks, ja meie mentaliteet on see, et iga inimene võib olla see kes ta olla soovib. Meil ei ole ühtegi idiooti ega lollpead grupis, kes need sõnad üldse välja mõtles.

Aga jah, see miski on kohal. Üks märksõna, selleks on lootus. Te hakkate tundma seda taas. Uskuge. See, et te mitte midagi praegu aru ei saa, see on normaalne, see on malbe liputamine.

Teen seda juba pelgalt enda jaoks. Isekusest.

Uksele saab koputada ainult läbi mõistmise. Mäletage seda unustusse vajunud teadmist kuidas hoida oma vaimne toonus korras, ilma solvamiste ja solvumisteta. Kõigil on siin hea.

Kõik kes tunnevad ära midagi tuttavat ja iidset, tulevad tere ütlema, aga kõik teised jäävad otsima midagi mis on nende jaoks. Nii see elu käib. Mina olen algatanud. Jäär. / Alan

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar