Inimesed otsivad õnne. Nad otsivad seda läbi millegi, aga see on olemas nii mitmes erinevas võtmes ja olgu, selleks ei ole retsepti, aga selleks on praktiseerimine kuniks välja tuleb.

Tegelikult on võimalik igas hallis päevas anda millelegi värvi.

See, et me läbi hästi saame annab meile suurema eelise olla õnnelikud. Kui me vaatleme olukorda läbi teise inimese rahulolu ja õnnetunde, suutes tunda selle üle healt meelt, siis me kannustame inimesi olema õnnelikud.

Ma kohe räägin miks see hea on.

See on hea, sest kui nüüd Sinul on hea tuju, siis Sa kiirgad seda välja ka minule ja nakatad mind rõõmuga, kui juhul see rõõm on kohe tunda ja näha, et on päris, sest hirmuga on täpselt samamoodi, sa lihtsalt haistad selle ära.

Kui keegi on rõõmus ja suudab anda seda rõõmupisikut teistele edasi, siis see on väga hinnatud ja lugupeetud käitumine. Kellele ei meeldiks sellised inimesed.

Neile ilmselt mitte kes väga sügaval augus on ja ei taha mõjutada lasta ennast, aga ka see on arusaadav. Need inimesed kes ei omasta signaale õiges häälestuses, nemad kipuvad ka ütlema, et “mulle ei meeldi lihtsalt selline trallitamine”, sellest saab ka aru, aga mõte on ikkagi jääv, et kui on elujaatav inimene, siis tõesti kõik mida ta oma sõnade või tegudega puudutab, muutub niiöelda kullaks.

See võib esineda sisekujunduses. Teatud inimesed lihtsalt hubastavad iga ruumi kus nad viibivad. Hoidke selliseid inimesi lähedal, sest nad on samuti lähedal õnnetunde valemile kui seda niimoodi sõnastada.

Nad hubastavad, et oleks mõnus olemine. See annab meeletut rõõmu ja loob rahutunnet. Mõned inimesed on praktilised, nad ei hubasta ja leiavad põhjuseid välja vabandada, et miks nad selle peale aega ei raiska.

Kui ajada midagi taga, siis see on eesmärk, aga kui teha midagi lihtsalt, et tegemiserõõm, siis see on vabastav.

See niiöelda kunstnikku lootus ja eneseusk, et värvidest saavad visuaalsed sõnumid ja inspiratsioon.

Ma kasutasin jutukese pildina ka värvikirgast fotot, sest jubedalt ägedalt hülgehall on kõik kui aknast välja vaatad. Ainuke värviline osa kui aknast välja vaadata on minu enda peegeldus, vähemalt nii mulle meeldib mõelda.

Suur aitäh inimestele kes Te kõik olete mõistnud, et õnne on otsitud pea asjade algusest saadik kui kõik kolisid kodust välja ja hakkasid seda otsima.

Teeme nüüd nii, et oleme õed-vennad ja ikka ütleme üksteisele tere, anname käteplaksu ja ütleme mõned head sõnad üksteisele, et teades kui Teil on hästi, siis on ka minul ju hästi, sest on ju lihtsalt rõõm vaadata rahulolevaid inimesi ja kuulata mida nad räägivad.

Olgem ausad, me suuremas osas vireleme rahaliselt, minu jaoks tegelikult on ilus number 5 miljonit eurot, mul ei ole seda praegu, aga see ei tähenda, et ma üks päev seda ei omaks, aga kui ma arvan, et see 5 miljonit teeb mind õnnelikuks, siis ma eksin, sest tegelikult see on kõigest ootelolev eneseületus, goal või eesmärk, mida ma hetkel ei täida, sest vässa on.

Samas mida ma sellega teeksin, mul ei ole täpset ülevaadet miks ma just selle numbri valisin, seetõttu ma ei keskendu sellele ja ma ei saa ka seda, kas see muudab mind õnnetuks?

Ei muuda. Mind teeb palju rõõmsamaks kui ma saan näiteks SPA puhkuse võtta kui tuleb tunne, et seda soovin. Ma ei ole paljunõudlik ja ma ei aja taga raha, sest ma ei saa hästi läbi ajaga kes tahab vanaks teha kui seda aega kaotama hakkad.

Ma pigem ei kuluta aega sellele ära, püüan hoida enda mentaliteeti sellel, et elan pikemalt, aga saan rahulikumalt tegeleda igapäevasega.

Aga kui inimene on lainestatud igapäevaselt oma eesmärkide täitmisele, siis juba võib mingil määral täitsa õnnetunne peal olla, aga ainult kui inimene oskab rahul olla, sest paratamatult tekib raha taga ajamisel oravaratas.

Mõni miljardär võib olla endast rohkem väljas kui kaotab päevas euro kui näiteks mõni vaene inimene annab rõõmuga oma viimase euro kellelegi teisele.

See ei ole niisama. Selles peitub miski sügavam vaimne saladus mida rahaga osta ei saa.

Toimib mudel, et läbi andmise saame lubada vastuvõtmist.

Kuulake ja märgake kõiki väheseid inimesi kes valivad olla õnnelikud ja raisake oma elust mõned päevad prooviks, et äkki endalegi meeldib see tunne mida alguses loomulikult peab ju suruma, sest oleme pikalt olnud raskuste koorma all ja ainult hullemaks läheb. Miks? Sest me tõmbame seda paratamatult juurde, täiesti kohutav, aga nii see on.

Enne see ei lõppe kui te selle lõpetate alustamisega.

Kui tunned, et aeg on mitte just Sinu jaoks õige, siis sellest pole samuti midagi, tule pista peake urust välja kui aeg on õige ja senikaua ma läen löön oma varba vastu uksepiita ära.

Ma ei teagi mis see piit on, aga sellistes teadmistes ei peitugi ilmselt õnn, ma teen seda, sest see annab hea “kicki” algavaks päevaks. PS! Ma ei löö tegelt oma varvast täna ära, tegin piparmünditeed ja tomati-juustu omletti. ZumZumZum.

Jätke meelde, et retsepti õnnele ei leidu, sest see on individuaalne kokkamine ja loometöö mida me kõik praktiseerida saame.

Me ei ole võimelised haarama õnnel sarvist, kui meie mentaliteet näeb ette, et me õnne otsime… me saame valida olla õnnelikud.

Me saame valida leida põhjuseid, et olla õnnelikud või jõuda selleni kus me ei vaja enam põhjuseid, et olla õnnelik, sest me oleme kõigest teatud ajaks väljaspool nõudmisi mida sätestame endale ise, sätestavad teised ja ühiskond ning beyond that.

Sa lihtsalt tea, et mul on nii hea meel Sinu eksistentsi üle, ilmselt enda, sest ma tunnen, et täna on see päev kus ma olin eile ja võiksin olla ka homme. Ja see on just see mida ma usun, et ütled Sina endale.

Serveeri omale kausitäis õnne ja naudi.

Ole lihtsalt enda sõiduvees sellega, et lase intuitsioonil voolata ja anna hetkeolukorras alati parimat, ka usaldust ja lootust.

Rohkem ei lobise. Head päeva. Haara päevil sarvist 🙋‍♂️ Näe siin on Sulle üks süda 💚 Lurpsti, sõõm teed.

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar