Vennaskond õekesed ja teisedki need,
tähtede varju jäävad teod mida teen.
Valgust saab tuua, seda eneses luua,
on seda palju, kui natike karikast juua,
sest on ta niigi, kaitsmas meid siingi
miks kardame näidata, sest kardame eksida,
kui võrd häbi, et teame end mängivat,
kui saad endast jagu, kui saad endast aru,
siis kaob kõik see valu, hirm ja täitub anum.
Kuulamine on armastamine. Vaatlemine on armastav.
Käitumisnäidendid mida kanname on armastatavad.
Armastan, ei armasta,
armastan, EI Armasta,
Armastan, Armun, Armun,
Ei Armasta, Armastan Ei,
Armu, Armastan
Kes olen mina, et armastada teist,
kui ennist ei mõista, et nüüd siis küll,
Mõistmaks kõige olulisemat,
vägi mis peitub,
avardub nüüd,
leegitseb ette,
kõrvale ja taha,
alla ja üles,
üles ja alla,
alla ja üles,
üles ja alla,
alla ja üles,
üles ja alla,
Jätku see mäng, vast, ehk, sest seegi on kindel,
et kindel ei miski, las jätkub niimoodi.
Klaveri klahvid mustad ja valged,
Yin ja Yang täna on valvel,
Üks on ees, teine on taga,
all ja peal, halb ja hea,
mis Sa tead, head ja vead,
Lint jääb kordama, sõnum on sama,
kuulan’d nii palju, et aegun’d ja vana.
-_-___–__-_—___—-__–_–__-_–___
“Nüüd unustusse kukkunud, tagasi
… tagasi juhtunud, “
“olema selge, kaoses eriti,
et mõista, ehk ka seda,”
“et tagasi mis Sind hoidvat elus,
hirm eksida ja tegu tegemata,
kas siis tegu on tehtud,”
“kui arvata tegemata,
tehtud või mitte,”
– jätkub kuu ja päike,
mees ja naine,
vaimne kui maine,
– kokku saavad ühte,
valgust ja pimedust,
nähtavaks nähtmatu,
“vilkumas tähestikku,
tõmbumas lähestikku,”
“tähed on seotu,
sõnum on jaotu,”
“lugeda on lust,
lilled ja rahu,”
Elamus on väes ja las elagu rahu.❤️