Kuidas saab niimoodi mäletada seda mida pole olnud, kuijust see mälestus ei ole tulenenud jätkuvast protsessist mis siiani kestab. See võib tähendada, et oleme igavesed, usaldades sisetunnet tuleb tasakaal ja mõistmine, et ka loogiline seletus kõigele mida on inimene alati küsinud.
Kas ma olen siin puhtalt juhuse tahtel? Kas ma olen igavene? Kui mäletan midagi mida pole veel olnud, kas see tähendab, et aeg ei ole selline nagu meile on seda seletatud? Võib-olla ma ei saa sellest lihtsalt aru nii nagu ma ei mõistnud koolis õpetatavat. Miks ma ikkagi avastan ennast sügavast sisetunnetuslikust uskumusest, et mul on täiesti õigus omada iseenda sisetunnet ja ignoreerida ning umbusaldada teadust, sest leian, et kõike saab vaadelda ka läbi müstika.
Müstikat ma mõistan. Kuidas tuul puhul väge elavale ja küsib Sinult tormisel ilmal tantsule läbi sünkroniseeritud hingamise, et Sa räägid kõige elavaga ühist keelt. Sina bioloogiline loodu keda loodus on vastu võtnud ja kodu pakkunud, aga kes Sa oled nii võõraks jäänud kõigele faunalisele.
Müstikast ma saan aru, aga lihtsurelike loodud süsteemidest väga mitte. Saaks ka paremini. Miks ei tee mitte keegi mitte midagi kui nad peaksid seda tegema? Sest nad ei peaks selles positsioonis olema.
Mulle jääb mulje justkui asutused töötavad kõrgema korruptsiooni huvides. Mida rohkem inimesed häält teevad asutustes, seda rohkem näevad need kes kõige taga, et nende tegevusel ei ole mitte mingit seadust, lugupidamist või õiglust. See on haru, juured ja käed mis toidavad allikat.
Koolisüsteemid tuleb kõik ümber teha ja see mida õpetatatakse, see tuleb kõik ümber teha. Meile õpetatakse valesid mida kirjutavad need kes võimul. Ilmselgelt on seda lihtne teha kui nad on teadlikud, et inimene kaua ei ela, kes rohkem räägib, see veel vähem, aga informatsioon mis liigub on vanematelt lastele ja see on ammu teada, et mida õpetati meile, seda õpetame edasi oma lastele.
Mida usaldame, seda usume. Mida usume, seda usaldame. Sama kehtib “kelle” osas. Kuidas üldse kedagi uskuda kui on võimalik inimesi ära osta raha ja võimuga. Halvimal juhul hirmutada ja ähvardada. Korruptsioon on läbinähtavalt niidi otsas ja kui see kukub kokku, siis pigem hävitatakse inimkond kui, et lubatakse valedel välja tulla. Praegu käib selline raha printimine ja valetamine inimkonnale näkku.
Midagi pole teha, sest me ei mõista neid asju. Meie koolisüsteemid on filtreerinud meid ja õpetanud meile sellist paska, et me ei taha vaadata kaugemale kui oma isiklik elu ja perekond, sest see on arusaadav, see on vist ainukesi emotsioone ja tundeid mida keegi lubada omale saab selles kummalises reaalsuses, see niiöelda hoitud ja armastatud tunne.
Küll aga kui inimesed hakkavad virelema ja ei tunne armastust, vaid vastupidi, et nad on eemale lõigatud sellest, siis rääkima väga ausalt, sest neil ei ole enam mitte midagi kaotada, sest nagu sai räägitud, siis mugavus hoiab suu kinni, aga see on inimestelt ära võetud käputäie poolt kes hoiavad seda kinni ja teate isegi kuidas see elustiil on. Mugav on.
Allutamine, valetamine, kontrollimine, võimutsemine ja kõik see kukub ahnuse tõttu kokku ja uus reaalsus luuakse uue lahendustel baseeruva sotsiaalse programmiga millel on absoluutselt igasugune lubatatavus kohandada ennast vastavalt inimestele kes polegi loomult väga mõistvad olnud, sest jällegi, me ei tea mitte midagi, oleme pimeduses.
Kui hakkame nägema suuremat pilti ja kui kerge on kõike muuta lahendustele, siis kõik toimib. Jätke see usk, et paremaks ei saa, ainult hullemaks läheb. Me laseme sellel minna halvemaks kui me ei luba omale muutusi. Muutused on suhtumine, sest kui tuleb keegi ja ütleb midagi lootustandvat, siis unusta see “põrmustamise kontroll” muster, ja ära hakka teist inimest autopiloodiprogrammist tingituna maha tegema. Mängi kaasa ja süsti inspiratsiooni, las nakkab kõikjale naeratus, lootus, motivatsioon ja tahe taas õnnelik olla.
Süsteemid on juba kokku kukkunud ja inimesed näevad igapäevaselt kuidas meile valetatakse ja suudavad panna kõrvad-silmad kinni ja mõelda südamega.
Hetkel on kaheldav minu usaldusväärsus kas ma ajan õiget rida, et püüan muutusi luua, aga mina ise usun seda, seega nagu ma ütlesin, et mida usume, see on õige. Mina usun, et saab paremini ja ootan muutusi. Kuidas on Sinuga, ma ei tea, aga ma soovin Sind näha paremas maailmas naeratamas. 💁♂️
Jutusoojaks, jutusoojaks, aga tunnetage ise kui lähedal inimesed muutusteni on, kõik see toimub juba üle maailma. Kui aeg on küps, siis tee oma valik, et kas kaitsed vana või naeratad uues.
Jutt läheb alles soojaks. See on sissejuhatus mis alles juhtuma algab. Mis on see nii õudne, et kergust vastu keegi võtta ei soovi? Ikka soovitakse, aga nüüd on selleks tehtud ruumi. Teeme ühe kohvi. ❤️