Mäletate, rääkisin, et tuleb kaheti teekond tuleviku osas. Ma ei räägi sulle nüüd seda mida iga päev teised räägivad. Igatahes nüüd on tulevikust saanud olevik. Me siseneme sünteetilise teekonna raames aga uude tulevikku.

Tahaks öelda, et kõik on jumala perses, aga ei ole ju. See on meie aeg näidata, et oleme tugevad. Tugevamad kui eales varem, sest mida rohkem meid nõrgestatakse, seda tugevamad me oleme, kui sellest välja tulla suudame. Nüüd ja kohe, mitte homme. Just praegu. Ükskõik kui sitt.

Võtame sellest parimat. See mis praegu meiega toimub on omamoodi kas kohutav või omamoodi väga huvitav. Mina valin viimase.

Inimesed tunnevad sõnuseletamatuid muutusi enda teadvuses, tervises ja mõttemallides. Eks loomulikult teeb siin oma töö ka kõiksugune mürgitamine läbi toidu, õhu, vee ja absoluutselt kõige mille peale tulla saab.

Ma ei võta kunagi sõna vaktsiinide osas, ma ei taha oma aega sellele kulutada, sest minu jaoks on see absoluutselt siililegi selge. Ma ei ole ühtegi vaktsiini teinud. Ja kui keegi tahab võtta sõnasabast kinni, siis võtku, aga järagu seda kusagil enda kuudis, sest mina võin otsustada, et mulle on alati see kahtlane tundunud. Aga see pole üldse midagi võrreldes mis muutused praegusel raskel perioodil mis algas kevadel, toimub. Nüüd on tõesti üks raskemaid kohanemisi. Insomaania. Rahutus. Allaandmine. Paanika.

See on alles jäämäetipp mis kõik kosmiliselt meie suunas tuleb ja kui kiiresti me vibreerime. Me peame kohanema. Me ei ole enam kunagi endised, aga me võime olla paremad.

Autopiloodil olevad inimesed hakkavad ärkama. Autopiloodil olev alateadlik hingamine muutub teadlikuks. Iga hingetõmme on meie suurim kingitus selles reaalsuses.

Võimalik, et kohatu kuulda, aga elu tuleb ära teenida. See ei olegi kerge. Kui tunned, et upud, siis uju, kui tunned, et ei jõua, siis tead vastust.

Kui me lõhkusime mis oli, siis võtame kanda mis alles jäi. Koorem on vaja kanda nägu naerul kergusega. Ma tean, et on raske.

Kes soovib lahkub. Kes soovib jääb. Kes soovib valib sureliku elu, kes soovib jääb enda otsusega pikemaks. Kõik võimalused on kohe kohe siin meie ees. Valik on Sinu, teiste eest me ei kobise. Kõik otsustavad ise.

Mis kõik menüüs on? Nanomeditsiin ja mis teha, organite printimine, kloonimine, biorobootika ja midagi öelda pole, vähk kui keha viis midagi öelda ja kui me sellega ei tegele, saab sellega tegeleda meditsiin mis tunnistab juba isegi, et vähk saab olema olematu. Ühtepidi ei saa, saab teistpidi. Igavese elu elamine maises kehastuses on meie valik.

Aga see tulevik mis tuleb, seal on ka palju väga huvitavat ja innovatiivset, suuremad massid hakkavad rohkem rõhku panema taastuvenergiale ja iseseisvusele.

Ärge uskuge üldse mida see kuramuse meedia pasandab. Ausalt. Ma usun teisse. Te teate seda kõike isegi. Mina küll tean.

Mingu persse kõik see vähemus kes kõigi eest otsustada tahavad. Me ei ole mingisugused sitakotid. Kui tahavad meid kiiritada ja muteerida, palun väga, me võitleme ja kohaneme mõlemat. Kui tahavad meie tagant nuhkida, palun väga, meil ei ole midagi varjata. See oli vanas ühiskonnas. Vaadake nii sügavale perseauku kui soovite, üldse ei huvita.

Ma siplesin pikalt depressiooni käes, arvates, et ma olen loll ja saamatu, aga see on juba vana uudis. Uus teadmine kõigile, kui see kedagi huvitama peaks, on see, et ma tegin endale selgeks mille tõttu depressioon tekib. See on siis kui Sa ei lase mineviku otsused praeguses vabaks või samamoodi ruttad liiga kiiresti tulevikku.

See mis on minu missioon, sellega ma olen hakkama saanud. Mina ei saa minna kuskile avaliku platsi peale röökima poliitika kohta või võitlema ma ei tea mille eest. Mul on enda panused tehtud maailma heaks ja uskuge, ma pole lõpetanud, ma alles alustan.

Mul on tugev tahtlus ühel päeval minna inimeste heaks geenifondi hoidma. Ma soovin astuda koobastesse kus ootavad somaadiseisundis olevad atlantid,lemuurid ja iidsed inimesed peale neid, võtta oma koht.

Ma hindan ennast väga. Mul ei ole finantsi ja võimu, aga mul polegi seda vaja. Mul on midagi palju tugevamat. Mul on minu usaldus enda vastu ja tugev tahtejõud muuta kõik paremaks järgmiste elude jaoks. Ma ei kavatse teha kurja, ma loon headusega nakkavat kollektiivset positiivsust.

Kõigil teistel on võimalus teha midagi muud, anda teisiti oma panus. Nii lihtne see ongi ja absoluutselt jätavad külmaks madalal energial tulevad empaatiata robotid kes tulevad mind õpetama või tänitama millegi eest mis neid häirib. Ma elan kahtlemata oma ajast veidi ees, aga ma ei kiirusta sinna kuhu sünnin, ma lihtsalt tulin varem, et veidi suunata. Olen kõneleja, aga ka kuulaja. Ma imestan tihti, et kes see on kes kirjutab, kes minu eest mõtleb…

Ma ei tea kas mind on üldse üks. Ma üldiselt ütlen, mul on asjad teada, ma ei pea ennast enam üldsegi lolliks, halvaks või robotiks. Viimast ma muidugi pole kunagi arvanud. Küll aga võin olla kloonitud. Kes kurat teab.

Kuniks kõik siin ilmaruumis on võimalik, valivad suuremas osas inimesed ennast lühikese eluga raiskama asjadele mis kunagi justkui ei laheneks. Suhted, raha, ootused.

Sinu suurim väljakutse peaks olema iga päev võimalikult kergusega leida rahulolu. Sealt edasi oleks tore valida positiivne inspiratsioonirikas ambitsioon ülla eesmärgiga.

Kõik olgu lahendatav. Sest see ka on. Midagi ei meeldi, siis oled vales kohas, astu välja kuni oled õiges kohas. Siis jätka enda õigeid valikuid. Ära jää toppama ja süüdistama teisi. Tahad olla 10 aastat noorem? Naerata.

Armastusega on lihtne, see on tehtud keeruliseks. Ma ei tunne pettumusi, sest ma lõpetasin ootused. Ma tean, et iga inimene juba loomult on selline, et esmalt armub ja see on vastastikune, aga armumine on nii kuramuse magus kraam, et siis mingil hetkel tekib sellest harjumus ja võimalus haarata kinni kuskile kontrollimise kuplisse.

Kui üks hakkab looma nõudmisi ja tekitama eeldusi, ütlema, et ta ei ole enne õnnelik, sest keegi teine ei vasta tema ootustele. Alati on keegi teine süüdi.

Iga inimene teeb seda vähesel või suuremal määral. Kõige õigem on nii, et inimene ei sõltu teistest, vaid suudab tegeleda iseendaga. Hirmuvabalt, iga ühe kohustus on seista enda eest, nii mehel kui naisel ja absoluutselt nii ongi universaalne seadus praegu. Ükski mees ei ole mõeldud ohverduseks naiste ees ja vastupidi ükski naine ei ole kohustatud meeste eest kõike ära tegema.

Ma ei ole rikas, aga ma ei ole ka vaene. Loomulikult seal kus tunneme tühjust, seal on ka raskem energia, mis tekitab väga suurt tühjustunnet mida tunneme, et on vaja täita. Sama kehtib neile kellel on palju-palju raha, aga ometi on midagi justkui neil puudust. See on paradoks.

Rikkust ei saa mõõta milleski muus kui inimese enda suhtumises kui rahul ta parasjagu millegiga on.

Kõik millega ta rahul ei ole toodab meelehärmi ja need kes sellest ambitsiooni kangutavad on samuti õnnelikud kuniks neil missioon täidetud.

Siis tuleb võtta uus, aga iga kord tuleb suurem missioon ja lõpuks on jällegi umbseis, seega on tähtis osata lahti lasta ja alustada ka nullist, sest see aitab väga palju õppida kaotama ja tulla võitjana välja.

Mitte kunagi ei tasu kriitikat võtta enda sisse, ega pea seda kuulama kui kritiseerijad ütlevad, et ärge võtke isiklikult. Kui kriitika pöörata nende poole, niiöelda samuti heast südamest, siis uskuge mind, et tegelikult ei ole keegi immuune selle vastu ja nad konkreetselt ajavad sitta teile. See on programmides sees loomulik tundmus, Sa pead olema robot kui Sa ei tunne kriitika korral midagi.

Ma eemaldan kõik kritiseerijad enda ümbert ära ja mul ei ole üldse probleemi, sest ma jätkan mida armastan teha selliselt nagu mulle meeldib seda teha, tehes seda enda jaoks ja lootes leida inimesi kellele meeldib mida teen.

Iga kord jääb üks vähemaks kellele ma ei meeldi ja tänu sellele suureneb minu ümber olevate inimeste energia. Kõik saavad tunda ennast mugavalt minu ümber.

Ja nii see ka sünnib. Jätan alati meelde kes on mulle olnud rasketel aegadel toeks. Kõik teised kes alustavad minu vastu võitlust, tundku ennast hästi, sest ma lasen Teil võita. Mul ei ole aega võidelda. Saate kohe oma kuramuse energiad kätte, olgu see Teile kingitus.

Mitte ükski pimedus ei ole halvem kui pimestav valgus mis võib võtta kogu nägemuse. Leidke endas tasakaal ja kohanemine, tulete kõigest välja. Kõik on nii õige kui vale see ka olenevalt vaatenurga valikust meile tundub.

Ma hindan inimeste puhul nende tugevust. Kui Teil on raske, siis ma vaatlen kui hästi te tulete toime selle pingega. Ma väga soovin, et kõik te inimesed kes olete, saaksite tundma rahulolu, see sünnib ainult teist endist, kui suudate olla täiesti hetkes, siis ei ole ka mitte mingisugust depressiooni. Kohe kui tekib mõte ja see mõte ei ole positiivse lahenduse energeetilise mustriga, siis tuleb minna külma duši alla, sest muidu on jälle kõik perses. ☯️

Ja kui nii juhtub, siis see on ka okei kui mitte miski ei ole okei.

Võtame alati kõigest paremat. Kõik minu aastatagused kannatused, kes mulle kaasa on elanud, teavad väheke. Nüüd on see ära tasunud. Nüüd on aeg käes. Me toimime, kohaneme ja vajadusel võitleme. Ka valguskehas jätkub elu, aga praegu, kui alla ei anna, siis võitle.

Ma õige pea hakkan ka kirjutama mis mul kõik on hästi ja ärge siis pahandage, et ma veidike keksin või räägin mida kõike head mu elus juhtub, ma loodan, et see nakatab kõiki teisi inimesi ka.

Mina, Alan, siin ekraani taga, beezis kampsunis ja pikkade sassis juustega, talvepüksid jalas ja käed külmad kirjutamas.

Usaldades ennast, elades hetkes, valides rõõmu.

Ja nüüd kui ma olen selgeks teinud omale kuidas mul on kõik hästi ja oskan olla piisavalt normaalne inimene, vähemalt endale, siis võin taas sukelduda paranormaalsesse maailma, kus mul on tegelikult salamisi päris kõva põhi alla ehitatud.

Kui on aeg, kuulevad inimesed kõigest. Kõik mille peale inimene võib tulla, see kõik on kuskil olemas.

Olete armsad. Mina olen ka. 💚🤷‍♂️

Kui suren, lähen nõuan vastuseid. Meie kõigi heaks. Ma ei jäta Teid iialgi. Ma ei unusta ennast.

Pidage vastu. ☯️ Andku see lugemine Teile tuge 🧙‍♂️ Te ei vaja iialgi mitte ühtegi välist abi. Tõeline selgeltnägemine peitub Teis endis kui vaid vaatate.

Jaga seda oma seinal:

Jäta enda kommentaar